Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja võlgniku avaldus XXXX OÜ (edaspidi võlgnik) esitas 19.09.2016 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik XXXX OÜ on asutatud 04.02.2015 ja registreeritud äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kaubaaluste ost-müük. Võlgniku majandustegevus kasumisse ei jõudnud. Maksu- ja Tolliameti andmeil tekkisid võlgnikul maksuvõlad alates 20.10.2015 ja käesoleval ajal moodustavad need 25 854 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 3242 eurot. 2015.a. majandusaasta lõppes 14 272 euro suuruse kahjumiga ja 30.09.2016. seisuga koostatud bilansi kohaselt oli 2016. aasta kahjum 20 702 eurot ning tegevus lõpetati. Võlgniku 2015.a majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2015 seisuga vara 4 188 euro väärtuses, mis koosnes käibevarast, sh 3614 euro ulatuses nõuetest ja 574 euro ulatuses rahast. Kohustusi oli 15 960 eurot, mis koosnes lühiajalistest kohustustest. Seejuures moodustas maksuvõlg 10 884 eurot. 2015.a. majandusaasta lõppes 14 272 euro suuruse kahjumiga. Võlgniku poolt haldurile esitatud 30.09.2016 bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kokku 24 435 eurot, mis aga koosneb nõuetest ja ettemaksudest, s o debitoorsetest nõuetest. Kohustusi on 56 909 eurot. Põhivara ja pikaajalised kohustused puudusid ja omakapital on 32 435 euroga miinuses. Käibevara koosneb ettemaksust Venemaa äriühingule XXXX summas 17 800 eurot, ettemaksust Läti äriühingule XXXX 100 eurot, võlgniku asutaja poolt sissemaksmata osakapitalist 2500 eurot ja laenust XXXX koos intressiga 4035 eurot. Raha kassas või kontol ei ole. Võlgnikul on arvelduskonto Nordea Bank A/B Eesti Filiaalis, mille saldo on aga 27,2 euroga miinuses. Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on vara maksimaalselt 24 435 eurot, kuid võlgasid vähemalt 56 900 eurot. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Samas koosneb vara peamiselt välismaa isikute vastu olevatest debitoorsetest võlgnevustest, millised reeglina ei laeku ja milliste kohtu kaudu sissenõudmine on kulukas. Ka ei kavatse osanik võlgniku tegevusse täiendavalt investeerida. PankS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on prokuristile maksnud töötasu veel 23.05.2016 ja 20.06.2016, kummalgi korral 836,05 eurot, s o kokku 1672,1 eurot millised summad võivad PankS § 113 alusel olla tagasivõidetavad. Likviidne vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul praegu puudub. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud äriplaani ja Vene rubla kursi järsku langust, mille tulemusena ei õnnestunud kavandatud autode vahendamine Venemaalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes muu põhjus. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb

menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 2 000 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 56 900 eurot. Likviidne vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 20.10.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 02.11.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku prokuristi XXXX(isikukood XXXX). Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks 630 eurot ja kulutused 49 eurot.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 630 eurot ja kulutusteks 49 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.