Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-11090/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1179

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-11090

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2016. a Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-11090

Tsiviilasi

XXXXOÜ

(likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega

Menetlustoiming Menetlusosalised

Võlgnik: XXXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXXX, asukoht XXXX); juhatuse liige kuni 17.09.2015. a XXXX(IK XXXX elukoht XXXX); juhatuse liige kuni 27.09.2011. a XXXX(IK XXXX elukoht XXXX); likvideerija Kerli Kase, e-post [email protected]) Ajutine haldur: vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2016. a.

Resolutsioon

1.Lõpetada XXXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Likvideerida XXXXOÜ (likvideerimisel) ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. XXXXOÜ (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Veli Kraavile.

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

7.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (lisandub käibemaks 72 eurot) ja kulutuste hüvitis 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 60 senti (lisandub käibemaks 7,12 eurot) Veli Kraavi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a AS Swedbank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XXXXOÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgnikul on kohustusi vähemalt 389 052.81 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 08.09.2016. a nimetas kohus XXXXOÜ (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 384 960,39 eurot, vara puudub. Võlgnikul on kohustus Eesti Vabariigi ( Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees seisuga 21.09.2016. a seisuga summas 272 249,10 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused summas 112 711,29 eurot. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Vastavalt äriregistri väljavõttele on võlgniku lisategevusaladeks märgitud perioodil 19.01.2001 kuni 04.12.2008 ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük ning tootmistehnoloogiate projekteerimine ja montaaž. Osaühing oli 27.09.2011 äriregistrist kustutatud Äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Harju Maakohtu 21.01.2013 määruse alusel otsustati likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrati likvideerijaks Kerli Kase. Likvideerija on edastanud võlgniku endisele likvideerijale ja juhatuse liikmele korduvalt teabenõudeid raamatupidamisdokumentide ja vara ning kohustuste ülevaate saamiseks, kuid tulutult. Keegi ei ole teabenõudele vastanud ega küsitud dokumente edastanud. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2007 aastal. Likvideerija päringutele esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 389 052,81 euro ulatuses. Likvideerija ei ole võlgnikul mingit vara tuvastanud. Kuna võlgnikul vara puudub, ei ole võimalik täita võlgniku kohustusi, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud 2(4)

võlgnik ega endine likvideerija ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud registripidajale 2007. aastal. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud 2008-2011 majandusaasta aruandeid, puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatuse liige XXXX ei ole esitanud registripidajale 2008-2011 majandusaasta aruandeid, võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing muutus maksejõetuks 2008. aastal, võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2007. aastal. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige XXXX on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 20.07.2016. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Veli Kraavi kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Veli Kraavile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 395,60 eurot (lisandub käibemaks). Endine likvideerija ei ole likvideerijale äriühingu dokumente üle andnud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule endisele likvideerijale XXXX. 3(4)