Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XXXX OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varade väärtust. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 16.09.2016. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (44 642,91 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustustest moodustavad 30 565,91 eurot maksuvõlg (sh intress), 13 627 eurot võlgnevus töövõtjatele. Võlgnik kajastab enda varana nõuet XXXXOÜ vastu summas 48 371 eurot. Nõude sissenõudmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Võlgnik ise on hinnanud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks.

Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused 2015. a seoses sellega, et XXXXOÜ ei täitnud enda kohustust XXXX OÜ ees. Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Ajutise halduri hinnangul võib olla olla tegemist ka teadlikult tekitatud situatsiooniga, kus võlgniku majandustegevus seisnebki vaid ühe kliendi, XXXXOÜ, tööjõumaksude kohustuste ja riskide vähendamises. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku äriplaani tulu ja riskide maht ebaproportsionaalne ja võlgniku kahjuks tasakaalust väljas. Pigem näib ajutisele haldurile, et võlgnik on asutatud ühe äriühingu tarbeks ning põhiettevõtte riskide ja tööjõu kasutamisega seotud võimalike maksuvõlgade vältimiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist olnud jätkusuutliku äriplaaniga, võlgniku kasum majandustegevusest on väike (2016.a nt 862 eurot) ning võlgnikul puudub majandustegevuseks vajalik omakapital. Nimetatule viitab selgelt ka käesolevaks hetkeks kujunenud olukord, kus võlgnik ei ole suuteline tegevust jätkama olukorras, kus klient on jätnud maksmata osutatud teenuse eest arved. Esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2016.a aprilli. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistsuguseid asjaolusid on esialgne maksejõuetuse põhjus seega muu asjaolu (ebaõnnestunud äriplaan) PankrS § 22 lg 5 sätestatu tähenduses. Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud võlgnik ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente. Ajutine pankrotihaldur palus võlgnikul esitada bilansi ja kasumiaruande ajutise halduri nimetamise

päeva seisuga (16.09.2016.a) ning viimase kolme majandusaasta kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded (iga kvartali lõpu seisuga). Võlgnik on esitanud bilansi ja kasumiaruande 16.09.2016.a seisuga ning teatanud, et kvartaalsete bilansside ja kasumiaruannete esitamisega läheb aega. Samuti on registripidajale esitamata 2014 ja 2015.a majandusaasta aruanded. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud 2014 ja 2015.a majandusaasta aruandeid ega bilansse, puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale 2014.a. ja 2015.a. majandusaasta aruannet, võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused, kui raamatupidamise korraldamise nõudeid on teadlikult rikutud.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmise või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole talle kättesaadavatest andmetest tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 260 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 260 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 54 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXXX’ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.