Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 12.08.2015.a esitas XXXX OÜ Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus võlgnikult XXXX 01.07.2013.a kapitalirendi lepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju hüvitamiseks välja mõista 6 732,78 eurot ning menetluskulud. Harju Maakohtu 27.11.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1511976 rahuldas kohus tagaseljaotsusega võlausaldaja hagiavalduse võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes ning mõistis võlgnikult välja võlgnevuse 6 732,78 eurot ning võlausaldaja menetluskulu 1 064 eurot. 30.11.2015.a esitas võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele Harju Maakohtu 27.11.2015.a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-11976. Võlausaldaja täitmisavalduse alusel on algatatud täiteasi nr 022/2015/7022. Täitemenetluse tulemusena ei ole võlausaldajale laekumisi toimunud. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust täitemenetluse väliselt. Eelnevast tulenevalt on võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu 7 796,78 eurot. 14.09.2016.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas XXXX’e ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid avaldusele ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (68 770,60 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikule kuulub küll XXXX OÜ (reg kood XXXX) osak, kuid ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanne ja osaku väärtus on küsitav. Võlgnikul on 10 kehtivat väärteokaristust. Võlgnik ei ole suutnud 9 aasta jooksul likvideerida sissenõutavaks muutunud kohustusi. 2(4)

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ebaõnnestunud äriprojektid, kuid ka hooletu finantskäitumine. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30 sätestatule. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 39 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Pankrotimenetluse kulud on PankrS § 150 lg 1 p 6 kohaselt Pankrs § 11 või § 30 alusel deposiiti makstud summa. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. Võlausaldaja on tasunud PankrS § 11 alusel kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1 300 eurot, millest kohus tasub haldurile 964.80 eurot ja tagastab võlausaldajale 335.20 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele 964.80 eurot.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 3(4)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad õigusabikulud 390 eurot, millest 30 eurot 17.10.2016. a kohtuistungil osalemise kulu. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja on vastava taotluse esitanud, mistõttu määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlgnikul tasuda võlausaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 654.80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.