Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja M.N., lepinguline esindaja V. Titova, kostja lepinguline esindaja Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

2-16-5559

2-16-5559

K.K., kes selgitas Hagejale, et tal on kasutamata veel 2015. aastast 13 päeva põhipuhkust ning, et Hageja peaks need välja võtma. Selle tulemusena esitas Hageja raamatupidaja nõudmisel Kostjale puhkuseavalduse samast kuupäevast alates, et puhkus veel 2015. aasta jooksul ära kasutada. 22. detsembril 2015 (so järgmine teisipäev ehk sisuliselt nädal hiljem) teatas K.K. hagejale, et teda ei lasta puhkusele. 21.12 ning teavitas tööandjat ette, et ta kavatseb võtta välja 2015. aasta kasutamata põhipuhkuse 13 päeva ulatuses tuleva aasta sees teavitades sellest Kostjat ette korrektselt kaks nädalat. Sellele vastab kostja esindaja “teeme nii”, mis väljendab tööandja sõnaselget aktsepti hageja väljendatule. Oma 2015. aasta põhipuhkuse kasutamiseks seni ärakasutamata osas, tegi Hageja Kostjale korrektse avalduse 04.01.2016 kasutamaks puhkust perioodil 18.01-30.01.2016 (vt TVK-le 05.02.2016 esitatud lisa 4). Selle tulemusena asus Hageja alates 18.01.2016 puhkusele. Samal päeval helistati Hagejale tundmatult Tallinna suunakoodiga lauatelefonilt, ent Hageja ei märganud seda koheselt ega saanud seega telefonile vastata. Kui Hageja sellele tagasi helistas, kõnele ei vastatud. 01. veebruaril 2016 naases Hageja taas tööle. 05.02.2016, Hagejale teatise temaga sõlmitud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamistähtaega järgimata, kuivõrd väidetavalt on hageja oma käitumisega eiranud kostja mõistlikke korraldusi, rikkunud töödistsipliini ja puudunud töölt põhjuseta ajavahemikus 18.01.2016-29.01.2016. Hageja on saanud teatise kätte samal päeval ning kirjutanud sellele alla, et ei nõustu tööandja põhjendustega töösuhte lõpetamiseks Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on leidnud kohtueelses menetluses tõendamist, et kostja ei olnud koostanud 2015. aasta esimese kvartali jooksul puhkuste ajakava ega teinud seda töötajatele teatavaks said töötajad kasutada põhipuhkust kasutades selleks TLS § 69 lg-s 3 sätestatud õigust teatades puhkusesoovist 14 päeva ette. Hageja leiab, et enda keerulisest majanduslikust olukorrast, mis takistanuks hagejat puhkusele lubamast, ei rääkinud kostja hagejale kordagi ega toonud seda ka õigustuseks miks puhkust ei anta, sellele viitab ka K.K. 04.01.2016 edastatud sõnum. Sama hädavajadust on kostja kirjeldanud ka oma taotluses, ent kõik väited on paljasõnalised ja tõendamata Hageja on seisukohal, et kostja on oma kohustusi rikkunud ning öelnud töölepingu üles Hagejaga ebaseaduslikult, mistõttu tuleb lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.02.2016 ning mõista Kostjalt Hageja kasuks välja hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest õiglase ja kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid arvestades summas 1500 eurot. Töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine toimus 05.02.2016. Tänaseks on möödunud sellest 3 kuud – s.t et 3 kuu töötasu ulatuses on töötajale tänaseni juba kahju nagunii tekkinud ning see summa suureneb, sest jõustuv lahend on alles tulevikus tekkiv. Seega on sellest tulenevalt tekkinud töötajale ka saamata jääv tulu vähemalt ühe kuu töötasu ulatuses. Mittevaralise kahju osas peab Hageja esindaja vajalikuks märkida, et mõistetavatel põhjustel ei ole võimalik seda otseselt tõendada. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi (sh emotsionaalseid) ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada.

2-16-5559

Eeltoodust tuleneval on Hageja seisukohal, et ta on kirjeldanud ja tõendanud nii saamata jäänud ja saamata jääva kui ka mittevaralise kahju olemasolu piisavalt ning seda isegi enam kui hagiga nõutavas ulatuses, mistõttu on 1500 euro suurune kahjuhüvitise summa põhjendatud, kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ning õiglane. Hageja hinnangul ei ole oluline mitte üksnes asjaolu, et erakorralisele töölepingu ülesütlemisele eelnes hoiatus iseenesest, vaid ka hoiatuse sisu peab seisnema mõistlike korralduste tegemises kooskõlas põhjustega, millistel töösuhe erakorraliselt lõpetati. Tööandja on oma 04.02.2016.a. allkirjastatud töölepingu lõpetamise lisas nr 3 kirjeldanud, et töösuhte lõppemiseks on asjaolu, et töötaja on väidetavalt puudunud töölt 2 nädalat. Sellekohast sisulist hoiatust, mis seonduks töölt puudumisega, kostja hagejale teinud ei ole. Hageja on võtnud omaks, et kostja on talle teinud etteheiteid sellest, et justkui hageja ei täidaks enda tööülesandeid piisavalt hästi, ent samas on hageja öelnud, et ta selliste etteheidetega ei nõustu. Kostja on esitanud enda 23.09.2016 seisukohtadega tõendi 2015. aasta puhkusegraafikust. Hageja kinnitab kohtule, et tegemist on puhkusegraafikuga, mida ei olnud olemas ning mis on ilmselgelt tagant järele tehtud, sest seda graafikut ei ole hageja mitte kunagi näinud ega olnud terve töösuhte aja jooksul teadlik, et selle alusel puhkuste korraldamine oli kostja juures puhkuseõiguse kasutamise aluseks. Hageja hinnangul tõendavad seda otseselt ka kohtueelses menetluses kogutud tõendid TVK-s.

KOSTJA VASTUS HAGILE

2-16-5559

põhjenduse väljatoomist puhkusele minekuks, vaid anti teada, et võimalik on ka sellises olukorras teatud tingimustel puhkuse edasilükkamist vältida. Hagejale selgitati, mille tõttu tema puhkus edasi lükatakse. Hagejale esitatud asjaoludest (vt nt K.K. 04.01.2016 vastus Hagejale „jaanuaris palgalist puhkust töö ei võimalda“) nähtuvalt on ilmne, et puhkuse edasilükkamise aluseks oli nimelt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 5. Ettevõtte maksejõuetuse vältimist ei ole võimalik käsitleda millegi muu kui ettenägematu olulise töökorralduse hädavajadusena. Kostja on tõendanud oma majandusliku olukorra keerukust, esitades lisaks väidetele ka saneerimisavalduse ja kohtumääruse, millisega saneerimismenetlus algatati. kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja vastavasisulised väited on paljasõnalised. Kostja hinnangul on ilmne, et enne saneerimisavalduse koostamist on vajalik viia läbi eelnev konsultatsioon ning selle käigus antakse konsulteeritavale erinevaid soovitusi. Kostja 07.04.2016 taotluse punktis 1.2. kirjeldatud soovituse andis kostja juhatuse liikmele Silva Tomingale saneerimisnõustaja Andres Juhkam. 2015. aasta puhkusegraafik oli koostatud ning Kostja telemarketingi osakonna juhi N.R.i vahendusel edastatud kõigile telemarketingi töötajale, sh hagejale. 2016 puhkuste ajagraafik on kostja poolt samuti koostatud ja teatavaks tehtud vastavalt TLS § 69 lg-le 2. Kostja jääb oma väite juurde, et hageja jättis korduvalt, vaatamata ametijuhendi punktile 2.8, võlgnikega ühendust võtmata. Hageja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et ta soovib kolme kuu töötasu suurust hüvitist. Töövaidluskomisjonil puudus seega hageja poolt esitatud taotlus hüvitise suurendamiseks, samuti ei tule sellist pädevust töövaidluskomisjonile seadusest. Seetõttu on hageja 3 kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ületavas osas välja mõistetud hüvitis ebaseaduslikult kostjalt välja mõistetud.

MENETLUSE KÄIK

2-16-5559

08.03.2016.a. tegi TVK otsuse, millega rahuldati M.N. avaldus. 10.03.2016.a. sai AS TEA Kirjastus TVK otsuse kätte. 07.04.2016.a. esitas AS TEA Kirjastus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale taotluse M.N. poolt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse AS-i TEA Kirjastus vastu (töövaidlusasi nr 4-1/265/16) läbivaatamiseks hagina. 20.04.2016.a. kohustas Pärnu Maakohus hagejal M.N.’l esitada kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 04.05.2016.a. esitas hageja M.N. kohtule hagiavalduse ja 12.05.2016.a. võttis kohus hagi menetlusse ning alustas eelmenetlust. 05.09.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 23.09.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 30.09.2016.a. 04.10.2016.a. määrusega ei andnud kohus nõusolekut hagi muutmiseks ja määras asjas kirjaliku menetluse ning õiguslike seisukohtade esitamise tähtajaks 20.10.2016.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-16-5559

peab tööandja ülesütlemist põhjendama. AS TEA Kirjastus põhjendab töölepingu erakorralist, etteteatamistähtaega järgimata töölepingu üles ütlemist asjaoluga, et töötaja puudus põhjuseta töölt ajavahemikus 18.01-29.01.2015, eirates sellega tööandja töökorraldust ja rikkudes töödistsipliini. Hageja M.N. on eelistungil õigeks võtnud, et teda on enne 18.01.2016.a. tööandja poolt hoiatatud seoses halbade töötulemustega. Samuti oli hageja teadlik asjaolust, et tööandja (kostja) talle 04.01.2016.a. esitatud avalduse alusel puhkust ei võimalda. TLS § 28 lg 2 p 3 kohustab tööandjat andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 68 lg 3 kohaselt on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta (TLS § 68 lg 5). Puudub vaidlus selles, et 04.01.2016.a. esitas hageja kostjale avalduse, mille kohaselt soovis töötaja kasutada 13 kalendripäeva puhkust perioodil 18.01.2016.a.-30.01.2016.a. Pooled ei vaidle ka selles, et tööandja sai töötaja puhkuseavalduse kätte ja töötajal oli 2015.a. eest väljatöötatud, kuid kasutamata põhipuhkust saada. Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lg 1 ja 2). Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale (TLS § 69 lg 4). Kostja on esitanud kohtule tõendina 2015. aasta töötajate puhkusegraafiku, millest nähtub, et osaliselt oli töötajatele 2015.a. puhkust võimaldatud. Vaidlust ei ole aga selles, et 2016. aasta puhkusegraafikut ei olnud 2016.a. jaanuaris veel olemas, mistõttu said töötajad minna tööandja juures puhkusele avalduse alusel. Tulenevalt TLS § 69 lg 3 teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 19 punkti 1 kohaselt on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust. Hageja esitas 04.01.2016.a. tööandjale avalduse, et ta kavatseb võtta välja 2015. aasta kasutamata põhipuhkuse 13 päeva ulatuses tuleva aasta sees teavitades sellest kostjat ette kaks nädalat. Hageja on kohtule tõendina esitanud kirjavahetuse kostja esindajaga K.K.iga 22.12.2015.a., mille järgi on kostja esindaja hagejale 2015.a. detsembris teatanud vastuseks hageja puhkusesoovile 2016.a. “teeme nii”, (TVK-le esitatud 05.02.2016 avalduse lisa 1). Kohus leiab, et nimetatud e-kiri ei väljenda tööandja nõustumist töötaja puhkusega 18.01.2016.a. kuni 30.01.2016.a. Puhkust saab välja võtta avalduse alusel ja konkreetse avaldusega saab ka tööandja nõustuda. Seega ei tõenda tööandja e-kiri tahet lubada töötajat puhkama, arvestades seejuures asjaoluga, et hageja on õigeks võtnud asjaolu, et 04.01.2016.a. oli hagejal teada, et tööandja talle puhkust ei anna. Kostja on tööandjana seisukohal, et arvestades jaanuarikuu tähtsust kostja finantsilisele olukorrale ning kostja rasket majanduslikku olukorda, esines TLS § 69 lg-s 5 kirjeldatud alus ehk töökorralduse hädavajadus ning kostjal oli õigus hageja puhkus edasi lükata. TLS § 69 lg 5 alusel on tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või muul ajal. Hageja ja kostja vahelisest 22.12.2015.a. kirjavahetusest nähtub, et hagejat ei lubatud 2015.a. detsembris avalduse alusel puhkama, kuid põhjusel, et hageja ei esitanud graafikuvälise puhkuse saamiseks avaldust 14 päeva ette. 04.01.2016.a. teatati hagejale aga konkreetselt, et „[...] jaanuaris palgalist puhkust töö ei võimalda!“. Seega ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus tööandja oleks korduvalt ühel ja samal põhjusel keeldunud hagejale puhkuse andmisest. Asjas ei leidnud tõendamist hageja väide, mille järgi oleks tööandja järjepidevalt oma majanduslikule seisundile viidates hageja puhkusesoove ignoreerinud. Hageja on eelistungil kohtule kinnitanud, et „[ö]eldi, et firmal on raske aeg ja ei ole võimalik puhkust anda. Läksin ikka, kuna mul oli puhkus saamata ja mul oli seda vaja.“ Veel varasemaid puhkuse andmisest keeldumisi ei ole hageja tõendanud.

2-16-5559

Antud juhul omab tähtsust asjaolu, kas kostjal oli 2016.a. jaanuaris ettenägematu oluline töökorralduse hädavajadus, mis õigustaks töötajale (hagejale) puhkuse andmatajätmist. Kostja on tõenditena esitanud kohtule saneerimisavalduse ja Harju Maakohtu 15.02.2016.a. määruse tsiviilasjas nr 2-16-985, millest nähtub tööandja keeruline saneerimiseelne majanduslik olukord. Kostja hinnangul alustas ettevõtte juhtkond 2015. aasta detsembris konsultatsioone saneerimisnõustajatega, kelle hinnangul oli kõigi töötajate rakendamine maksimaalse müügitulemuse saavutamiseks kõnealusel perioodil ülioluline. Kostja märgib, et jaanuar on olnud läbi aastate kostja jaoks oluline müügikuu, kui kostja toob turule uued tooted, mida on vaja klientidele tutvustada. Kostja majanduslik olukord oli jaanuaris 2016.a. äärmiselt keeruline ning välistatud ei olnud ka kostja pankrot. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud, leides, et kostjal ei olnud õigust puhkuseavaldust mitte aktsepteerida või veel vähem, tõlgendada hageja esitatud puhkuseavalduse alusel puhkusel viibimist töölt puudumisega. Kostja oma viidatud hädaolukorda või TLS § 69 lg-s 5 esitatud alust selle keeldumiseks hagejale ei esitanud – sellele toetub kostja esmakordselt alles oma 07.04.2016. taotluses. Hagiavalduse kohaselt ei olnud tööandjal sellist erakordselt majanduslikult keerulist seisukorda, mis oleks prevaleerinud üle töötaja õiguse oma puhkuse mittekasutamiseks, kuid eelistungil on hageja kohtule kinnitanud, et tööandja raske majanduslik oli talle teada. Kohtule esitatud saneerimise avalduse p. 9 nähtub, et kostjale ei olnud 20.01.2016.a. avalduse esitamise ajaks olemas piisavalt rahalisi vahendeid, et rahuldada kõiki oma võlausaldajate nõudeid. Saneerimisnõustaja hinnangu kohaselt vajab ettevõtte (kostja) saneerimist maksejõuetuse vältimiseks, kuna ilma saneerimismenetluseta ja selle raames rakendatavate saneerimisabinõudeta ei ole ettevõtte äritegevuse jätkumine ja makseraskuste ületamine võimalik. Nimetatud avaldusest ja nende lisadest nähtub, et saneerimise eesmärgiks on olnud äritegevuse efektiivsuse suurendamine ja sellise olukorra vältimine, kus kostja ettevõtte majandustegevus seiskuks. Harju Maakohus on 09.02.2016.a. nimetatud saneerimisavalduse menetlusse võtnud ja on jätkanud kostja AS TEA Kirjastus saneerimismenetlusega. Kohtu leiab, et kohtule esitatud tõendite põhjal on saanud veenvalt kinnitust asjaolu, et kostja AS TEA Kirjastus majanduslik olukord oli 2016.a. jaanuaris halb, mis on toonud kaasa ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse. Kostja saneerimise üheks eesmärgiks oli tõhustada ettevõtte tööd, mistõttu oli maksejõuetuse vältimise vajadusel põhjendatud töötajate, sh hageja, puhkuste edasilükkamine, et ei süveneks veelgi kostja majanduslik kahju. Kohus leiab, et tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 97 lg 3 alusel põhjendatud, sest vaatamata tööandja (kostja) korraldusele jätkata töö tegemist on töötaja (hageja) sellest keeldunud, rikkudes oma käitumisega töölepingust tulenevat kohustust. Võttes arvesse, et hagejat on enne käesoleva vaidluse esemeks olevat juhtumit hoiatatud ja ka puhkuseavalduse esitamisel selgitatud töötajatele ettevõtte rasket olukorda, siis ei saa mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega tuleb hagiavaldus jätta täielikult rahuldamata. Tsiviilasja hind

2-16-5559

otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi jätnud rahuldamata, mistõttu kannab hageja menetluskulud. Kostja AS TEA Kirjastus on esitanud 20.10.2016.a. menetluskulude nimekirja, mille järgi on õigusabiga seotud kostja kulud järgmised: - 07.04.2016 taotluse koostamine tsiviilasjas n 2-16-5559, summa 486.00 eurot (405.00 eurot ilma käibemaksuta), õigusteenuse maht 3,0 h, tunnitasu määr 135.00 eurot/h; - hagiavalduse analüüs, kostja 30.05.2016 vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-16-5559, summa 607.50 eurot (506.25 eurot ilma käibemaksuta), õigusteenuse maht 3,75 h, tunnitasu määr 135.00 eurot/h; - kostja seisukoha analüüs, ettevalmistus ja osalemine Pärnu Maakohtu 07.09.2016. istungil tsiviilasjas nr 2-16-5559, summa 567.00 eurot (472.50 eurot ilma käibemaksuta), õigusteenuse maht 3,5 h, tunnitasu määr 135.00 eurot/h; - kostja 23.09.2016 seisukoha koostamine (1,75 h), hageja 23.09.2016. seisukoha analüüs, kostja 30.09.2016 seisukoha koostamine (2 h), 20.10.2016 lõplike seisukohtade koostamine tsiviilasjas nr 2-16-5559 (2 h), summa 931,50 eurot (776.25 eurot ilma käibemaksuta), õigusteenuse maht 5,75 h, tunnitasu määr 135.00 eurot/h. TsMS § 174 lg 10 kohaselt märgib kostja, et palub summa välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 2160 eurot, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja loetletud toimingud osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 07.04.2016 taotluse koostamine, 30.05.2016 hagiavalduse analüüs ja kostja vastuse koostamine. Kostja on märkinud enne eelistungit 07.09.2016.a. seisukohtade analüüsi ja ettevalmistase mahuks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluna näeb kohus mitte rohkem kui 1,5 tundi, mis oleks optimaalselt vajalik eelistungiks ettevalmistamiseks kulunud aeg. Kohus loeb 23.09.2016.a. toimingud põhjendatud ajakuluks, mida tuleb arvestada kostja menetluskuluna. Töötunni maksumus (135 eurot/h) vastab keskmisele turuhinnale. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1890 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.