Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

1(12)

protsendina põhinõudest 17 450,34 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

2(12)

17.08.2015 teadet tuleb käsitleda mh kui kostja 14.08.2015 pakkumuse täpsustusena või juba esitatud pakkumust selgitava/täpsustava tahteavaldusena, milline tuleb lugeda kostja pakkumuse osaks. Selle põhjal pidanuks hagejal kui heas usus tegutseval hankijal tekkima kahtlus, kas kostja hankedokumendid ja nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks esitatud andmed vastavad pakkumuses esitatule ja hanke tingimustele ning kas kostja on võimeline hankelepingut reaalselt täitma. Hageja on nõudnud hankelepingu sõlmimist olukorras, kus tal on pakkujalt laekunud teabe põhjal teada pakkuja võimetus hankelepingut kohaselt täita. Nimetatud tegevus ei saa olla riigihankeõiguse ja selle põhimõtetega kooskõlas. Hageja pidanuks vähemalt nõudma täiendavaid selgitusi ja teavet seoses 17.08.2015 esitatuga, mille tagajärjel oleks hageja ikkagi pidanud jätma kostja kvalifitseerimata RHS § 39 lg 3 või RHS § 39 lg 4 1 alusel tulenevalt hankija üldisest kontrollikohustusest. Hageja on jätnud põhjendamatult kasutamata võimaluse lükata kostja pakkumus tagasi. Hageja jättis endale hankedokumentide p. 11 järgi võimaluse tagasi lükata kõik pakkumused. Arvestades asjaolu, et kostja 17.08.2015 teade on saanud kostja pakkumuse osaks, tulnuks pakkumine tagasi lükata. Kostja ei ole võtnud pakkumust tagasi ega keeldunud hagejast/hankijast olenematutel põhjustel hankelepingu sõlmimisest, kuna ei ole vastavat tahteavaldust teinud. Kostja lepingu sõlmimisest keeldumist ei saa tuletada asjaolust, et kostja ei tagastanud hagejale allkirjastatud lepingut. 30.09.2015 kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et tööde tehnoloogiast tulenevalt on torni värvimine üks viimaseid töid. Hanke I projektijärgse värvi kasutusjuhendis eeldatakse ööpäevaringset õhutemperatuuri +5°C ja õhuniiskust max 50%, milliseid tingimusi Vilsandil novembris tagada pole võimalik. Juhul kui pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu kostja pakutud tähtajaga 10.06.2015, ei oleks see kaasa toonud kõnealuse hankelepingu kehtetust. Kokkuvõttes oleks hankemenetluses silmas peetud eesmärk saanud täidetud ja seda kostja pakutud hinnaga. Nii RHS kui ka töövõtulepingu projekt p 5.7. näeb selgelt ette võimalused hankelepingu tähtaja muutmiseks. Kostja teavitas, et hankelepingut ei ole võimalik pakkujast ega hankijast mittesõltuvatel asjaoludel hiljemalt 14.12.2015 täita. Seega esinesid asjaolud ja põhjused, mis andsid aluse hankelepingu tähtaja muutmiseks. Hankelepingu tähtaja muutmine on hankemenetluses võimalik. Hageja tegevus peale kostjalt 17.08.2015 teate saamist on olnud suunatud viimasele kahju tekitamisele vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tegevusetusest ei saanud hageja järeldada soovimatust lepingut sõlmida, sest möödunud ei olnud kostja pakkumise jõusoleku tähtaeg (13.10.2015). Hageja järeldas juba seisuga 02.10.2015, et kostja on keeldunud lepingut sõlmimast ja seda olukorras, kus hankelepingu sõlmimine oleks olnud tühine. Hankeleping hageja ja kostja vahel on jäänud sõlmimata hagejast tulenevatel asjaoludel. Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Seega kuni 14.10.2015.a. (k.a) hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oleks olnud tühine seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu. Hageja on ise oma 06.10.2015 käskkirjaga muutnud kostja jaoks võimatuks hankelepingu sõlmimise ja seda juba enne kostja pakkumise jõusoleku tähtaja saabumist (13.10.2015). Hageja on nõudnud kostjalt lepingu allkirjastamist hiljemalt 02.10.2015 olukorras, kus hageja ise ei oleks saanud seda omalt poolt allkirjastada enne 15.10.2015, mis hetkeks oleks möödunud kostja pakkumuse jõusoleku aeg. Kostjale on ette heidetud lepingu sõlmimata jätmist perioodil, kus selle allkirjastamisel ei oleks olnud iseenesest mistahes õiguslikke tagajärgi. Kostja ei vastuta

3(12)

selle eest, et hageja teavitas alles 29.09.2015 kostjat sellest, et viimase pakkumine on tunnistatud parimaks. Hageja on 06.10.2015.a. otsuse tegemisel ja LPX Ehitustööd OÜ-ga (endine OÜ Mert) hankelepingu sõlmimisel rikkunud hea usu põhimõtet. Hageja nõue on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Hageja oleks pidanud peale 10.11.2015 OÜ Mert hankemenetlusest kõrvaldama või lugema mittevastavaks kvalifitseerimise tingimustele. Eelnimetatu oleks tinginud hageja/hankija kohustuse viia läbi uus hankemenetlus. Mert OÜ esitas pakkumise olukorras, kus äriühing oli otsustanud jaguneda eraldumise teel ja Mert OÜ oli kogu majandustegevuseks ja ühtlasi hankelepingu täitmiseks vajalikud seadmed ja – vahendid otsustanud 22.07.2015.a. üle anda omandavale ühingule Mert Ehitus OÜ. Seetõttu ei saanud OÜ Mert enam sisuliselt vastata kvalifitseerimise tingimustele alates 10.11.2015. Hageja sõlmis ehituse hankelepingu äriühinguga, kes ei ole alates 10.11.2015 enam tegutsev ehitusettevõte. Kahju nõue ei ole selge. Hageja on jätnud tegemata temalt mõistlikult oodatavad toimingud, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Hageja andis Mert OÜ-le täiendava 32-päevalise tähtaja lepingu täitmiseks. Riigihangete registrist ei nähtu, et OÜ Mert oleks hagejat kirjalikult teavitanud asjaolude ilmnemisest, mis oleks olnud takistused lepingu järgsete tööde tähtaegset valmimist (lepingu p-s 6.7. sätestatud kohustus). Seega puuduvad igasugused andmed selle kohta, mis oleksid olnud aluseks ja õigustaksid hageja poolt OÜ-le Mert määratud tähtaja pikendamist. Seega andis hageja OÜ-le Mert täiendava tähtaja olukorras, kus lepingu tähtaja järgimata jätmine loeti OÜ Mert riskiks ning hagejal olnuks õiguse nõuda leppetrahvi, kahju hüvitamist ja isegi lepingust taganeda. Kostja esitab potentsiaalse leppetrahvi suuruse arvestuse. Lepingu p. 9.1., ja 9.4., samuti 16.2. ning 16.3. andsid hagejale õiguse öelda leping ennetähtaegselt üles (töödest mahajäämusel ka taganeda), tasudes faktiliselt teostatud tööde eest (taganemisel nõudes sisse vastavad kahjud). Seisuga 14.12.2015 oli OÜ Mert poolt täidetud 53,5 % lepingust ning 46,5% täitmata. Eeltoodu pidanuks mõistlikult võttes olema aluseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või sellest taganemiseks ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks, mitte lepingu järgse lõpptähtaja pikendamiseks nagu hageja seda tegi. Hageja nõuab kahju hüvitamist olukorras ja kahju eest, mis on saabunud muuhulgas seetõttu, et hageja on rikkunud RHS-s sätestatut hankemenetluse läbiviimisel, jätnud hankelepingust tulenevad tellija õigused kasutamata ega öelnud hankelepingut üles või ei taganenud sellest ega nõudnud kahju hüvitamist olukorras, kus selleks esinesid selged alused ja eeldused. Maakohtu põhjendused Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:  hageja viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanke, mille pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.08.2015 kell 11.00;  kostja esitas riigihanke menetluse käigus tähtaegselt oma pakkumuse hanke 1. osale (Vilasandi vaatetorn). Kostja pakkumuse maksumus oli 33 638,05 eurot (ilma käibemaksuta);  kostja pakkumus oli jõus 60 päeva pakkumuse esitamisest arvates;  riigihanke 1. osale esitas tähtaegselt pakkumuse OÜ Mert (uus ärinimi LPX Ehitustööd OÜ) maksumusega 48 180 eurot (ilma käibemaksuta);  17.08.2015 kell 15.54 edastas kostja hagejale e-kirja sooviga esitatud pakkumus tagasi võtta, kuivõrd seoses suure töömahuga puudub kostjal vajalik inimressurss, et antud töö teostada;  27.08.2015 protokolliga kvalifitseerus riigihanke osas kostja ja OÜ Mert;  27.08.2015 protokolliga tunnistati vastavaks riigihanke osas kostja ja OÜ Mert;  31.08.2015 protokolliga tunnistati edukaks riigihanke 1. osas kostja pakkumus; 4(12)

 hageja 31.08.2015 käskkirjaga tunnistati edukaks kostja pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumine;  29.09.2015 märgukirjaga edastas hageja kostjale hankelepingu allkirjastamiseks paludes selle tagastada hiljemalt 02.10.2015;  30.09.2015 kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku muuta lepingus tööde tähtaega ning määrata tööde lõpetamise tähtajaks 10.06.2016;  02.10.2015 märgukirjaga teatas hageja, et tööde teostamise lõpptähtaega muuta pole võimalik, kuivõrd tegemist on olulise hanketingimusega. Hageja palus hankelepingu kostjal allkirjastada ning tagastada hiljemalt varasemas märgukirjas näidatud tähtajaks;  hageja 06.10.2015 käskkirjaga tunnistati kehtetuks hageja 31.08.2015 käskkiri, millega tunnistati hanke 1. osas edukaks madalaima maksumusega kostja pakkumus; tunnistati edukaks hinnapoolest järgmine Mert OÜ pakkumus maksumusega 48 180 eurot (ilma käibemaksuta);  22.10.2015 sõlmisid hageja ning Mert OÜ-ga hankelepingu;  03.11.2015 kirjaga esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude pakkumuse tagasivõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 17 450,34 eurot. Kostja esitatud kahjunõudega ei nõustunud ning keeldus selle tasumisest 01.12.2015 kirjaga;  hageja on Mert OÜ-le hankelepingu alusel teostatud tööde eest tasunud kahes osas vastavalt 14.12.2015 summas 37 391,40 eurot ja 22.01.2016 summas 20 424,60 eurot. Kostja 17.08.2015 e-kirja ei saa käsitleda pakkumuse tagasi võtmisena RHS § 53 lg 1 p-i 1 ja lg 2 mõttes. Kostja pakkumus on edukaks tunnistatud 31.08.2015, kuid viidatud e-kirja sooviga oma pakkumus tagasi võtta on kostja edastanud 17.08.2015, st enne tema pakkumuse edukaks tunnistamist. Lisaks on kostja pärast pakkumuse edukaks tunnistamist teinud hagejale ettepaneku hankelepingu tööde lõpptähtaja muutmiseks, millest võib järeldada kostja valmisolekut hankelepingu sõlmimiseks. Seetõttu ei saa kostja e-kirjast teha järeldust nagu oleks kostja oma pakkumuse tagasi võtnud. RHS § 44 lg 51 sõnastusest nähtuvalt reguleerib viidatud säte pakkumuse RHS § 43 lg 1 mõttes ning taotluse RHS § 59 lg 1 mõttes tagastamist. Avatud hankemenetluse puhul saaks hankija tagastada pakkumuse näiteks juhul, kui pakkuja pole huvitatud isikuks RHS § 25 lg 1 mõttes, kuid sellest olenemata on ta esitanud pakkumuse (vt ka riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 860 SE eelnõu seletuskirja). Kostja e-kirja näol pole tegemist pakkumusega RHS § 43 mõttes ning vaidlus puudub, et kostjal oli (maakohtu otsuses ekslikult „puudus“) õigus hankel osaleda. Seega ei reguleeri nimetatud säte kostja poolt kirjeldatud olukorda, mistõttu puudus hagejal kohustus viidatud sättest tulenevalt kostja e-kiri tagastada. RHS § 35 lg 1 sätestab, et hankija määrab pakkumuste esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast. Pakkumuste esitamise tähtpäeva on võimalik muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel (RHS § 36). Pakkumuse täiendamist peale pakkumuste esitamise tähtaja möödumist RHS ei võimalda (ei saa samastada RHS § 56 lg-s 3 sätestatud hankija õigusega pakkumuse kohta selgitusi küsida). Hanketeate p-st IV.3.4) tulenevalt tuli pakkumused esitada 17.08.2015 kell 11.00. Asja materjalidest ei nähtu, et pakkumuste esitamise tähtpäeva oleks muudetud. Seega oli 17.08.2015 kell 11.00 viimane tähtpäev, millal oli võimalik pakkumusi esitada. Kui kostja oleks soovinud oma pakkumust mingilgi viisil täiendada, oleks see olnud võimalik üksnes enne pakkumuste esitamiseks määratud tähtpäeva saabumist (RHS § 44 lg 3). Kostja edasta e-kirja pärast pakkumuste esitamiseks määratud tähtpäeva, st 17.08.2015 kell 15.54. Järelikult ei saanud viidatud e-kiri muutuda kostja pakkumuse osaks. Kostja 17.08.2015 e-kirja eesmärgiks oli sellel hetkel oma pakkumus tagasi võtta, mitte enda pakkumust täiendada. Viidatu polnud aga seadusest tulenevalt enam võimalik. Nimelt saab pakkumuse tagasi võtta RHS § 44 lg 2 kohaselt üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, 5(12)

esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. Viidatud tähtaeg oli e-kirja edastamiseks juba möödunud. Hankija määratleda on, millised dokumendid ja andmed tuleb pakkujatel oma juriidilise-, majandusliku-, finantsilise- ja tehnilise teabe tõendamiseks riigihankes esitada. Sellised tingimused on hankija määranud hanketeate III osas ning vastavad vormid on hageja esitanud hankedokumentide lisadena. Kostja pole väitnud, et tema poolt tähtaegselt esitatud pakkumus kvalifitseerimistingimustele ei vastaks. Kostja pakkumuse vastavust kvalifitseerimistingimustele kinnitab ka hageja 27.08.2015 kvalifitseerimise protokoll kostja osas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt 17.08.2015 kell 15.54 saadetud e-kiri ei muutunud tema pakkumuse osaks, mistõttu ei pidanud hageja sellega kvalifitseerimise kontrollimisel arvestama. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, st et hageja oleks pidanud kostja e-kirjaga arvestama, ei muudaks see kohtu arvates kostja pakkumuse kvalifitseerimise tulemust. Nii pole hanketeates sätestatud tingimust, mille kohaselt tulnuks kostjal esitada eraldi tõendeid tööjõu ressursi olemasolu ning selle võimekuse kohta. Seega polnud kostja tööjõu puuduse näol tegemist antud riigihanke puhul kvalifitseerimata jätmise alusega. Kostja poolt viidatud hankelepingu p 5.5. ei ole kvalifitseerimistingimus (vastavad tingimused esitatakse RHS § 39 lg 1 järgi hanketeates), vaid hankelepingu tingimus. Seega vastas kostja esitatud pakkumus hankes nõutud kvalifitseerimistingimustele ja hagejal puudus kohustus kostjalt täiendavate selgituste küsimiseks ning puudus alus kostja kvalifitseerimata jätmiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on pakkuja seotud oma pakkumisega alates selle esitamisest kuni selle jõusoleku lõppemiseni. See tähendab, et hageja pidi olema pakkumuse esitamisest arvates kuni oma pakkumuse jõusoleku tähtajani valmis hankelepingut täitma. Tööjõuressursi puudus on aga majandusrisk, mida kannab kostja kui pakkumuse esitaja. Kostjat ei saanud jätta kvalifitseerimata ka RHS § 39 lg 4 1 alusel. Riigikohtu 13.06.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-24-13, millele kostja tugineb, on antud seisukoht olukorras, kus pakkumuste kontrollimisel on selgunud, et hankija on teinud hanketeates vea ning selles nõutud andmed või dokumendid on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ebapiisavad. Sellisel juhul on hankijal RHS § 39 lg 4 alusel võimalik nõuda nende täiendamist ja selgitamist. Viidatud olukorraga antud juhu tegemist pole. Kui hageja pidanuks kostja jätma kvalifitseerimata 17.08.2015 e-kirjast tulenevalt, ei täidaks RHS § 44 lg 2 regulatsioon oma eesmärki. Nii tekiks pakkujatel sisuliselt igal ajal peale pakkumuse esitamist võimalus oma pakkumuse siduvusest vabaneda kostja poolt toodud ettekäändel. Selliselt pole võimalik aga riigihankeid tõhusalt läbi viia. Hagejale ei saa ette heita hankedokumentide p-s 11 sätestatud õiguse kasutamata jätmist. Nii nägi viidatud säte ette kõikide pakkumuste tagasi lükkamist, mitte üksnes ühe pakkuja pakkumuse tagasi lükkamist. Juba üksi seetõttu puudus alus hagejal viidatud sätte kohaldamiseks. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest puudus alus. Hankelepingu sõlmimist reguleerib RHS § 69 lg 1, mis sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates (edaspidi ooteaeg). RHS § 54 lg 1 sätestab, et hankija edastab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti. RHS § 55 lg 1 kohaselt käesolevas peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti või faksi teel, isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva peatüki sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. Hankedokumentide p-st 3.1. nähtuvalt viis hageja läbi riigihanke elektroonilise e-menetlusena riigihangete keskkonnas (e-RHR) aadressil https://riigihanked.riik.ee. Viidatud punkti kohaselt oli hankijal kohustus esitada pakkujatele kõik protokollid ja otsused e-RHR süsteemi kaudu, mille

6(12)

lisamise kohta saadab e-RHR-i süsteem automaatteavituse. Samuti tuli pakkumused esitada viidatud süsteemi kaudu (hankedokumentide p 3.2.). Kostja pole viidatud ulatuses hankedokumenti kui eelhaldusakti vaidlustanud. Järelikult tuli nii hankijal kui pakkujatel sellest lähtuda. Hageja on kohtule edastanud ekraanitõmmise e-RHR-i süsteemist, millest nähtuvalt on riigihankes viitenumbriga 165651 31.08.2015 kell 13.06 Reimo Kõpsu (Kõps) poolt allkirjastatud kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusega tutvunud kostja esindaja Anne Põder 31.08.2015 kell 14.15. E-RHR keskkonna kadu otsuste edastamist tuleb pidada elektrooniliseks edastamiseks RHS § 55 lg 1 tähenduses. Seega edastas hankija nii RHS § 55 lgga 1 kui ka hankedokumendi p-ga 3.1. kooskõlastatult kostjale 31.08.2015 käskkirja e-RHR keskkonna kaudu. Nimetatud kuupäeval sai kostja esindaja ka viidatud käskkirjaga sisuliselt tutvuda. Seetõttu kostja väited otsuse edastamise kohta otsitud. RHS §-s 69 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 31.08.2015, mil kostjale edastati teade pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Seega oli ooteaja viimane tähtpäev 14.09.2015 ning järelikult pole hageja nõudnud kostjalt RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ootajal hankelepingu sõlmimist. Õige on kostja väide, et RHS-s pole ettenähtud täpset regulatsiooni selle kohta, millal tuleb hankijal ning pakkujal hankeleping allkirjastada. Ka Riigikohus on oma 10.03.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-194-13 p-s 11 märkinud, et kuna seaduses ei ole sätestatud hankelepingu sõlmimise võimalikku lühemat ega pikemat tähtaega, on pakkujal kohustus sõlmida hankeleping pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul ning alles pärast selle tähtaja möödumist võib pakkuja üldjuhul hankelepingu sõlmimisest keelduda. 29.09.2015 edastas hageja kostjale märgukirja, milles palus kostjal täita hankelepingu kostjapoolsed kontaktandmed ning tagastada leping hiljemalt 02.10.2015. 30.09.2015 edastas kostja hagejale ettepaneku tööde lõpptähtaega muuta hilisemaks, kuivõrd ilmastikuolude tõttu on keeruline töid teostada. 02.10.2015 vastas hageja kostjale, et tööde teostamise aeg on hankelepingu oluline tingimus ning avatud hankemenetluses pole lubatud läbirääkimisi pidada. Hankeleping sõlmitakse hankedokumentides ja hanketeates sisalduvatel tingimustel. Hankija palus hankelepingu allkirjastada ning see tagastada hiljemalt märgukirjas näidatud tähtajaks. 06.10.2015 käskkirjaga tunnistaski hageja oma 31.08.2015 käskkirja kehtetuks kostja pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Kostja ei keeldunud hagejaga hankelepingu sõlmimisest ning sellist järeldust ei saanud teha ka kostja tegevusetusest. Hageja koostas oma viimase märgukirja hankelepingu sõlmimise kohta 02.10.2015 kell 17.52 andes kostjale aega hankelepingu allkirjastamise tähtajaks 02.10.2015. Hageja on 31.08.2015 käskkirja tühistamise haldusakti välja andnud 06.10.2015 kell 15.06. Hageja andis kostjale ebamõistlikult lühikese tähtaja hankelepingu allkirjastamiseks ning andnud välja 31.08.2015 käskkirja tühistamise haldusakti 1,5 tööpäeva hiljem. Kostjale ei jäänud mõistliku tähtaega enda seisukoha kujundamiseks hankelepingu allkirjastamise osas olukorras, kus hageja on keeldunud hankelepingu muutmisest. Ka ei saa pidada 1,5 tööpäeva selliseks viivituseks kostja poolt, mis oleks tinginud järelduste tegemise tema soovimatusest hankelepingut allkirjastada. Pakkujale peab jääma mõistlik aeg enda seisukoha kujundamiseks hankelepingu sõlmimisest keeldumiste aluste esinemise hindamiseks (nt hankijast tulenevad põhjused). Eeltoodut tulenevalt ei ole täidetud RHS § 53 lg-s 2 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldus, mille kohaselt peab pakkuja olema võtnud esitatud pakkumuse tagasi (keeldunud hankelepingu sõlmimisest). Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud selgesõnalise avalduse oma pakkumuse tagasi võtmiseks ning samuti pole kostja olnud hankelepingu sõlmimisega sellises viivituses, mille põhjal võiks järeldada, et kostja keeldub hagejaga hankelepingu sõlmimisest. Seetõttu jääb esitatud hagi rahuldamata. Kuivõrd kahjunõude rahuldamise üks eeldustest on täitmata, puudub vajadus analüüsida teiste eelduste esinemist, sh anda hinnang kostja ülejäänud väidetele.

7(12)

Kohus määras menetluskulude jaotuse, väljamõistetavate menetluskulude suuruse ja mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja. Apellatsioonkaebus

8(12)

9(12)

10(12)

11(12)

väljamõistmisele protsendina põhinõudest 17 450,34 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.