Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta OÜ Xxxxja XxxxOÜ menetluskulud XxxxOÜ kanda.
6.Mõista välja XxxxOÜ-lt OÜ Xxxxkasuks hageja menetluskulud summas 75 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxOÜ-l tasuda OÜ-le Xxxxkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7
Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 37-50, 156-162, t/l 96, 148-155)
1.Hageja OÜ Xxxxja kostja XxxxOÜ on 21.02.2014.a sõlminud müügilepingu/arve nr xxxx, millega XxxxOÜ kohustus järelmaksuga müüma OÜ-le Xxxxtoote Xxxx. Toode anti ostja OÜ Xxxxvaldusesse müügilepingu allkirjastamise hetkel. Tasumise tingimustes oli märgitud toote täishinnaks 1 700 eurot ja ostja tasus sularahas ettemaksuna 130 eurot. Müügilepingus lepiti ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt tasuda järelmaksuga kokku 1 570 eurot.
2.OÜ Xxxxon tasunud XxxxOÜ-le müügilepingu järgi 1668 eurot panga ülekannetega ja sularahas lepingu sõlmimise ajal sissemaksuna 130 eurot. Kokku 1 978 eurot. Lepingu järgi oli OÜ Xxxxkohustatud järelmaksuga kokku tasuma 1570 eurot. Ekslikult on OÜ Xxxxpoolt tasutud 98 eurot rohkem. XxxxOÜ ei ole nõus maksma tagasi enammakstud rahasummat.
3.Hageja leiab, et muid siduvaid kirjalikus vormis kokkuleppeid ei ole poolte vahel sõlmitud ning muus vormis kokkulepped ei ole müügilepingu punktist 10.4. pooltele täitmiseks siduvad. Pooltele on siduvad ainult müügilepingus sätestatud kohustused. Müügilepingus oli ette nähtud, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis ja XxxxOÜ ei ole millegagi tõendanud, et OÜ Xxxxoli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. OÜ Xxxxei nõustu müügilepingut muutvate XxxxOÜ poolt tagantjärgi ühepoolselt tehtud müügilepingu maksegraafikute ja arvetega.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlg 98 eurot ning hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 400 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulusid summas 623 eurot. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja on teinud tagantjärgi arve ja maksegraafikuga. Arve ja graafik ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingule. Müüja esindaja ei rääkinud intressilt ja sellega kaasnevast hinnatõustust lepingu sõlmimisel.
6.Kostja tagantjärgi tehtud maksegraafik ja arve on väidetavalt ja tõendamata saadetud 11.03.2014 ehk 19 päeva hiljem lepingu sõlmimisest. Leping sõlmiti kirjalikult 21.02.2014. Kostja vastuväited (t/l 60-61, 86-89, 91, 104)
7.Kostja hagi ei tunnista. XxxxOÜ hinnangul on hageja esitanud valesti arvestuse koos omavoliliselt muudetud lepingusummaga. Kostja arvestuste kohaselt ei ole lepingu summa mitte 1 700 eurot, vaid 1 990,80 eurot. Lepingu hind on kokku 1 700 – 130 (esimene sissemakse) 1 570 eurot, millele lisanduvad 420 euro ulatuses järelmaksu intressid järelmaksu jäägilt, mis teeb tasumisele kuuluvaks summaks kokku 1 990,80 eurot. Hagiavalduses märkis hageja lepingu summaks 1 700 eurot ja seega on kõik arvestused tehtud valest lepingujärgsest summast lähtuvalt. Mainitud lepingus on kirjas maksmise periood ja igakuine summa, mis on 24 kuud korda 82,95 eurot, kokku = 1990,80 eurot. See fakt tõendab, et hageja oli teadlik, et toote ostmisel järelmaksuga kaasnevad ka intressid ja 98 eurot ei ole seega ekslikult üle makstud summa.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 98,00 eurot, mis tuleneb hageja väärast arvestusest. Kostja leiab, et nimetatud summa tuleb arvestada tasutud summade hulka ja hageja poolt täidetud kohustusteks. Järelikult mingit võlga kostjal hageja ees ei ole. Kostja hinnangul ei ole hageja võlgnevust tõendanud.
9.Kostja on edastanud hagejale maksegraafiku/arve maksetingimuste kohta. Hageja ja XxxxOÜ vahel oli sõlmitud müügileping/arve, mille alusel hageja ostis puhastussüsteemi Xxxx. Nimetatud lepingu järgi pidi ostja (hageja) tasuma müüjale (kostja) koos järelmaksukuludega kokku 2120,80 eurot. Hageja tasus lepingu alusel esimese sissemakse 130,00 eurot. Oma kohustusi pidi hageja täitma osamaksetena, mis kirjalikult fikseeritud ka müügilepingul/arvel eh 82,95 eurot korda 24 kuud, kokku 1 990,80 eurot ja ka lepingu lisas 1 on välja toodud nii intressimäär 12,38% aastas kui ka intresside suurus 420,80 eurot, mille tasumises pooled kokku leppisid. Intresside arvestus on järgnev: 1700 eurot + 12,38% aastane intress, kokku 210,46 eurot aastas lepingu summast. 210,46 eurot (intress aastas) korda 2 teeb kokku 420,92 eurot intressi kahe aasta eest kokku lepingu summast, parandus tehtud hageja kasuks 420,80 eurot. Seega hageja pidi kostjale tasuma vastavalt müügilepingule/arvele 1 700 eurot (lepingu summa) + 420,80 eurot (intress) = 2120,80 eurot (kokku tasuda) – 130 eurot (esimene sissemakse) = 1 990,80 eurot (kuulus järelmaksuga tasumisele). Hagejal oli pidevalt lepingus sätestatud summade tasumisega ning hageja ei ole esitanud pretensioone mõistliku aja jooksul, mis tähendab hageja nõusolekut lepingu tingimustega. Maksegraafik ja arve saadeti hagejale hilisemalt, peale müügilepingu sõlmimist. Maksegraafik/arve on edastatud hagejale tähitud kirjaga.
10.Kostja palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtu põhjendused
11.Kohus leiab, et hageja hagi kuulub rahuldamisele.
12.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 21.02.2014.a kirjaliku müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale kaupa (Xxxx) )(lk 76, 88), - pooltevahelisele lepingule kohalduvad tüüptingimused, mis on lepingu osaks, - pooled on lepingule alla kirjutanud, - hageja on kauba kätte saanud, - hageja on tasunud kostjale kauba eest kokku summas 1 798 eurot, - müügilepingu/arve nr xxxx üldtingimuste p 1.5 kohaselt on toode arvel märgitud tingimustele vastav ese või esemed - müügilepingu p 2.1. kohaselt jõustub leping arve allkirjastamisel ostja ja müüja poolt ning poolte poolt lepingu allkirjastamisega on poolte vaheline leping/arve jõustunud.
14.Kuna vaidlus puudub selles, et kostja müüs hagejale kaupa, mille eest kohustus hageja maksma tasu kostjale, siis oli poolte vahel sõlmitud müügileping (VÕS § 208 lg 1).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli lepingus kokku leppinud intressi tasumise kohustuses ja et kas hageja pidi kostjale maksma kokku koos intressidega 1990,80 €.
16.VÕS § 8, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu tingimuste, seadusega. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil. VÕS § 23 lg 1 järgi tulenevad kohustused lepingust, seadusest ja p1-4 järgi lepingu olemusest, eesmärgist, kujunenud praktikast, tavadest, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kuivõrd poolte ühist tahet pole võimalik välja selgitada, tuleb käesoleval juhul lähtuda VÕS § 29 lg-st 4, mille kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lõike 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
17.Esitatud müügilepingu tingimuste punkt 3.1 (lk 77) sätestab, et ostja kohustub tasuma müüjale toote ostuhinna vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu tingimustest ei nähtu kuskilt, et ostja ehk hageja kohustuks tasuma kostjale kui müüjale asja müügihinnalt
intressi. Kohtule esitatud müügilepingult/arvelt (lk 76) nähtub, et komplekti täismakse hinnaks on 1 700 eurot, millest ostja (hageja) on tasunud kostjale sularahas lepingu sõlmimisel 130 eurot ning kokku tuleb ostjal (hagejal) veel tasuda järelmaksuga 1 570 eurot. Lepingul on kajastatud ka märge 24 x 82,95 - periood 12.04.14 – 12.04.16. Seega on lepingus selgelt kajastatud komplekti ehk asja müügihind 1700 € (sisaldab endas ka käibemaksu 283 €), samuti on selgelt kajastatud järelmaksuga tasumise kohustuse ulatus 1570 €, kuna sissemaks 130 € on tasutud. Samas on märgitud lepingule „järelmaksu summa 24 x 82,95“, kuid korrutise tulemit ennast lepingus pole. Mida korrutis endas sisaldab, kuskilt lepingust ega tingimustest ei nähtu. Lepingu üldtingimuste p-s 3.2 on kokku lepitud, et eraldi arvet tasumise kohta ei väljastata ning et ostja tasub toote ostuhinna lepingus toodud müüja arvelduarvele või lepingu sõlmimisel sularahas (millest ongi hageja tasunus 130 €). Seega puudus hagejal igasugune mõistlik alus eeldada, et tasu, mis tal tuleb kauba eest maksta, on suurem ja sisaldab ka intressi, ning sisaldub hoopis mingis muudes dokumentides kui poolte poolt alla 21.02.14 kirjutatud dokument.
18.Hinnates 1) lepingus nn korrutist 24 x 82,95, milles summat pole märgitud, 2) lepingus 21.02.14 järelmaksuga tasumise kohustuse ulatust 1570 €, 3) seda, et lepingu tingimustes mitte kuskil pole pooled kokku leppinud intressi määras, maksmise kohustuses ja tasumise korras ega ka suurema summaga arve ja maksegraafiku esitamises, siis VÕS § 29 lg 4, 6 tulenevalt mõistliku ostja arusaama ja lepingu tingimusi koos tõlgendades, leiab kohus, et korrutis 24x82,95 ning kostja väidetav hilisemalt saadetud maksegraafik ja arve, mille alusel pidi kostja tasuma 1990,80 €, ei ole intressi tasumise kokkulepe. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejal ei olnud 21.02.14 lepingust sõlmides VÕS § 23 lg 1 I lause ning VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi tekkinud kohustust kostjale tasuda intressi ega tasuda kauba eest nn korrutise 24 x 82,95 alusel või hilisemalt saadetud maksegraafiku ja arve nr 140265910 21.02.14 (lk 88-89) alusel 1990,80 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal tuli VÕS § 8 lg 2, ü 76 lg 1, 2, § 208 lg 1 alusel kostjale tasuda kauba eest kokku 1700 € vastavalt alla kirjutatud lepingule 21.02.14.
19.Järgnevalt hindab kohus, kas poolte vahel võis arve/maksegraafiku näol olla tegemist kehtiva lepingu muutmisega. Nimelt väitis kostja, et on 11.03.2014.a edastanud hagejale tähitud kirjaga arve/maksegraafiku, millel on täpsemalt kajastatud hageja (ostja) lepingust tulenevad kohustused, sh kohustus tasuda tasumata tootehind järelmaksuga. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
Seega tuleb vaadelda, kas pooled vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi ülalviidatud sätete alusel lepingu muutmiseks ja kauba eest tasumiseks kokku koos intressiga 1990,80 €.
20.Lepingu üldtingimuste punkt 10.4. sätestab, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad. Poolte vahelisest lepingust ei nähtu, et VÕS § 20 lg 2 järgi võib lepingut muuta selliselt, et ühe poole vaikimine või tegevus loetakse lepingu tingimuse muutmisega nõustumuseks. Seega pidi pooled saavutama lepingu p 10.4 ja VÕS § 13 lg 1, 16 lg 1, 20 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1 alusel vastastikuste tahteavalduste vahetamise kirjalikult lepingu tingimuste, (kauba eest tasumiseks kokku koos intressiga 1990,80 €), muutmiseks.
21.Kohtule esitatud kostja esitatud tõendilt arvest ja maksegraafikust (lk 88-89) ja väljastatud kirjade nn registrist (lk 106-143) nähtub, et kostja on hagejale 11.03.2014.a tähitud kirja edastanud. Tõendamata on samas kostja väide, et antud tähitud kirjaga on hagejale edastatud just märgitud arve/maksegraafik ning asjaolu, et hageja on kostja poolt edastatud tähitud kirja kätte saanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte oleksid allkirjastatud maksegraafiku kohta. Hageja eitab sellise graafiku allakirjutamist ja sellise ettepanekuga nõustumast. Seda, et hageja pole nõustunud märgitud graafikuga ja intressi tasumisega, kinnitab kohtule poolte e-kirjavahetus 25.12.15, milles hageja on palunud tasutud 98 tagastada ja kus kostja on saatnud hagejale e-mailiga 25.12.15 ehk enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist, arve ja graafiku (lk 42-48).
22.Eeltoodust ja lepingu üldtingimuste 10.4, VÕS 13 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 tulenevalt ei ole tõendatud kostja väide, et poolte kokkuleppel on lepingut muudetud kirjalikus lepingus sätestatud nõutud vormis ning et poolte vahel oli kokkulepe intressi tasumise kohustuse kohta ning et hagejal oli kohustus tasuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 ja § 208 lg 1 alusel kostjale kauba eest 1990,80 €.
23.Kuna hageja on tasunud kostjale ülearu 98 €, milleks tal kohustus VÕS § 208 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 alusel puudub, on kostja VÕS § 1028 lg 1 alusel rikastanud 98 € võrra ning hagejal on õigus märgitud ulatuses kostjalt 98 € tagasi nõuda. Nimelt võimaldab VÕS § 1028 lg 1 ülesandjal, kes on teisele isikule midagi üle andnud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, saadut saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul ei olnud hagejal lepingust tulenevat kohustust tasuda kostjale enam kokku kui 1700 € ja kuna ta tasus kostjale 98 € rohkem, on alus kostjalt see 98 € VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kuna kostja 98 € ei tagasta, on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja 98 € tagastamist.
24.Seega on hageja nõue tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja XxxxOÜ-lt tuleb OÜ Xxxxkasuks välja mõista 98 eurot.
25.Kohus hageja pangakonto väljavõttele hinnangut ei anna, sest vaidlus puudus tasutud summa suuruse üle (lk 50).
26.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
27.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 98 eurot. Menetluskulude jaotamine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 623 eurot, millest 98 eurot kostja võlgnevus hageja ees, 75 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning 400 eurot õigusabikulud. Lisaks, palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid 75 euro ulatuses riigilõivule.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 400 eurot. Samas nähtub kohtule, et hagejat ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kõik menetlusdokumendid on kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt 400 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmiseks.
34.Kohus selgitab hagejale muuhulgas, et hageja poolt nõudena esitatud summa 98 eurot ei kuulu menetluskulude hulka tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Tegemist on hageja
poolt kohtule esitatud hagimenetlusliku nõudega kostja vastu. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 mõistes menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; maksekäsu kiirmenetluse kulud; lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4.
35.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku summas 75 eurot.
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.