Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. oktoober 2017, Tallinn 3-17-2070
Haldusasi
AS Cleveron kaebus Maanteeameti 14. juuli 2017 otsuse nr 152/17-00014/438 ja 11. septembri 2017 otsuse nr 2-3/1700135/540 tühistamise nõudes.
õigusi. Kui kaebaja ise leiab, et pole kooskõlastatust taotlenud, ei muuda otsus kooskõlastuse andmata jätmise kohta kaebaja õigustes ega kohustustes mitte midagi. Ilmselgelt ekslik on kaebaja seisukoht, nagu võiks Maanteeamet edaspidi keelduda juba kaebaja 31. mai 2017 avalduses kirjeldatud lahendust kajastava tegeliku ehitusprojekti kooskõlastamisest pelgalt viitega oma 14. juuli 2017 otsusele. Nimetatud otsus ei ole siduv mistahes kaebaja poolt tulevikus esitatavate taotluste lahendamisel või tegelikele ehitusprojektidele kooskõlastuste andmisel. Ei ehitusseadustikust ega haldusmenetluse seadusest ei tulene haldusorganile õigust jätta taotlust läbi vaatamata või kooskõlastust andmata põhjusel, et varem on samasugustel asjaoludel tehtud keelduv otsus või jäetud kooskõlastus andmata. Kaebaja väide, et Maanteeameti poolt otsuse tegemine on tekitanud õiguslikult ebaselge olukorra, ei ole õige. Maanteeameti 14. juuli 2017 otsus ei välista edaspidi kaebajat huvitava peale- või mahasõidu ehitamiseks kooskõlastuse andmist ega kaebaja võimalusi selles küsimuses tema õigusi kahjustava otsuse vaidlustamist. Isiku subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kui haldusorgan on keeldunud millegi tegemisest, mille tegemist isik haldusorganilt nõudnudki pole. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda see, et tema avaldusele ei ole vastatud selgitustaotlusele vastamise korras, kuna sisulise vastuse oma avalduses esitatud küsimusele (st. Maanteeameti seisukoha avaldusele lisatud joonisel näidatud mahasõidu võimalikkuse osas) on kaebaja Maanteeameti 14. juuli 2017 otsusest saanud. Kaebaja õigusi ei saa eraldivõetuna rikkuda ka vaide tagastamine. Kokkvõttes ei ole sellise kaebusega kohtu poole pöördumine kaebaja huvide ja õiguste kaitseks vajalik. Juhul kui kaebaja siiski leiab, et teda huvitava peale- või mahasõidu rajamine on võimalik ja vajalik, ei takista miski tal esitamast Maanteeametile kooskõlastamiseks vastavat ehitusprojekti. Samuti võib kaebaja jätkuvalt püüda pidada Maanteeametiga läbirääkimisi sellise peale- või mahasõidu või muu kaebaja huvidele vastava alketrnatiivse lahenduse võimalikkuse osas, kuigi Maanteeametit sedalaadi läbirääkimiste pidamiseks kohustada ei saa.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.