Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on kostja I 11.04.2016 surnud L V seadusjärgne ning kostja II testamendijärgne pärija. Hageja ja tema tütar on seadusjärgsete pärijatena Liidia Volkova pärandist loobunud. L V matuse ja pärimismenetluse algatamisega seotud kulud kokku 834,29 eurot, kandis hageja. PärS § 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab pärija pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ja pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Hageja pärandist loobumise kohta esitatud avalduse alusel algatas notar pärimismenetluse ja avaldas 13.05.2016 pärimismenetluse algatamise teate, pärandist loobumise avalduse esitamise tähtaeg saabus 14.07.2016. PärS § 118 lg 1 tulenevalt, kui pärija PärS § 119 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Hageja väitel kostjad keelduvad hagejale pärandaja matuse- ja pärimismenetluse algatamisega seotud kulusid hüvitamast, kuigi on pärandi vastu võtnud. Hageja leiab, et kostjad peavad solidaarselt hüvitama hagejale L V matuse ja pärimismenetluse algatamisega seotud kulud alusetust rikastumisest ja teise isiku kohustuse täitmisest tulenevast nõudest tulenevalt 834,29 eurot, millele lisandub VÕS §113 lg 1 järgne viivis alates hagi esitamisest kuni kostjate poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt kostjatelt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskulud 511 eurot.

Hageja tõendid: surmatõend (tlk 6), pärimismenetluse algatamise ja pärandist loobumise avaldus (tlk 7-10); matusebüroo arve (tlk 11); haigla surnuteenuste maksekviitung (tlk 12); matusekorraldus eest tasutud maksekorralduse kviitung (tlk 13-15); kiriklik ärasaatmine annetuse tegemisega (tlk 16); notaritasu arve (tlk 17). Hageja taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista. Kostja I märgib et L V surma hetkel viibis ta Eestist eemal ning ema surmast teatas talle kostja II. Pärandaja eest hoolitsemisega tegeles pärast 2015 pärandajale raskete tagajärgedega lõppenud kukkumist kuni pärandaja surmani kostja II, kes tegi seda tasuta ning oli seetõttu sunnitud tööst loobuma ja jäi ilma sissetulekust. Hageja haige ema abistamisel mingil moel ei osalenud ning algatas pärimismenetluse iseseisvalt kostjaid sellest teavitamata. Kostjate hinnangul on asjaolu, et hageja võttis ema matuse- ja pärimismenetluse algatamise kulud enda kanda, õiglane tasu kostjatele selle eest, mille võrra hageja pärandaja ülalpidamiskulude pealt kokkuhoidmisega säästis. Kostjad taotlevad asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Hageja on esitanud kostjate vastu alusetust rikastumisest ja teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest tuleneva nõude koos jooksvate viiviste kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmiseks. Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt on hageja kandnud matuse- ja pärimismenetluse algatamise kuludena kokku 834,29 eurot. Hageja poolt eelnimetatud kulude kandmine on tõendatud kohtule esitatud kulusid tõendavate dokumentidega. Kohus tuvastas ka, et hageja on seadusjärgse pärijana L V pärandist loobunud, pärandist on loobunud ka hageja tütar. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et nad on L V pärandi pärijad. Kostjad ei vaidle selle üle, et hageja on kandnud L V matuse- ja pärimismenetluse algatamise kulud hageja esitatud ulatuses. Kostjate põhiline vastuväide seisneb kohtu hinnangul selles, et kuna hageja ei täitnud pärandaja eluajal tema suhtes ülalpidamiskohustust, on hageja poolt seoses pärandaja surmaga kantud kulud tasaarvestatavad kostjate poolt pärandaja eluajal kantud kuludega. VÕS §1027 kohaselt isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. PärS § 116 lg 1 järgi võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. PärS § 118 lg 1 kohaselt, kui pärija pole seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 131 lg 1 kohaselt kannab pärija pärandaja matusekulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. PärS § 151 kohaselt pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja matuse- ja pärimismenetluse algatamise kulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 833,53 euro ulatuses. Notari tasu seaduse (NTS) § 31 p 31 alusel pärandist loobumise avalduse tõestamise tasumäär on – 6,35 eurot; ja p 32 järgi pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasumäär– 63,90 eurot. NTS § 311 kohaselt kui pärandi vastuvõtmise, pärandist loobumise või Euroopa pärimistunnistuse avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses, siis võetakse tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest. Hageja on tõendina esitanud notari arve nr 38178, millest nähtuvalt pärimismenetluse algatamise avalduse ja pärandist loobumise avalduse ja nende ärakirjade valmistamise eest maksti hageja poolt kokku 77,59 eurot. Kohus loeb PärS § 151 järgi pärandiga seotud vajalikeks kuludeks, mis kuuluvad kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele 75,77 eurot (notari tasu ärakirja valmistamise eest 0,76 eurot jääb hageja kanda). VÕS § 113 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hageja nõude viivise osas ja mõistab kostjatelt välja solidaarselt viivise VÕS § 113 lg1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 26.07.2016 põhivõlalt 833,53 eurot. Kohus selgitab kostjatele, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel alusetu rikastumise sätete järgi saab nõudeid lugeda vastastikku tasaarvestatuks ning kohus võinuks antud vaidluse puhul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Kostjate väide tasaarvestuse võimalike aluste kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Tasaarvestuse kohaldamiseks ei piisa kostjate esitatud hinnangulistest seisukohtadest, mille kohaselt hageja asemel täitsid pärandaja ülalpidamiskohustust kostjad. Kohus selgitab hagejale, et VÕS § 113 1 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise korra majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Hageja taotleb sama sätte lõike 1 alusel võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Normi pealkirja sõnastusest nähtuvalt on säte suunatud isikutele, kes tegutsevad majandus- või kutsetegevuses. Hageja pole selliseid eeldusi nõude rahuldamiseks esile toonud. Seega nõue kostjatelt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on käesolevas vaidluses põhjendamata ja seetõttu rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda osaliselt. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja kulud makstud riigilõivust 175 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 336 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 511 eurot. Kohus loeb põhjendatuks määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse järgnevalt: riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulude suurus tsiviilasja keskmiselt väiksemat keerukust arvesse võttes, vajalikus ja põhjendatud ulatuses 160 eurot. Kokku 335 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.