Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud NNB Union OÜ esitas 31.08.2016 avalduse Osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgitakse, et NNB Union OÜ ja Osaühing XXXX sõlmisid 18.09.2014 laenulepingu ja 24.09.2014 täpsustati laenulepingu summat. NNB Union OÜ ütles 22.05.2015 laenulepingu üles ning kohustas laenu tagastama 25.05.2015 või anda üle laenu tagatiseks olnud 4 sõiduautot. Võlgnik teatas, et pole võimeline laenu tagastama ja nõustus sõiduautode üleandmisega, kuid üleandmine osutus võimatuks, sest Maksu- ja Tolliamet oli need arestinud maksuvõla katteks. Võlgnetav põhisumma on 97 291,84, millele lisanduvad intressid ja viivised. Tsiviilasjas toimus 19.09.2016 korraldav kohtuistung ning 04.10.2016 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 07.11.2016. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 03.11.2016 ajutise halduri aruande. Haldur selgitab, et võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastanud ei ole ning tuginedes kolmandate isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalus ettevõtet tervendada. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et võlgniku teadaolevaks varaks on kinnistu registriosa numbriga XXXX, sõiduautod 2014.a. Nissan Leaf (reg. märk XXXX); 2014.a. Nissan Leaf (reg. märk XXXX); 2014.a. Nissan Leaf (reg. märk XXXX); 2014.a. Nissan Leaf (reg. märk XXXX); 2012.a. Toyota Land Cruiser 150 (reg. märk XXXX) ning muu varana Maksu- ja Tolliametile makstud tagatissumma 31 000 euro näol. Tagatissumma tagasisaamise võimalus on teadmata, sest Maksu- ja Tolliameti enda nõue võlgniku vastu on rohkem kui 2,6 miljonit eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et Osaühingu XXXX varade väärtuseks on kokku

ca 66 500 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 2 723 199,99 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, siis suureneb võlgniku kohustuste maht kohtutäiturite poolt esitatavate nõuete näol. Ajutine haldur selgitab, et kuivõrd võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud, siis puuduvad ajutisel halduril andmed võlgniku majandustegevuse kohta alates 2014.a. algusest kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba hiljemalt 2014. a teises pooles, mil võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes ning vahendid maksuvõla tasumiseks puudusid. Antud juhul on pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku makseraskused saanud alguse võlgniku tegevusest kaupade müümisel ning selle pinnalt Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksuotsustest. Eeltoodu tagajärjel on võlgnikul tekkinud rahalised kohustused, mille täitmiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudus ning mis on kokkuvõttes viinud võlgniku tegevuse lõpetamiseni. Tuginedes Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud 11.09.2014.a. ja 29.06.2015.a. maksuotsustele ja seal kajastatule, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on rasked juhtimisvead. Aruandes selgitatakse täpsustavalt, et Osaühing XXXX osales teadlikult nn karusell-tüüpi käibemaksupettuses, mille eesmärk oli sisendkäibemaksu mitmekordne mahaarvamine ühe ja sama kauba eest. Ajutine haldur märgib, et võlgniku olemasolev vara katab eelduslikult ära edasised pankrotimenetluse kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühing XXXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 2 723 199,99 euro ulatuses ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi märkimisväärselt, kuivõrd hinnanguline vara väärtus on 66 500 eurot. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul saab pankrotimenetluse kulud katta võlgniku vara arvelt. Kohus leiab eeltoodu alusel, et esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete poolt. Aruandes esile toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske juhtimisviga maksejõuetuse põhjusena. Kohtul puudub alus kahelda halduri järelduse õigsuses, mille kohaselt on võlgniku makseraskused saanud alguse võlgniku tegevusest kaupade müümisel ning selle pinnalt Maksuja Tolliameti poolt koostatud maksuotsusest. Eeltoodu tagajärjel on võlgnikul tekkinud rahalised kohustused, mille täitmiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudus ning mis on kokkuvõttes viinud võlgniku tegevuse lõpetamiseni. Sealjuures on tuvastatud andmete põhjal alust järeldada, et Osaühing XXXX osales teadlikult nn karusell-tüüpi käibemaksupettuses, mille eesmärk oli sisendkäibemaksu mitmekordne mahaarvamine ühe ja sama kauba eest. PankrS § 40 lg 1 p 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuulub kinnistu registriosa numbriga XXXX. Kohus edastab PankrS § 40 lg 2 alusel käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 03.11.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 12 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 38 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1190 eurot. Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 1152 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 38 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja Osaühingult XXXX osaühing INC Partner (registrikood 11008111) kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.