Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Xxx x OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla nõudes 1073,60 eurot Hageja XxxxOÜ (rk XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja Xxxx(e-post: XXXX); Hageja lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši (e-post [email protected]); Kostja XxxxOÜ (rk XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja Xxxx; Kostja seaduslik esindaja Xxxx ja Xxxx(e-post XXXX);
Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud
Lihtmenetluses Hageja seaduslik esindaja Xxxx, hageja lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši, kostja seaduslik esindaja Xxxxja Xxxx
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja XxxxOÜ kasuks võlgnevus 250 eurot ja viivis summas 18,30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja XxxxOÜ kasuks viivis 0,2% päevas väljamõistetud põhinõude nõuetekohase täitmiseni.
5.Võtta vastu osaline nõudest loobumine seoses hageja nõude vähendamisega 360 euro ulatuses ja lõpetada selle nõude osas menetlus. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud osaliselt poolte endi kanda. Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja XxxxOÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 200 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal XxxxOÜ tasuda hageja XxxxOÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.XxxxOÜ esitas 18.02.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XxxxOÜ 791,10 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte ning millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.12.04.2016.a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.26.04.2016.a esitas XxxxOÜ kohtule hagi XxxxOÜ vastu võla saamiseks.
4.03.05.2016.a kohtumäärusega jäeti Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla väljamõistmiseks käiguta.
5.12.05.2016.a kohtumäärusega võttis Harju Maakohus Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla nõudes menetlusse.
6.20.10.2016.a toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse, milles loobub 360 euro suurusest nõudest, kuivõrd kostja on hagejale menetluse kestel,12.09.2016.a, tasunud 360 eurot. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 791.10 eurot, mis koosneb Xxxx OÜ-le esitatud arve nr 002-16 kajastatud teenusest summas 768.00 eurot ja tasumata arve viivistest summas 23.10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks jooksev viivis 0,2% päevas alates 18.02.2016.a. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Kostja on sõlminud Arhitektuuribürooga U Sõber OÜ 13.01.2016 koostöölepingu, mille eesmärgiks oli Xxxx OÜ uutele ruumidele (aadress XXXXTallinn) sisekujunduslahenduste leidmine. Koostööettepaneku alusel lepiti kokku, et sisekujunduslahenduste leidmine viiakse läbi konsultatsiooni vormis, tunnihinnaga 40.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Antud pakkumise sobilikkust kinnitas kostja e-kirjaga 13.01.2016, millega võis lugeda poolte vaheline koostööleping sõlmituks.
9.Hageja hakkas sisekujundustöödega tegelema alates esmakohtumisest kostjaga 11.01.2016.a kuni koostatud sisekujunduslahenduste üle andmiseni 26.01.2016.a. Kostja tegi 24.01.2016.a hagejale ettepaneku lõpetada koostöö ja esitada arve tehtud töö kohta, samuti lepiti kokku kohtumine 25.01.2016.a sisekujunduslahenduste üle vaatamiseks. Hageja ja kostja kohtumine toimus 25.01.2016.a, kus vaadati üle ning arutati koostatud ettepanekuid ja soovitusi. 26.01.2016.a ekirjaga, edastas hageja kostjale koostatud sisekujunduslahenduste materjalid, mis hõlmasid endas planeeringut, viimistlusmaterjalide, valgustite jms sisekujunduselementide soovitusi.
10.Hageja edastas kostjale 29.01.2016.a e-kirjaga arve sisekujundusalase konsultatsiooni kohta (arve nr 002-16, arve kuupäev 29.01.2016, maksetähtajaga 02.02.2016) summas 768.00 eurot, mida kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks tasunud.
11.Hageja kinnitab, et pidas kinni kostja poolt kirjalikult heaks kiidetud koostöölepingus fikseeritud ajagraafikust. Sisekujunduslahenduste leidmisel jälgiti eelkõige just kostja huve leidmaks lahendus, mis oleks võimalikult odav, lühikese ajaga teostatav ning hoone haldajale sobilik. Kostja vastuväited
12.Pooltel puudub vaidlus, kas hageja pidas kinni ajagraafikust. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja aktsepteeris hageja tunnihinda 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud sisekujundustööde kokkuvõttele, milles on kajastatud tehtud töid ja tööde tegemiseks kulunud aega. Vaieldav on, millistes tingimustes täpsemalt kokku lepiti, kuna kirjalik kokkulepe puudub. Kostja saatis hagejale 09.01.2016 e-kirja, mis sisaldas ruumiplaani koos selgitusega, et hageja oleks enne esmakohtumist kursis, mida on vaja sisekujunduslikult uutes ruumides lahendada. Hageja ja kostja sõlmisid koostöölepingu kokkuleppe 13.01.2016 e-kirja teel.
13.Kostja oli heauskne tellija, kes soovis abi stuudio uute ruumide stuudioks ümberkujundamisel. Selleks, et alustada Xxxx tegevust, oli vaja luua olmeruumid (riietusruumid ja pesemisvõimalused), leides selleks mõistliku hinnaga lahendused. Hageja poolt pakutud lahendused olid kostjale liiga kallid ja oleks olnud kahjumlik kasutada hageja poolt pakutud lahendusi, s.h. plaaditud vannitoad ja disainvalgustid.
14.Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu oleks hageja kinni pidanud kokkulepitud tingimustest ja arvestanud kostja huvidega. Hageja huvid olid kostja ärilisi huve pärssivad. Kostja ei nõustu, et sisekujunduslahenduste ja sellega seonduvate probleemidega tegeleti nii operatiivselt, kui see oli võimalik. Kostja leiab, et hageja väide, sisekujunduslahenduste leidmisel oleks jälgitud kostja huve leidmaks lahendus, mis oleks võimalikult odav, lühikese ajaga teostatav, ei vasta tõele. Kostja leidis, et töömaht on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused
15.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
19.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub selle osas, et hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2016.a koostöölepingu, mille alusel pidi Xxxx leidma sisekujunduslahendused OÜ XxxxOÜ uutele ruumidele aadressil XxxxTallinn. (tlk 22 ja 54). Vaidlus puudub selles, et, kostja aktsepteeris hageja tunnihinda 40 eurot (tlk 128), millele lisandub käibemaks.
21.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et koostöö lõppes 26.01.2016.a. Pooltel on vaidlus tehtud töömahu suuruse osas (tlk 30, 128). Kostja on menetluse kestel, 12.09.2016.a tasunud hagejale 360 eurot. Kostja võtab hagi osaliselt, 250 euro ulatuses, õigeks, kohus selle summa ulatuses õiguslikku hinnangut ei anna. Pooltel jääb vaidlus 158 euro üle.
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja asja sisulise arutamise käigus tõendanud arvel kajastuvat töömahu suurust 16 tunni ulatuses. Hageja esitatud arves (tlk 26) märgitud tööde liigist ja tundide arvust ainuüksi ei piisa, et teenust oleks märgitud ulatuses osutatud. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale tema tõendamiskoormist (tlk 128 pöördel) ning andis võimaluse täpsustada töömahu suurust ja selgitada selle kujunemist. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendite alusel võimalik lugeda töömahtu tõendatuks suuremas osas, kui kostja õigeks võttis. Kostja vaidlustas (tlk 128 pöördel) materjalide printimise kulu 40 eurot, esitatud kontaktide kulu 40 eurot ja pidas eskiisi osas 9,5 töötundi paljuks. Hageja soovis kinnitada tööde mahtu asjatundja arvamusega esitades OÜ Xxxx hinnangu töö mahu vastavusele kalkulatsioonis toodule (tlk 70). Esitatud hinnangus ei kajastu seos hagetava summa aluseks oleva arvega (tlk 29) ja sisekujundustööde kokkuvõttega (tlk 26). Kokkuvõtvalt ei kinnita antud hinnang hageja 16 töötunni vajalikkust, mis on hagi aluseks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude summas 158 eurot.
23.Kostja ei ole kogu teenuse osutamise eest õigeaegselt tasunud, seega on VÕS § 100 mõttes viivituses põhjendatud nõude ulatuses. Hageja on taotlenud viivise 0,2% päevas tasumata summalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 17.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,10 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 10.03.2016 0,2% päevas kuni kohtu poolt välja mõistetud põhinõude tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 17.02.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,30 eurot ning alates 18.02.2016.a edasiulatuv viivis 0,2% päevas tasumata välja mõistetud põhinõudelt, lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94, § 113 lg 1.
24.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud kohtule 25.10.2016.a protokolli parandamise taotluse. Kohus on andnud kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks 28.10.2016.a. Kohtu hinnangul on protokolli parandamise taotluse puhul tegemist täpsustustega, mis sisulisi asjaolusid ei muuda. Kohus jätab rahuldamata protokolli parandamise taotluse.
25.Kohus tegi menetluse kestel pooltele kirjaliku ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus tegi kohtuistungil ettepaneku kaaluda kompromissettepanekut, mille raames tasuks kostja hagejale 250 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 kohaselt. Menetluskulud
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
29.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 1080 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kostja menetluskulusid esitanud ei ole ning ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid.
32.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldab esitatud menetluskulude taotluse osaliselt. Arvestades lihtmenetluses TsMS § 405 mõttes esitatud väikenõuet, kompromissi ettepanekuid, õigusvaidluse puudumist õigussuhte üle ja tehtud õigusabitöö mahtu, asub kohus seisukohale, et menetluskulude osas on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 200 eurot. Hageja õigusabikulud jäävad hageja enda kanda.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.