lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-8773/9

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 08.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8773/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2023-08-15
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2023-08-24
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-07-30
Märgukiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Sissetulev kiri · 2019-02-14
Kaebus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2025-03-31
Dokumendi edastamine
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2021-03-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 143 lg 1, 2TarbijakäenduslepingTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Skuba Eesti OÜ10715390(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-8773

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 08. november 2016 kell 16.00

Tsiviilasja number

2-16-8773

Tsiviilasi

Skuba Eesti OÜ hagiavaldus R R ja R T vastu 3 791.43 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes 4 044.74 eurot

Hagi hind Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390, asukoht: Betooni 4, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode (e-post: [email protected]); Kostjad:

1.R R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx);
2.R T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Maris Tekkel (e-post: [email protected]).

Asja läbivaatamise kuupäev

08. november 2016 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt R R’lt ja R T’alt solidaarselt hageja Skuba Eesti OÜ kasuks 1 630 (üks tuhat kuussada kolmkümmend) eurot 96 sent, s.h põhivõlgnevus 1 326.50 eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga arvestatud viivis 304.46 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 396Hageja arvamus hagi vastuse kohta
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte
3.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 326.50 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1 (6)

2-16-8773

4.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 326.50 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks osaliselt menetluskulud, s.o riigilõiv summas 225 (kasksada kakskümmend viis) eurot.
7.Jätta kummagi poolte ülejäänud menetluskulud tema enda kanda.
8.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1.Skuba Eesti OÜ esitas 06. juunil 2016 hagiavalduse R R ja R T vastu 3 791.43 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 28.01.2014 sõlmisid hageja, kostja I ja kostja II käenduslepingu, millega kostjad käendasid hageja ees Balti Autoveod OÜ (registrikood 11379681, mille juhatuse liige oli kuni 16.03.2016 kostja II) kohustusi. Hageja ja Balti Autoveod OÜ vahel oli sõlmitud autoteeninduse osutamise lepingud. 17.10 2013 sõlmiti leping nr 9989301 (leping I), mille alusel tehtud töö eest esitati kostjale I arve nr REM 6327860 summas 4 626.50 eurot, millest on tasumata 2 846.71 eurot. 11.11.2013 sõlmiti leping nr 989570 (leping II), mille alusel tehtud töö eest esitati kostjale I arve nr REM 6328026 summas 560 eurot, millest on tasumata 300 eurot. Balti Autoveod OÜ ei tasunud osutatud teenuse eest täies ulatuses. Tasumata on 3 146.71 eurot.
3.Hageja esitas käendajatele nõude täita käenduskohustus ja maksta põhivõla koos arvestatud viivisega kokku summas 3 776.20 eurot hageja arveldusarvele. Kostjad ei ole käenduskohustust täitnud.
4.Hageja palub vastavalt VÕS 76 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 2, § 150 lg 1 kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 3 146.71 eurot ja alates 20.11.2013 kuni hagi esitamise ajani arvestatud viivise 644.72 eurot ning TsMS § 367 järgi viivise määraga 8.05 % aastas põhinõudelt.
5.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.

KOSTJATE VASTUVÄITED

6.02. augustil 2016 esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjatel ei olnud vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 20.01.2014 käenduslepingu. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutavad kostjad kõikide Balti Autoveod OÜ-le (põhivõlgnik) hageja poolt esitatud arvetest ja tellimuse kinnitustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning käendus ei ole piiratud tähtaja ega rahasummaga. Kuivõrd pooled ei ole lepingus kokku leppinud käendaja(te) vastutuse rahalises maksimumsummas on 2 (6)

2-16-8773 käendusleping VÕS § 143 lõike 2 alusel tühine. Kostjad leidsid, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda võlgnevuse tasumist kostjatelt ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata käenduslepingu tühisuse tõttu.

7.Juhul, kui kohus ei peaks jätma hagiavaldust rahuldamata, siis vaidlevad kostjad vastu nõude suurusele (nii põhinõude kui ka viivisnõude osas) ja paluvad sellest tulenevalt jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt võlgneb põhivõlgnik hagejale arve REM 6327860 alusel 2 846.71 eurot ning arve REM 6328026 alusel 300 eurot. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja väitel sissenõutavaks muutunud viivised summas 644.72 eurot. Tegelikkuses on põhivõlgniku võlgnevus hageja ees oluliselt väiksem. Põhivõlgnik on arve REM 6327860 alusel teostanud hagejale makseid järgnevalt: 03.06.2014 summas 800 eurot, 12.06.2014 summas 2 000 eurot ning 14.05.2015 summas 800 eurot. Eelnevast tulenevalt on põhivõlgnik arve REM 6327860 eest tasunud hagejale kokku summas 3 600 eurot ning võlgnevus nimetatud arve eest on seega 1 026.50 eurot, mitte 2 846.71 eurot. Arvestades eeltoodut palusid kostjad jätta põhinõue summas 1 820.21 rahuldamata. Kuna kostjad vaidlevad vastu põhinõudele, on ilmselgelt ebaõige ka hageja poolt teostatud viivisearvestus ning kostjad vaidlevad ka sellele vastu.
8.Hageja esitas viivisnõude esmakordselt alles 10.05.2016. Hageja selline käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline, ta on jätnud pikema aja jooksul mulje nagu oleks ta viivisnõudest loobunud, kuid sellele vaatamata on nüüd kohtu kaudu nõudnud kostjatelt viivise tasumist. VÕS § 6 lg 1 ja lg 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostjate hinnangul on hageja käitumine olnud vastuoluline ja kostjate ning põhivõlgniku suhtes pahatahtlik ja hageja viivisenõue (seda vähemalt perioodi eest 20.11.2013 kuni 10.05.2016) hea usu põhimõtte kohaselt tuleb jätta rahuldamata.
9.Kostjad nõustusid asja kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

10.Kohus nõudis 26.08.2016 hagejalt kostjate vastusele arvamuse esitamist. Kohtu nõudekiri ja kostjate vastus on hageja lepingulisele esindajale 29.08.2016 AET-i kaudu kätte toimetatud. TsMS § 396 sätestatud arvamust ei ole hageja esitanud.
11.17.10.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 31.10.2016.
12.31.10.2016 esitas kostja menetluskulude nimekirja.
13.Hageja lepinguline esindaja sai menetluskulude nimekirja esitamise nõude kätte AET-i kaudu 24.10.2016. Kohtu nõudekirja kostja menetluskuludele seisukoha esitamiseks sai hageja lepinguline esindaja kätte 01.11.2016 e-posti teel. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid kostja menetluskuludele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 (6)

2-16-8773

15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
16.Hagiavalduse juurde lisatud 28.01.2014 tasumise tagatise kohaselt Skuba Eesti OÜ (hageja) kui kreeditor ning R T (kostja 2) ja R R (kostja 1) kui käendajad sõlmisid käenduslepingu, leppides kokku, et käendajad tagavad tagasivõtmatult ning tähtajatult kõikide käenduslepingu punktis 10 märgitud Balti Autoveod OÜ-le (võlgnikule) kreeditori poolt esitatud ning käenduslepingu punktis 11 nimetatud arvetest või tellimise kinnitustest tulenevate võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise võlausaldaja eest solidaarselt võlgnikuga. Käendus ei ole piiratud tähtaja ega rahasummaga (t.lk. 7-9). Lepingu punkti 11 kohaselt käendatakse 04.10.2013 arvest nr 6327595 laekumata summa 197.56 eurot tasumist hiljemalt 13.02.2014, 30.10.2013 arve nr 6327860 täies ulatuses tasumist summas 4 626.50 hiljemalt 30.04.2014 ja 14.11.2013 arve nr 6328027 täies ulatuses tasumist summas 560 eurot hiljemalt 13.02.2014.
17.Kohustuste tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Käenduslepingu mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille lg 1 tulenevalt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Pooltel ei ole vaidlust hageja ja kostjate vahel 28.01.2014 käenduslepingu sõlmimise üle. Kohus nõustub kostjatega, et kuna kostjad on füüsilised isikud, siis 28.01.2014 sõlmitud tasumise tagatise näol on tegemist VÕS § 143 lg 1 sätestatud tarbijakäenduslepinguga. Samas ei nõustu kohus kostjate vastuväidetega tarbijakäenduslepingu tühisuse kohta. VÕS § 143 lg alusel tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuigi poolte vahel sõlmitud tasumise tagatise punkti 1 viimase lause järgi kostjate käendus ei ole piiratud tähtaja ega rahasummaga, ei tähenda see, et käesoleval juhul kostjate käenduse suurust ei ole võimlik tuvastada. Kuna lepingu punktis 11 käendatavate kohustuste tekkimise alus ja käenduse täpne suurus on rahaliselt välja toodud, siis punkti 1 viimase lause formaalne sisaldus lepingus ei tee käenduslepingut tühiseks ja kostjad ei vabane käenduslepinguga võetud ja tegelikult täitmata kohustuste täitmisest.
18.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud arvete kohaselt esitas hageja põhivõlgnikule Balti Autoveod OÜ-le 30.10.2013 arve nr REM 6327860 summas 4 626.50 eurot ja 14.11.2013 arve nr REM 6328026 summas 560 eurot (t.lk. 15-19). Hagiavalduse järgi põhivõlgnik Balti Autoveod OÜ ja käendajad (kostjad) on jätnud hagejale tasumata kokku 3 146.71 eurot, s.h 30.10.2013 arvest nr REM 6327860 osa summas 2 846.71 eurot ja 14.11.2013 arvest REM 6328026 osa summas 300 eurot. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja, kostjate vastuväidetele vaatamata, ei ole tõendanud temal kostjate vastu hagiavalduses toodud ulatuses nõudeõiguse tekkimist. Kostjate poolt esitatud maksekorraldustega on tuvastatud, et põhivõlgnik Balti Autoveod OÜ on hagejale selgitusega arve nr 6327860 üle kandnud 03.06.2014 800 eurot, 12.06.2014 2 000 eurot ja 14.05.2015 800 eurot (t. lk. 4 (6)

2-16-8773 47-49). Hageja ei ole nimetatud summa kokku 3 600 eurot tasumisele vastu vaielnud. Seega asub kohus seisukohale, et kostjatel on käenduslepingust tulenev täitmata kohustus põhisummas kokku 1 326.50 eurot, s.h arve nr REM 6327860 osa 1 026.50 eurot (4 626.50 – 3 600) ja 14.11.2013 arve REM 6328026 tasumata osa 300 eurot. Selles osas peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada.

19.VÕS § 82 lg 7 tulenevalt kohustus muutub ohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. TsÜS § 147 lg 1 ls 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2 lõike järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nendest sätetest ja 28.01.2014 tasumise tagatise punktist 11 tulenevalt tekkis hagejal nõudeõigus kostjate vastu arve REM 6328026 järgi tekkinud võlgnevuse osas alates 14.02.2014 ja arve nr REM 6327860 järgi tekkinud võlgnevuse osas alates 01.05.2014.
20.Nõustuda ei saa kostjate vastuväidetega, et kuna hageja esitas viivisnõude esmakordselt alles 10.05.2016 (t.lk. 10) siis hageja on jätnud pikema aja jooksul mulje nagu oleks ta viivisnõudest loobunud, mistõttu tuleks viivisenõude osas jätta hagi hea usu põhimõtte kohaselt rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras ja sellises määras viivise väljamõistmist peab kohus põhjendatuks.
21.Hageja ei ole välja toonud, millisest ajast alates ja millise arve alusel ja millise aja seisuga tekkinud võlgnevusest lähtudes hageja viivise arvestas. Hagi osalise rahuldamise tõttu arvestab kohus viivise ümber. Kuna hageja ei ole välja toonud, millal 14.11.2013 arvest REM 6328026 200 eurot tasuti, siis nimetatud arve alusel tekkinud võlgnevuselt arvestab kohus viivise alates hagiavalduse esitamisest, sest leiab, et see on kostjatele soodsam. Viivise arvestab kohus kohtuotsuse tegemise päeva seisuga alljärgnevalt: 01.05.2014-02.06.2014 03.06.2014-11.06.2014 12.06.2014-13.05.2015 14.05.2015-05.06.2016 06.06.2016-08.11.2016 Kokku

33 päeva 4 626.50 eurot 32.65 eurot 9 päeva 3 826.50 eurot 6.75 eurot 336 päeva 1 826.50 eurot 134.90 eurot 389 päeva 1 026.50 eurot 87.74 eurot 156 päeva 1 325.50 eurot 45.42 eurot 304.46 eurot

22.VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse 1 326.50 eurot ja kohtuotsuse 5 (6)

2-16-8773 tegemise seisuga arvestatud viivise 304.46 eurot ning viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude 1 326.50 tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse kokku summas 1 630.96 eurot, mis on 40% hagi hinnast. Hageja on tasunud hagi esitamisel haginõudelt riigilõivu 350 eurot (t. lk 22). Hagi rahuldatava osa eest tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 225 eurot. Kostjad on põhjustanud nende vastu hagiavalduse esitamist. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 225 eurot. Maakohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga ja jätab poolte ülejäänud (õigusabi) kulud nende endi kanda.
25.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja