Korteriühistu Kaunase 80 hagi Viktor Rootsi vastu kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
9592 eurot 29 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kaunase 80 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Korteriühistu Kaunase 80 (registrikood 80026338), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
esindajad
Vastustaja (kostja): Viktor Roots (isikukood: XXXX), esindaja Andres Aavastik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ning välja mõista täiendavalt Viktor Rootsilt Korteriühistu Kaunase 80 kasuks 3 eurot 60 senti.
5.Jätta rahaliselt kindlaks määramata Viktori Rootsi menetluskulud ringkonnakohtus. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Kaunase 80 (hageja) esitas 6. veebruaril 2015 Tartu Maakohtule hagi Viktor Rootsi (kostja) vastu 9981 euro 96 sendi suuruse kahju väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ehitas kostja oma korteris, asukohaga XXXX Tartu, rõdutoa ümber pesuruumiks, rajas vannitoast rõdutoani vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning endisest vannitoast sai leiliruum. Omavolilise ehitise tõttu on kostja korteri all asetsevate korterite seinad märjad ja rõsked, korterelamu välisseina on tekkinud külmasillad. Kostja ehitatud saunas toimunud tulekahju kustutamisega tekkis täiendav niiskus, mis omakorda suurendas kortermaja paneelide varasemat niiskuskahjustust. Lisaks võimendas niiskuskahjustusi kostja korteris toimunud veeavarii. Üleliigne niiskus on põhjustanud hallitust, mis levib korteritesse. Eeltoodu tõttu tekkis hagejale kahju kokku 9981 eurot 96 senti. Seinapaneelide remondiks (maja endise seisukorra taastamiseks) kulus 9072 eurot. Kostja tekitatud üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks rentis hageja prügikonteineri (paigaldus ja äravedu 337 eurot 99 senti), sellele lisandub töövõtulepingust tulenev töötasu kahele töölisele 190 eurot 39 senti. Kostja korterist maja paneelidesse lastud täiendav veekulu 93,13 m3 vee eest oli 185 eurot 91 senti, veeavarii ajal korterisse sisenemiseks
tellitud lukuabi teenuse eest tuli tasuda 15 eurot ja veeavarii tagajärgede likvideerimiseks palgatud töötaja töötasu oli 220 eurot 67 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ehitas kostja vannitoa ümber saunaruumiks ning rõdutoa ümber pesuruumiks 2007. aastal. Ümberehitus maja olukorda ei mõjutanud. Tulekahju kustutamisel kasutatud vee kogus, samuti veeleke (suurusega mõnisada liitrit vett) ei saanud maja konstruktsioone kahjustada. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja on hüvitanud hagejale lukuabi kulu 15 eurot, prügikonteineri paigaldamise ja äraveo kulu kokku 168 eurot 99 senti, samuti kahe töölise töötasu 95 eurot 19 senti. Kostja tunnistas veeavarii tagajärgede likvideerimiseks palgatud töötaja töötasu nõuet kolme tunni ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 389 eurot 67 senti. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et ta ei esita menetluskulude nimekirja, jäi kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris toimus 6. juulil 2013 tulekahju ja 6. detsembril 2014 veeavarii. Pooled vaidlevad kahju hüvitamise ulatuse üle. Kostja vastutuse alus tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1 ja § 11 lg-st 2. Korteriomanik ei tohi reaalosa ega kaasomandi eset kasutades tekitada mõjutusi, mis ületaksid tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Kahju ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 132. Hageja nõue korterelamu paneelide renoveerimise kulu (9072 eurot) hüvitamiseks jääb rahuldamata. Kohtu määratud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt ei saanud 6. juulil 2013 toimunud tulekahju ja 8. detsembril 2014 toimunud veeavarii tagajärjel kahjustada kortermaja ükski paneel ega ükski krt XXX asukoha püstaku paneel ning korteri vannituppa rajatud saun üleliigset niiskust ei põhjusta. Saun ei põhjusta ka ülemäärast temperatuuri, mis kahjustaks hoone kandekonstruktsioone. Seega on eksperdi arvamusega ümber lükatud hageja väide, et tulekahju, selle kustutamise ja veeavarii tagajärjel tekkinud kahju tõttu tuli kortermaja paneelid välja vahetada. Hageja nõue täiendava veekulu eest (2014 detsembris) 185 euro 91 sendi saamiseks jääb rahuldamata. Tõendatud ei ole, et avariilise vee hulk oli 93,13 m3. Ekspertiisiaktist nähtub, et veeavarii tekkepõhjuseks oli kostja korteri WC-s purunenud survevoolik, mille maja hooldusmees süsteemist lahti ühendas ja lahtivõetud torustiku sulguriga sulges. Arvestades avarii aega oli avariilise vee hulk kostja korteris 6 tunni jooksul ca 1,8 m 3 ehk 1600 liitrit. See on tunduvalt väiksem, kui hageja näidatud veekogus. Hagejale esitatud arvetest nähtub, et külma ja sooja vee kulu oli kostja korteris 2014 detsembris 0,00. Väljavoolanud vee hulk kostja korteris asuvas veemõõturis ei kajastunud. Ka ekspert märkis, et Tartu Veevärk AS-i andmetel on maja veetarbimine kuude lõikes väga erinev ja seetõttu ei ole õige lugeda kuude veekulu erinevusi tõendusmaterjaliks veeavarii veekoguse kindlaksmääramisel. Hageja nõudis kostjalt prügikonteinerite rentimise eest 337 eurot 99 senti. Tõendite kohaselt on kostja tasunud prügikonteineri rentimise eest 279 eurot 19 senti. Põhjendatud ei ole kostja väide, et äraveetava materjali kogust arvestades piisas ühest prügikonteinerist. Kuna kostja on maksnud ühe prügikonteineri eest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista teise prügikonteineri paigaldamise ja äratoomise eest 168,996 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka veeavarii tagajärgede likvideerimiseks palgatud töötaja töötasu 220 eurot 67 senti. Veeavarii likvideerimisele kulutatud 8,5 tundi on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 389 eurot 67 senti. Hageja nõudis lukuabi teenuse eest 15 eurot, kostja on selle teenuse eest 15 euro tasumist tõendanud. Hageja nõudis töövõtulepingust tulenevat tasu kahele
töötajale kokku 190 eurot 39 senti. Tõendite kohaselt on kostja tasunud töövõtulepingu järgi kahele töötajale töötasu kokku 95,195 eurot. Hageja on näidanud kogukuluna tööandjale 77 eurot 88 senti (bruto). See summa tuleks kostjalt välja mõista, kuid arvestades kostja makstud töötasu, jääb hageja nõue selles osas rahuldamata. Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 järgi on õiglane jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja oli nii eelistungil kui ka istungil nõus hüvitama kompromissina hagejale 500 eurot. Kohus on hagejale selgitanud kahju nõude suuruse osas perspektiivi ning asjaolu, et kohus rahuldas hagi põhimõtteliselt samas ulatuses, milles kostja pakkus kompromissi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata, ja uue otsusega hagi täielikult rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et paneelide renoveerimise kulu (9072 eurot) ei tule hagejale hüvitada. Hageja esitas kohtule kahju tekkimist kinnitavad tõendid, kuid kohus tugines vaid kostja paljasõnalistele väidetele ning ei arvestanud ekspertiisi tulemustega. Nii on jäänud tähelepanuta, et ekspertiisiaktis on fikseeritud ka naaberkorterite kahjustused, ning märgiti, et vesi jooksis lõhkenud voolikust ajavahemikus kell 16.00 kuni 20.10 allpool asuvatesse korteritesse kuni keldripõrandani välja. Ekspertiisiarvamuses fikseeriti samuti, et kostja korteri all asuvates korterites on rõskus ja hallitus. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud nõuet täiendava veekulu eest (185 eurot 91 senti). Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kostja on tunnistanud 12. oktoobri 2015 menetlusdokumendis, et veetorude ümberehitus oli ebaseaduslik (kostja oli paigaldanud toru viisil, mis võimaldas kasutada vett korteriühistu veemõõtjast mööda). Seetõttu ei saanudki fikseerida, et veeavarii ajal lasti paneelidesse 93,13 m3 vett. Maakohus jättis valesti TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda. Hageja keeldus kompromissist põhjendatult (kompromissina pakutud 500 eurot ei saanud lugeda mõistlikuks ega õiglaseks) ega venitanud pahatahtlikult menetlust.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ning mõistab täiendavalt välja Viktor Rootsilt Korteriühistu Kaunase 80 kasuks 3 eurot 60 senti, kokku 393 eurot 27 senti. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus hagi rahuldas. Kaebus puudutab otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, milles hagi jäi rahuldamata.
7.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude paneelide renoveerimise kulu 9072 eurot väljamõistmiseks kostjalt ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ebaõige on siinkohal hageja seisukoht, et maakohus tugines vaid kostja paljasõnalistele väidetele ning ei arvestanud ekspertiisi tulemustega. Siinkohal on hageja tuginenud ekspertarvamuse p-le 2.4.1 ning esitanud omapoolse arusaamise ekspertarvamusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukoha kujundamisel ekspertarvamusega vajalikus määras ning hageja vastupidine väide on alusetu.
arvestanud
Maakohus on määranud 30.11.2015 määrusega ehitustehnilise ekspertiisi tuvastamaks muuhulgas, kas ja kuidas on kostjale kuuluvas korteris 6. juulil 2013 toimunud tulekahju ning 8. detsembril 2014 toimunud veeavarii kahjustanud korterelamu paneele (I kd tl 177-179). Ekspertarvamusest nähtuvalt (I kd tl 196-200; II kd tl 1-14) 6. juulil 2013 Kaunase XXXX toimunud tulekahju tagajärjel ei saanud kahjustada ükski kortermaja paneel, sh ka korter XX asukoha püstaku paneel. Ekspertarvamuses on samuti märgitud, et 8. detsembril 2014 Kaunase XXXX toimunud veeuputuse tagajärjel ei saanud kahjustada ükski kortermaja paneel, sh ka korter XX asukoha püstaku paneel. Lähtudes viidatud ekspertarvamusest on maakohus õigesti asunud seisukohale, et korteris XXX toimunud tulekahju, tulekahju kustutamise ja veeavarii tagajärjel ei ole kortermajale tekkinud hageja poolt väidetud kahju, s.o kostja ei ole vastutav selle eest, et kortermaja paneelid on vaja renoveerida. Eeltoodut ei lükka ümber hageja poolt viidatud ekspertarvamuse p 2.4.1. Ekspertarvamuse p-s 2.4.1 on ekspert käsitlenud korterite XX, XX, XX, XX, XX ja XX seisukorda. Asjaolu, et korteris 29 tuvastati liigniiskus ja hallitus ning korterites 29, 25, 26 ja 21 oli halb ventilatsioon, ei ole kuidagi seotud kostja korteris toimunud tulekahjuga ning veeavariiga. Ekspert on märkinud, et korteri 29 ventilatsioon ei ole ühenduses korteri XX ventilatsiooniga, samuti ei ole korter XXX põhjuseks korteri 21 halvale ventilatsioonile ning mõistlik oleks mõelda mitte loomulikule ventilatsioonile vaid mehhaanilisele. Ekspertarvamuse p-s 2.4.2 on märgitud, et uuritavas korterelamus, sh korteris 29, on küll niiskuse ja hallituse probleem, kuid need pole otseselt seotud korteris XXX toimunud veeavariiga. Alusetu on hageja väide, et korterisse XX rajatud pesuruumi ja sauna kasutamise tulemusena on kortermajas tekkinud üleliigne niiskus ja hallitus. Ekspertarvamuse kohaselt ei põhjusta standardse dušikabiini ja valamu kasutamine üleliigset niiskust ning sauna kütmisel konstruktsioonid kuivavad, mida soodustab ventilatsioon läbi ventilatsiooniava.
8.Hageja seisukoha kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud nõuet täiendava veekulu eest (185 eurot 91 senti). Ringkonnakohus ei nõustu hageja eelnimetatud väitega ning sarnaselt maakohtuga leiab, et hageja ei ole tõendatud oma nõuet täiendava veekulu eest 185 euro 91 sendi saamiseks. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud lähtudes ekspertarvamuse p-s 2.5 märgitust. Täiendavat veekulu summas 185 eurot 91 senti ei tõenda hageja väide, et kostja on ise tunnistanud veetorude ümberehituse ebaseaduslikkust (kostja oli paigaldanud väidetavalt toru viisil, mis võimaldas kasutada vett korteriühistu veemõõtjast mööda). Asjaolu, kas veetorude ümberehitus oli ebaseaduslik või mitte, ei tõenda veekulu ning ringkonnakohus ei võta seisukohta selles, kas veetoru oli (või ei olnud) ümber ehitatud selliselt, et võimaldas kasutada vett nii, et vesi ei läbinud veemõõtjat. Samas ringkonnakohus leiab, et arvestades ekspertarvamuse p-s 2.5 märgitut ning ekspertarvamuse lisa 3.4 avariivee koguse kohta on maakohus põhjendamatult jätnud rahuldamata
hageja nõude kostjalt 185 euro 91 sendi väljamõistmiseks tervikuna. Ekspertarvamuse p-s 2.5 on ekspert märkinud, et hageja väidetud 90 m3 avariivett on kogemuslikult liialdatud ning avariilise vee hulk võis olla 1,8 m3. Vastavad arvutused on esitatud ekspertarvamuse lisas 3.4. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja nõue kostja vastu täiendava veekulu eest 185 eurot 91 senti väljamõistmiseks rahuldada osaliselt summas 3 eurot 60 senti. Rahuldamisele kuuluva summa suuruse määramisel lähtub ringkonnakohus ekspertarvamuses märgitud vee kogusest 1,8 m3. Kuna hageja ei ole märkinud ühe m3 vee hinda, siis tuleb lähtuda summa suuruse määramisel hageja poolt esitatud vee koguse 93,13 m2 ja selle eest nõutud summa 185 eurot 91 senti proportsioonist.
9.Ebaõige on hageja väide, et maakohus jättis valesti TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2 ning asjaolu, et ringkonnakohus suurendab hagi rahuldatud osa 3 euro 60 sendi võrra, ei anna alust menetluskulude teistsugusele jaotusele. Maakohtu menetluses oli kostja nõus kompromissina hüvitama kulutused summas 500 eurot. Kokku kuulub hageja nõue rahuldamisele 393 euro 27 sendi ulatuses. Seega hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja ning seetõttu on maakohus õigustatult kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2.
10.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamise vaid väga väikeses ulatuses (s.o 3 eurot 60 senti) siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.