Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-4728
Tsiviilasi
XXXXhagi XXXXvastu 3200 euro nõudes
Hagihind
3200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Diana Rints (OÜ Ius Defensio, asukoht Õismäe tee 48-55, 13512 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX,
XXXX)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks välja võlgnevus summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.2.Mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
2-16-4728 esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX(hageja) esitas 23.03.2016. a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 31.03.2016. a määrusega käiguta ning kohustas hagejat 7 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. Hageja kinnitas e-posti teel puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamist 06.04.2016. 14.04.2016 edastas hageja maakohtu e-postile kirja, milles selgitas, et ta viibis töölähetuses, kinnitas puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamist 14.04.2016 ja lubas kõrvaldada hagiavalduse puudused hiljemalt 7 päeva jooksul. 15.04.2016. a kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning määras, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2.Hageja esitas maakohtu määrusele 02.05.2016. a määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse. Maakohus edastas määruskaebuse kostjale seisukoha võtmiseks. Kostja esitas 13.05.2016 seisukoha, milles vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 24.08.2016. a kohtumäärusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt hageja määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 15.04.2016. a määruse osas, milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlemisest 3200 euro osas (s.o põhivõla) ulatuses ning saatis tsiviilasjas samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.04.2014 määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas kohtumääruse põhjendusi.
3.Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.08.2016. a kohtumäärusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja edastas 08.09.2016. a kohtule vastuse hagiavaldusele. Kohus määras 13.09.2016. a hagejale tähtaja 27.09.2016 seisukohtade esitamiseks kostja 08.09.2016. a. esitatud vastusele. Hageja esitas 27.09.2016. a kohtule hageja seisukohad kostja 08.09.2016. a vastusele ning taotlused tõendite kogumiseks ja hageja vande all ülekuulamiseks. Kohus määras 03.10.2016. a kostjale tähtaja 17.10.2016 seisukohtade esitamiseks hageja 27.09.2016. a. esitatud vastusele ja taotlustele. Kostja kohtu 03.10.2016. a. nõudele ei vastanud. Kohus jättis 18.10.2016. a rahuldamata hageja 27.09.2016. a menetlusdokumendis esitatud taotluse välja nõuda kohtul SEB Pank AS-lt, et XXXXOÜ omab arveldusarvet SEB Pank AS-is ning arveldusarve, millisele on hageja poolt ülekanne teostatud, s.o XXXXX, on XXXXOÜ oma ja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks.
4.Kohus määras 18.10.2016. a e-kirjas hagejale ja kostjale soovi korral täiendavate avalduste ja dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 31.10.2016. a. Ühtlasi teatas kohus pooltele, et teeb otsuse tsiviilasjas nr 2-16-4728 avalikult teatavaks hiljemalt 18.11.2016. a.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2-16-4728 Hagi asjaolud ja hageja nõue
5.XXXXesitas 23.03.2016. a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXvastu. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3734,40 eurot, intressi ja leppetrahvi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.01.2013. a laenulepingu, mille punkti 1 järgi sai kostja laenu 3200 eurot, kusjuures vastavalt laenulepingu punktile 2.1 kohustus selle tagastama 25.03.2013. Kostja sai laenulepingu punktis 2.1 toodud summa kätte sularahas ja on seda ka laenulepingul kinnitanud. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja võttis korduvalt kostjaga laenu tagastamise küsimuses ühendust. Kostja selgitas hagejale, et ta on kostjalt saadud raha andnud mingitele kantidele ja kostja ees seetõttu tal enam võlga ei ole. Vastavalt laenulepingu punktile 3.2 kohustus kostja tasuma intressi 10% kuus (120% aastas) laenusumma jäägilt, arvestades laenu tagastamata jätmise kuupäevast. Seisuga 22.03.2016 võlgnes kostja hagejale põhivõlana 3734,40 eurot ja lisaks intressid ning leppetrahv. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
6.Hageja esitas 02.05.2016. a kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks, mille kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2013. a laenulepingu ning nimetatud laenulepingu punkti 1.1 kohaselt laenuandja annab ja laenusaaja võtab laenu 3000 kuni 6000 eurot vastavalt võimalustele. Kostja soovil kandis hageja 3200 eurot üle XXXXOÜ-le 25.01.2015, selgitusega “Vastavalt laenulepingule XXXX”. Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub laenusaaja laenusumma laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 2 kuu jooksul alates raha laekumisest laenusaaja arveldusarvele. Seega kuivõrd tulenevalt TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning tähtaeg lõpeb tähtaja saabumisel, algas laenusumma tagasimaksmise kahekuuline periood 26.01.2013 ning tagasimaksmise ajaks oli 26.03.2013.
7.Vaatamata korduvatele vestlustele ei ole kostja laenusummat tagastanud. Kuivõrd kohtueelsed läbirääkimised ei andnud tulemust, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. Hageja andis kostjale laenu summas 3200 eurot ja kostja kohustus tagastama hagejale 3200 eurot põhivõlgnevust, millele lisandub intress vastavalt laenulepingule. 24.01.2013. a laenulepingu punkti 3.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tagastatava summa suurus on 116,7% laenu algsummast, mis tuleb kanda XXXX arveldusarvele ning lepingu punkti 3.2 kohaselt juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenu täies ulatuses punktis 2.1 märgitud tähtajaks, kohustub ta tasuma laenuandjale intresse arvestusega 10% kuus (120% aastas). Intressi arvestatakse laenusaaja kasutuses olevalt laenu tagastamata osalt alates tagastamata jätmise kuupäevale järgnevast päevast kuni kogu laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani. Seega kohustus kostja tagastama hagejale lepingu punkti 3.1 kohaselt summa (3200 + 3734,40) 6934,40 eurot. Kuivõrd kostja ei tagastanud hagejale põhivõlgnevust koos intressidega tähtaegselt, s.o 25.03.2013, siis rakendus laenulepingu punkt 3.2 ning kostja kohustus maksma tagasi igakuiselt 693,44 eurot ning iga-aastaselt vastavalt (693,44 x 12) 8321,28 eurot. Kuivõrd kostja viivitas tagasimaksega juba kolm aastat ja üks kuu seisuga 25.04.2016, siis võlgneb kostja hagejale intressidena summa (8321,28 x 3) 24 963,84 eurot, millele lisandub üks kuu intresse võttes arvestuse aluseks kuni 25.04.2016, s.o (24963,84 + 693,44) 25 657,28 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 3200 eurot ja intressidena summa 25 657,28 eurot, seega kokku summa 28 857,28 eurot.
8.Hageja esitas 27.09.2016. a seisukoha kostja 08.09.2016. a vastusele. Hageja soovis juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on esitanud kohtule valeandmeid ning on tahtlikult kohtu eksitamisest kohustuse täitmise vabanemise eesmärgil püüdnud väita, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Kostja on ise omanud soovi laenusumma üle kanda mitte enda eraisiku arvele, vaid oma ettevõtte arvele, milles on kostja endiselt juhatuse liige, millise kohta on ka vastav kinnitus
2-16-4728 laenulepingus ning kostja on ka kõik oma kontaktandmed laenulepingus sidunud nimetatud ettevõttega. Laenuleping, mis on esitatud kohtule ja mis on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt ning mis oli üleüldse eelduseks laenu andmiseks hageja poolt, on määratud XXXX ehk siis kostja poolt, et laenulepingu alguseks loetakse laenusumma laekumist laenusaaja poolt määratud arveldusarvele nr 221050157902. Nimetatud arveldusarve kuulub kostja ettevõttele XXXXOÜ, seega on tõendatud, et kostja omas ise soovi laenusumma kandmiseks ettevõttele XXXXOÜ-le.
9.Hageja väitis 27.09.2016, et maksekorraldusest nähtuvalt ei kantud laenu üle laenulepingus nimetatud arveldusarvele, vaid laen on üle kantud arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Nimetatud arveldusarve kuulub samuti XXXXOÜ-le, aga ei olnud mitte laenulepingus nimetatud Swedbank AS arvelduskonto, vaid on XXXXOÜ arveldusarve SEB Pank AS-is. Makse teostati nimetatud kontole seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik enda Swedbank AS arveldusarvelt tol ajal ülekannet teostada ning kuivõrd kostja väga palus hagejal võimalikult kiiresti makse teostamist ja kuivõrd hagejal oli võimalik ülekannet teostada SEB Pank AS-ist, leppisid osapooled kokku, et kanne tehakse XXXXOÜ arveldusarvele SEB Pank AS-is asuvale arveldusarvele. Lisaks tõendab kostja soovi laenusumma ülekandmiseks XXXXOÜ arveldusarvele laenulepingus sisalduvad kostja kontaktid, mis kattuvad üks ühele XXXXOÜ kontaktandmetega. Kostja vastuväited
10.Kostja esitas 08.09.2016 vastuse 23.03.2016. a hagiavaldusele, milles vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuna hageja nõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles jätta hagiavaldus rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Kostja leidis, et hageja esitas hagiavalduse vale isiku vastu, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt laenulepingu alusel kunagi raha saanud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on kandnud rahasumma 3200 eurot üle XXXXOÜ pangakontole, mitte kostja pangakontole. Hageja ei ole kuidagi tõendanud kostjale laenulepingu alusel rahasumma üle andmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust ei nähtu, et hageja oleks kostjale raha üle andnud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt loetakse laenulepingu alguseks laenusumma laekumist laenusaaja poolt määratud arveldusarve numbrile (milleks ei ole XXXXOÜ arveldusarve). VÕS § 396 lg 1 kohta avaldatud kommentaarides on selgitatud, et rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub VÕS §-des 91 ja 92 sätestatud viisil. Kuna laenu üleandmist ja väljamaksmist hageja poolt kostjale ei ole vastavalt Laenulepingu punktile 1.2. toimunud, ei ole hageja kui laenuandja oma põhikohustust täitnud. Laenuandja peab tõendama laenu üleandmist, kostja aga ei ole hagejalt laenulepingu alusel laenu saanud. Järelikult ei ole laenulepingut täidetud, laenu ei ole vastavalt lepingule üle antud ning kostjal ei ole tekkinud laenu tagasimaksmise kohustust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eeldusteks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Kuna hageja kui laenuandja ei ole täitnud laenu väljamaksmise kohustust, siis ei ole täidetud laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eeldused ning hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda laenusumma tagastamist. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Käesoleva menetluse esemeks on hageja rahaline nõue kostja vastu summas 3200 eurot (tl 83).
2-16-4728 Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 ja 2 regulatsioonist ning arvestades ka poolte nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on sõlmitud 24.01.2013 laenuleping (tl 4-5). Samuti ei ole poolt vahel vaidlust ning vastava maksekorraldusega on tõendatud, et hageja kandis 25.01.2015 XXXXOÜ-le üle 3200 eurot, selgitusega “Vastavalt laenulepingule XXXX” (tl 6).
15.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et kostja arvates esitas hageja hagiavalduse vale isiku vastu, sest kostja isiklikult ei ole hagejalt laenulepingu alusel kunagi raha saanud. Seetõttu leiab kostja, et hageja kui laenuandja ei ole täitnud laenu väljamaksmise kohustust, mistõttu ei ole täidetud laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eeldused ning hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda laenusumma tagastamist.
16.Kohus kostja vastuväidetega laenu mittesaamise ja laenu tagasimaksmise kohustuse puudumise kohta ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kostja märgib oma vastuväidetes õigesti, et laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub VÕS §-des 91 ja 92 sätestatud viisil. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (Tallinn 2016) lk 431 on rõhutatud, et rahalise kohustuse võib täita ükskõik millisel viisil, mis on poolte vahel kokku lepitud. Seega võisid pooled laenulepingus kokku leppida mh ka selles, et laenusumma kantakse üle mitte kostja kontole, vaid kostjaga seotud äriühingu kontole. Samuti loetakse TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et laenu maksmist mitte konkreetse laenusaaja, vaid tema poolt näidatud isiku kontole kasutatakse Eestis majandustegevuses tavaliselt, nt eluasemelaenude puhul tasutakse laenusid laenusaaja korraldusel otse kinnisvara müüjale.
17.Laenulepingu punkti 2.1. kohaselt tekib kostjal laenusumma tagasimaksmise kohustus hiljemalt 2 kuu jooksul alates raha laekumisest arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (vt tl 4). Kuigi laenulepingus nimetatakse antud arveldusarvet eksitavalt „laenusaaja arveldusarveks“, ei muuda see fakti, et kostja kohustus laenusumma tagastamiseks oli lepinguliselt seotud laenu väljamaksmisega nimetatud kontole. Kohus rõhutab veelkord, et pooled võisid laenulepingus kokku leppida mh ka selles, et laenusumma kantakse üle mitte kostja kontole, vaid kostjaga seotud äriühingu kontole. Makse tegemine XXXXOÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXX nähtub tl 6 asuvast maksekorraldusest. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejale selles, et XXXXOÜ on kostja ettevõte, kus kostja on ka juhatuse liikmeks. Seega pole põhjust eeldada, nagu pooled oleks laenulepingus eksinud või muul viisil mitte soovinud laenusumma väljamaksmist just XXXXOÜle. Kuigi laenulepingu punktis 1.2. on viidatud „laenulepingu alguse“ kontekstis ka teisele arveldusarvele, ei ole pooled väitnud, nagu oleks laenulepingu punkt 1.2. laenulepingu punkti 2.1. suhtes erisätteks ja muudaks laenulepingu punktis 2.1. sisalduvat kokkulepet laenu tagasimaksmise kohustuse kohta. Kohus jätab tähelepanuta hageja esindaja eksliku väite, nagu oleks maksekorraldusest nähtuvalt kantud laen üle arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, kuna see väide on vastuolus tl 6 asuva maksekorraldusega. Kohus märgib, et tl 6 tegeliku laenu väljamaksmise arveldusarve ja hageja 27.09.2016 taotluses viidatud arveldusarve vahel on erinevus üksnes ühe numbri osas ning tõenäoliselt on siin tegemist hageja esindaja poolse kirjaveaga oma taotluse vormistamisel.
18.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud pooltevahelisest laenulepingust tuleneva laenu väljamaksmise kohustuse, kandes 25.01.2015 arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX üle 3200 eurot, selgitusega “Vastavalt laenulepingule XXXX.”
2-16-4728 Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma hagejale tagasi maksma hiljemalt 2 kuu jooksul alates raha laekumisest nimetatud arveldusarvele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Arvestades, et laenusumma kanti hageja poolt üle 25.01.2013, siis nõustub kohus hagejaga, et laenusumma tagasimaksmise kahekuuline periood hakkas kulgema 26.01.2013 ning laenusumma tagasimaksmise tähtajaks oli 26.03.2013. Seega on hageja nõue laenu tagasimaksmiseks muutunud sissenõutavaks.
19.Kostja põhikohustuseks vastavalt laenulepingule oli laenu tagastamine. Kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 on laenusaaja kohustatud tagasi maksma sama laenusumma, mis on laenulepingu kohaselt välja makstud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
20.Arvestades eeltoodut, kuulub hagi rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt XXXXhageja XXXXkasuks välja 24.01.2013 laenulepingu alusel saadud laenu mittetagastamisest tuleneva laenu põhisumma võlgnevuse 3200 eurot.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohtutoimikust nähtuvalt tasus hageja 23.03.2016. a maksekorraldusega riigilõivu summas 325 eurot (tlk 8). Samuti on hageja 16.04.2016 tasunud riigilõivu 50 eurot määruskaebuselt, mis Tallinna Ringkonnakohtu poolt suuremas osas rahuldati. Seega on hageja riigilõivu kulu mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 375 (325+50) eurot. Hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 375 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu ning hageja ei ole esitanud kohtu antud tähtajaks (vt tl 101) ka oma menetluskulude nimekirja.
23.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.