Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu hagi Eraarendus OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu apellatsioonkaebuse hind 7019 eurot ja Eraarendus Osaühingu apellatsioonkaebuse hind 841,26 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu apellatsioonkaebus ja Eraarendus Osaühingu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (nii apellant kui ka vastustaja): Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu (registrikood 80010171), tehinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja (nii vastustaja kui ka apellant): Eraarendus Osaühing (registrikood 11304803), seaduslik esindaja juhatuse liige SS
Kohtuistungi toimumise aeg
07.10.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige UM ja hageja tehinguline esindaja, vandeadvokaat Raini Nõu ning kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige SS
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.04.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis menetlemata ja seetõttu vastu võtmata maakohtu menetluse ajal hageja poolt esitatud hagist osalise loobumise avalduse nõude osas, mille suurus oli 824,14 eurot. Nimetatud osas võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada vastavas osas tsiviilasja menetlus.
2.Võtta vastu hageja poolt 23.09.2016.a esitatud täiendav hagist osaline loobumine 2214,79 euro suuruse nõudeosa suhtes ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. 1(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123
3.Harju Maakohtu 08.04.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata viivisenõude 841,26 eurot ületavas osas: Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse Eraarendus OÜ-lt Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu kasuks välja viivis perioodi eest kuni 08.04.2016.a kokku summas 1269,52 eurot.
4.Harju Maakohtu 08.04.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise alates 09.04.2016.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määra ületavas määras. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 09.04.2016.a põhivõlalt, s.o 1507,91 eurot, KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõistetav viivis ei tohi koos eelmises punktis nimetatud viivisega ületada 1507,91 eurot.
6.Eraarendus Osaühingu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
8.Võtta vastu kostja poolt 30.09.2016.a esitatud apellatsioonkaebusest osaline loobumine osas, milles kostja soovis loobuda peale maakohtu otsuse kuulutamist väljamõistetud viiviste vaidlustamisest. Lõpetada selles osas apellatsioonimenetlus.
9.1.Võtta vastu hagist loobumine põhivõla nõude osas kokku summas 3769,5 eurot. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
9.2.Hagi rahuldada osaliselt.
9.3.Välja mõista Eraarendus Osaühingult arvete nr 23111126, nr 23111226, nr 23120126, nr 23120426, nr 23120526, nr 23120926, nr 23121126, nr 23121226, nr 23130126, nr 23130626, nr 23130726, nr 23140426 alusel võlgnevus summas 1507,91 eurot Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu kasuks.
9.4.Välja mõista Eraarendus Osaühingult Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu kasuks viivis perioodi eest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni summas 1269,52 eurot.
9.5.Välja mõista Eraarendus Osaühingult Narva mnt 19/21/23 Korteriühistu kasuks viivis summalt 1507,91 eurot alates 09.04.2016.a kuni kohustuse täitmiseni KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras. Viivis koos p-s 9.4 sätestatud viivisega ei tohi ületada 1507,91 eurot.
9.6.Välja mõista Eraarendus Osaühingult Narva mnt 19/21/23 kasuks võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
9.7.Jätta rahuldamata kostja taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.
9.8.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123
1.31.01.2014.a esitas hageja kostja vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 5445,17 eurot ning viivise 2353,65 eurot, viivise korteriühistuseaduse (KÜS) järgses määras alates 01.02.2014.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni nii, et viivis ei ületa 5445,17 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 40 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 07.04.2015.a suurendas hageja nõuet selliselt, et nõudis kostjalt põhivõlana 6940,31 eurot. 17.08.2015.a suurendas hageja nõuet selliselt, et nõuab kostjalt põhivõlga 7434,63 eurot, viivist KÜS järgses määras alates 01.02.2014.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni nii, et viivis ei ületa 7434,63 eurot. 01.02.2016.a loobus hageja nõudest summas 1433,30 eurot ning selle tulemusel märkis, et nõuab põhivõlga 6001,33 eurot ajavahemikus 30.11.2011.a 31.07.2015.a esitatud arvetega ja 28.02.2011.a esitatud arvega nr 231102026, viivist KÜS järgses määras alates 01.02.2014.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni nii, et viivis ei ületa 7434,63 eurot. 25.02.2016.a loobus hageja nõudest summas 121,41 eurot ning nõuab kostjalt põhivõlga 5879,92 eurot ajavahemikus 30.11.2011.a - 31.07.2015.a esitatud arvetega ja 28.02.2011.a esitatud arvega nr 231102026, viivist 2353,65 eurot ja viivist KÜS-järgses määras alates 01.02.2014.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja hageja liige. Kostjale kuulub alates 15.02.2012.a korteriomand aadressil Narva mnt 19/21/23-26A, Tallinn. Kostjal on tasumata järgmised arved: 30.11.2011.a arve nr 23111126 summas 27,12 eurot, 31.12.2011.a arve nr 23111226 summas 141,64 eurot, 31.01.2012.a arve nr 23120126 summas 223,24 eurot, 28.02.2012.a arve nr 23120226 summas 190,64 eurot, 31.03.2012.a arve nr 23120326 summas 209,49 eurot, 30.04.2012.a arve nr 23120426 summas 137,33 eurot, 31.05.2012.a arve nr 23120526 summas 82,68 eurot, 30.06.2012.a arve nr 23120626 summas 77,32 eurot, 31.07.2012.a arve nr 23120726 summas 79,02 eurot, 31.08.2012.a arve nr 23120826 summas 72,59 eurot, 30.09.2012.a arve nr 23120926 summas 63,81 eurot, 31.10.2012.a arve nr 23121026 summas 47,99 eurot, 30.11.2012.a arve nr 23121126 summas 114,15 eurot, 31.12.2012.a arve nr 23121226 summas 181,02 eurot, 31.01.2013.a arve nr 23130126 summas 204,93 eurot, 28.02.2013.a arve nr 23130226 summas 183,56 eurot, 31.03.2013.a arve nr 23130326 summas 210,16 eurot, 30.04.2013.a arve nr 23130426 summas 139,56 eurot, 31.05.2013.a arve nr 23130526 summas 101,30 eurot, 30.06.2013.a arve nr 23130626 summas 112,16 eurot, 31.07.2013.a arve nr 23130726 summas 113,17 eurot, 31.08.2013.a arve nr 23130826 summas 112,27 eurot, 30.09.2013.a arve nr 23130926 summas 66,42 eurot, 31.10.2103 arve nr 23131026 summas 128,34 eurot, 30.11.2013.a arve nr 23131126 summas 138,71 eurot, 31.12.2013.a arve nr 23131226 summas 122,68 eurot, 31.01.2014.a arve nr 23140126 summas 176,78 eurot, 28.02.2014.a arve nr 23140226 summas 161,78 eurot, 31.03.2014.a arve nr 23140326 summas 155,82 eurot, 30.04.2014.a arve nr 23140426 summas 106,66 eurot, 31.05.2014.a arve nr 23140526 summas 35,49 eurot, 30.06.2014.a arve nr 23140626 summas 71,25 eurot, 31.07.2014.a arve nr 23140726 summas 44,38 eurot, 31.08.2014.a arve nr 23140826 summas 85,66 eurot, 30.09.2014.a arve nr 23140926 summas 74,29 eurot, 31.10.2014.a arve nr 23141026 summas 108,36 eurot, 30.11.2014.a arve nr 23141126 summas 111,80 eurot, 31.12.2014.a arve nr 23141226 summas 128,72 eurot, 31.01.2015.a arve nr 23150126 summas 127,54 eurot, 28.02.2015.a arve nr 23150226 summas 106,61 eurot, 31.03.2015.a arve nr 23150326 summas 100,05 eurot, 30.04.2015.a arve nr 23150426 summas 92,49 eurot, 31.05.2015.a arve nr 23150526 summas 126,80 eurot, 30.06.2015.a arve nr 23150626 summas 63,56 eurot, 31.07.2015.a arve nr 23150726 summas 111,42 eurot. Lisaks on kostjal tasumata 28.02.2011.a arve nr 23110226 summas 609,16 eurot, s.o arve ebaseadusliku üldelektri tarbimise eest. Seega on kostjal tasumata arved ajavahemiku
3(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 30.11.2011.a - 31.07.2015.a ning 28.02.2011.a kogusummas 5879,92 eurot. Nimetatud ajavahemikul on kostja küll osaliselt arveid tasunud, kuid hageja on arvestanud need vastavalt hageja juhatuse otsusele varasemate võlgnevuste katteks. Arved seonduvad vastavalt igakuiste majandamiskuludega (haldus-hooldus, remondimaksed, küte, prügi, üldelekter jne). 28.02.2011.a arve nr 231102026 puudutab elektrivarguse nõuet. 2009.a – 2011.a puudus korteris Narva mnt 23-26A elektrienergia tarbimine üldse või oli see väga minimaalne. Korteris elas sees SS perekond või olid seal üürnikud. Seega oli tarbimine tegelikkuses olemas. Korteril nr 26A oli ebaseaduslik elektriühendus maja 23 liftide elektritoite taga. Pärast elektrivarguse likvideerimist läks liftide üldelektri tarbimine normi piiridesse. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas osaliselt esitatud nõuet. Kostja ei olnud nõus hageja arvutuskäiguga. Kostja ei ole nõus tasuma teistkordselt samu arveid, kuna hageja soovib neid arvestada varasemate võlgnevuste katteks. Osaliselt on kostja eest arveid tasunud korteris elanud üürnikud. Kostja ei nõustu tasuma arvet nr 23110216, s.o arvet ebaseadusliku üldelektri tarbimise eest, kuna ta ei olnud sel ajal korteriomanik. Samuti on nõue osaliselt aegunud. Kostja vaidles vastu viivisenõudele. Kostja taotles hagi rahuldamise korral täitmise tähtaja pikendamist 45 päevani. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 08.04.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja arvete nr 23111126, nr 23111226, nr 23120126, nr 23120426, nr 23120526, nr 23120926, nr 23121126, nr 23121226, nr 23130126, nr 23130626, nr 23130726, nr 23140426 alusel võla 1507,91 eurot ja viivise 841,26 eurot ning põhivõlalt viivise otsuse tegemisest kuni täitmiseni, kuid mitte enam kui 1507,91 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja ka võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lõpetas menetluse 730,58 euro osas ehk 31.12.2010.a – 30.11.2011.a osas osaliselt. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse täitmise tähtaja määramiseks ja hageja protokolli parandamise taotlused. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on korteriomandi omanik alates 15.02.2012.a korterelamus Narva mnt 19/21/23 Tallinnas ning kostja omandas korteri koos võlgnevusega hageja ees. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on vaidlusalusel ajavahemikul hagejale teenuse eest osaliselt tasunud ning hageja kontole on laekunud kokku 3762,85 eurot. Kostja ei ole tõendanud järgmiste arvete ulatuses hagejale tasumist: 30.11.2011.a arve nr 23111126 osaliselt tasumata, s.o tasumata 27,12 eurot, 31.12.2011.a arve nr 23111226 summas 141,64 eurot, 31.01.2012.a arve nr 23120126 summas 223,24 eurot, 30.04.2012.a arve nr 23120426 summas 137,33 eurot, 31.05.2012.a arve nr 23120526 summas 82,68 eurot, 30.09.2012.a arve nr 23120926 summas 63,81 eurot, 30.11.2012.a arve nr 23121126 summas 114,15 eurot, 31.12.2012.a arve nr 23121226 summas 181,02 eurot, 31.01.2013.a arve nr 23130126 summas 204,93 eurot, 30.06.2013.a arve nr 23130626 summas 112,16 eurot, 31.07.2013.a arve nr 23130726 summas 113,17 eurot, 30.04.2014.a arve nr 23140426 summas 106,66 eurot. Seega on kostjal kokku nimetatud arvete ulatuses tasumata 1507,91 eurot. Kohus leidis, et 28.02.2011.a arve nr 23110226 alusel tekkinud võlgnevuse osas ei ole tõendanud kostja tarbimist nõutavas määras, s.o 609,16 euro ulatuses.. Hageja on menetluse kestel ka ise möönnud, et tegemist on keskmise arvestusliku hälbega tavapärasest, st tarbimise suurus on tõendamata. Hageja seadusliku esindaja vande alla antud ütlustest koos esitatud fotodega nähtub, et kostjale kuuluva korteri elektrikapis oli segadus juhtmetega, kuid konkreetset tarbimist ei õnnestunud tuvastada. Nõude tõendamiseks ei piisa ainuüksi tõendist
4(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 selle kohta, kuidas on muutunud kogu kortermaja tarbimine vaidluslausel ajavahemikul (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Seega tuleb nõue 28.02.2011.a arve nr 23110226 alusel jätta rahuldamata. Hageja on kehtestatud 31.12.2007.a juhatuse otsusega raamatupidamise siseeeskirja, mis hakkas kehtima 01.01.2008.a. Nimetatud eeskirja p-s 6 on kirjas, et korteriomaniku võlgnevuse tasumisel suletakse esimeses järjekorras korteriomanikule esitatud arved nende tekkimise ajalises järjekorras ehk esmalt varasemad tasumata arved ja siis uuemad arved ning võlgnevuselt arvestatud viivised suletakse laekumiste summade arvelt viimases järjekorras. Vastavalt tol ajal kehtinud KÜS § 13 lg-le 2 jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hageja ei ole esitanud kohtule tol ajal kehtinud hageja põhikirja, kuid hageja seaduslik esindaja on möönnud, et sellist korda ei olnud põhikirjas sätestatud ning tavapäraselt jäeti teade korteriomanike postkasti selle kohta, et dokumentidega on võimalik tutvuda hageja juhatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2007.a - 2008.a ei olnud kostja vaidlusaluse korteri omanik. Kostja on korteriomanik alates 2012.a. Kohus ei lugenud nimetatud traditsioonilisel viisil juhatuse otsuse teatavaks tegemist kostja osas piisavaks, sest tema osas ei saa mõistlikuks pidada kohustust tutvuda neli aastat tagasi hageja juhatuse poolt vastuvõetud otsusega, mis tolleaegsetele korteriomanikele jäeti tutvumiseks postkasti. Sellise juhatuse otsusega tutvumise kohustuse eeldamine kostja suhtes oleks liialt koormav. 10.06.2015.a toimunud hageja kordusüldkoosolekul võeti vastu järgmine otsus: „Korteriühistu liikmete üldkoosolek kiidab heaks ja kinnitab ka edaspidi kehtivaks alates ühistu asutamisest kehtinud-kohaldatud ühistu võlglaste võlgade menetlemise põhimõtted, mille kohaselt loetakse võlglaselt raha laekumisega täidetuks kõige varasemalt sissenõutavaks muutunud kohustused, liikudes selliselt kõige viimasena sissenõutavaks muutnud kohustuse täitmise suunas. Sellist võlgnevuse kustutamise korda ei mõjuta, milline on võlgniku ühistule tehtud maksete selgitus. Kõige viimasena loetakse täidetuks viivise võlg, alustades täidetuks lugemist kõige varasemalt tekkinud viivise võlast. Sellise praktika heakskiitmisega-kinnitamisega loetakse võlgade menetlemise praktika ja tava ühistu liikmete vaheliseks kokkuleppeks“. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud kordusüldkoosolek toimus kohtumenetluse ajal, s.o ajal, mil kostja oli hagile vastuväited esitanud. Eelnenust nähtub, et hageja on menetluse kestel soovinud tagasiulatuvalt seadustada hagis nõutavat võla osiste täitmise korda. Kohus leidis, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada 2008.a tasumata arvete nõuet kostjale enne 31.01.2014.a esitatud hagiavaldust, mistõttu oleksid need nõuded aegunud TsMS § 147 lg 3 alusel, ei saa olla alus arvestada kostja jooksvalt tasutavaid arveid menetluse kestel tagasiulatuvalt vastuvõetud üldkoosoleku otsuse alusel varasemate nõuete katteks. Seetõttu ei nõustunud kohus hageja käsitlusega, et vaidlusalusel perioodil kostja tasutud arved tuleb lugeda varasema võla katteks ning kohus luges kostja poolt tasutuks järgmised arved arves märgitud perioodi katteks: 28.02.2012.a arve nr 23120226 summas 190,64 eurot, 31.03.2012.a arve nr 23120326 summas 209,49 eurot, 30.06.2012.a arve nr 23120626 summas 77,32 eurot, 31.07.2012.a arve nr 23120726 summas 79,02 eurot, 31.08.2012.a arve nr 23120826 summas 72,59 eurot, 31.10.2012.a arve nr 23121026 summas 47,99 eurot, 28.02.2013.a arve nr 23130226 summas 183,56 eurot, 31.03.2013.a arve nr 23130326 summas 210,16 eurot, 30.04.2013.a arve nr 23130426 summas 139,56 eurot, 31.05.2013.a arve nr 23130526 summas 101,30 eurot, 31.08.2013.a arve nr 23130826 summas 112,27 eurot, 30.09.2013.a arve nr 23130926 summas 66,42 eurot, 31.10.2013.a arve nr 23131026 summas 128,34 eurot, 30.11.2013.a arve nr 23131126 summas 138,71 eurot, 31.12.2013.a arve nr 23131226 summas 122,68 eurot, 31.01.2014.a arve nr 23140126 summas 176,78 eurot, 28.02.2014.a arve nr 23140226 summas 161,78 eurot, 31.03.2014.a arve nr 23140326 summas 155,82 eurot,
5(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 31.05.2014.a arve nr 23140526 summas 35,49 eurot, 30.06.2014.a arve nr 23140626 summas 71,25 eurot, 31.07.2014.a arve nr 23140726 summas 44,38 eurot, 31.08.2014.a arve nr 23140826 summas 85,66 eurot, 30.09.2014.a arve nr 23140926 summas 74,29 eurot, 31.10.2014.a arve nr 23141026 summas 108,36 eurot, 30.11.2014.a arve nr 23141126 summas 111,80 eurot, 31.12.2014.a arve nr 23141226 summas 128,72 eurot, 31.01.2015.a arve nr 23150126 summas 127,54 eurot, 28.02.2015.a arve nr 23150226 summas 106,61 eurot, 31.03.2015.a arve nr 23150326 summas 100,05 eurot, 30.04.2015.a arve nr 23150426 summas 92,49 eurot, 31.05.2015.a arve nr 23150526 summas 126,80 eurot, 30.06.2015.a arve nr 23150626 summas 63,56 eurot, 31.07.2015.a arve nr 23150726 summas 111,42 eurot. Nimetatud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kõige varasemate arvete, s.o 2011.a esitatud arvete, aegumistähtaeg algas 01.01.2012.a kell
00.00.TsÜS § 146 lg 1 järgi aegus nõue 31.12.2014.a kell 24.00. Kuna hageja esitas hagi maakohtule 31.01.2014.a, ei ole nõue aegunud. Kostja vastuväited viivise osas on asjakohatud. Alust ei ole jätta viivist välja mõistmata põhjusel, et kostja ei tea oma tasumata arvete suurust. Varasemalt on kohus tuvastanud, et kostjal on hagejale tasumata teenuste eest 1507,91 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 841,26 eurot (1507,91 eurot × 797 päeva x 0,07%). Kohus pidas põhjendatuks piirata viivise maksimummäära väljamõistetava põhivõla summaga ning leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt, s.o 1507,91 eurolt, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1507,91 eurot. Samuti on põhjendatud VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmine summas 40 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel jättis kohus rahuldamata kostja taotluse pikendada otsuse täitmise tähtaega 45 päevani, kuna taotlus on põhistamata. Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 08.04.2016.a otsuse osas, milles jäeti vastu võtmata hageja hagist loobumine 824,14 euro osas ning menetlus selles osas lõpetamata, resolutsiooni punkti 4 osas, milles hageja hagiavaldus jäi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata, resolutsiooni punkti 5 osas, milles kostjalt ei mõistetud hageja kasuks välja põhinõude katteks enam kui 1507,91 eurot ja viivist 841,26 eurot ületavas osas, resolutsiooni punkti 6 osas, milles kostjalt ei mõistetud välja viivist 1507,91 eurot ületavas osas kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni KÜS-järgses määras ning resolutsiooni punkti 9 osas, milles hageja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Hageja palus teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, mh mõista kostjalt täiendavalt välja 4372,01 eurot põhinõude katteks, mõista lisaks väljamõistetud 841,26 eurole kostjalt täiendavalt välja viivis KÜS-järgses määras põhinõudelt alates 01.02.2011.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ning mõista kostjalt välja viivis KÜS-järgses määras põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni arvestusega, et kogu väljamõistetav viivise summa ei ületa 7434,63 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista maakohtu menetluskulude eest kostjalt välja 18 340,80 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis viivituse korral. Otsus ei olnud kaevatavas osas seaduslik ega põhjendatud. Kohus jättis kohaldamata KÜS § 51 ja § 7 lg 3 ning tähelepanuta, millises osas ei ole kostja hageja esitust vaidlustanud. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja pole enda vastuväidete õigsust tõendanud, kuigi tõendamiskoormis lasus selles osas kostjal. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei andnud hinnangut hageja liikmete 10.06.2015.a kordusüldkoosoleku otsusele. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tuvastamata hageja väljatoodud asjaolud ning tegemata asjakohased järeldused seoses 10.06.2015.a otsusega. Kohus jättis kindlaks tegemata, milline oli üldkoosoleku otsuse sõnastus ja eesmärk.
6(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 Üldkoosoleku otsusel ei olnud vaid tagasiulatuv mõju. Üldkoosoleku otsuses ei viidatud otseselt juhatuse kehtestatud sise-eeskirjadele. Kohus jättis tähelepanuta, et üldkoosolek kiitis asjakohase heaks alates ühistu asutamisest, mitte alates 01.01.2008.a. Mittetulundusühingute seaduse § 35 kohaselt korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Jääb selgusetuks, miks ei hõlma otsus ka hageja juhatuse 31.12.2007.a otsust seoses hageja raamatupidamise sise-eeskirjade kinnitamisega. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu, et ühistu organi otsus on käsitatav tehinguna ning alternatiivselt võib rääkida juhatuse otsuse, kui tehingu, liikmete üldkoosoleku poolt heakskiitmisest TsÜS § 113 tähenduses. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud, et üldkoosolek oli pädev 10.06.2015.a heaks kiitma seni kehtinud võlglaste võlgade menetlemise põhimõtteid ning korteriühistu sisesed suhted on vastavalt korteriomanike mitmepoolsed tehingud. Kohus ei ole ka põhjendanud, milles väljendub hagejapoolne hea usu põhimõtte rikkumine. Kohus oleks pidanud andma hinnangu ka kostja ning tema õiguseellase käitumise heausksusele. Kohus ei tuvastanud, et kostja teavitas hagejat omandiõiguse omandamisest seoses kõnesoleva korteriomandiga. Hageja ei olnud sellest kohe teadlik ega pidanudki olema. Põhjendamatu on kohtu viide, et alates 2008.a maist pärinevate arvete sissenõudmisnõuded võivad olla aegunud. Maakohus oleks pidanud aegumise või mitteaegumise tuvastama. Kohus ei ole ka motiveerinud, miks ta jättis hindamata tõendid ning tuvastamata nende pinnalt asjaolud seoses kõnealuse korteriomandi varasema omanikuga Osaühinguga GROSBERG SAVEKO GRUPP ja SS-ga. Kui juhatuse kinnitatud sise-eeskirjad ei saanud hakata kehtima alates 01.01.2008.a, ei tähenda see seda, et need eeskirjad ei saanud hakata kehtima hiljem. Hagejal ei ole kohustust teha vastavat otsust kõigile liikmetele teatavaks personaalselt. Kohus jättis tuvastamata, et 27.01.2016.a kohtuistungil tõi kostja esindaja esile asjaolud, et hageja arveid on ta saanud ning et hageja on esitanud teatisi teadete tahvlil. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustunud, et arvete kättesaamine tähendab ühtlasi seda, et kõnealuse korteri omanikul on olnud alati võimalik tuvastada arvetelt selle korteri võlgnevuse suurus, sh selleks, et rääkida korteriomaniku võlgnevusest hageja ees 15.12.2011.a müügilepingu mõttes, ning lisaks kinnitab kostjapoolne teadetetahvlile viitamine hageja seadusliku esindaja UM 10.02.2016.a vande all antud seletusi selle kohta, et juhatuse 31.12.2007.a otsusest puutumuses hageja siseste raamatupidamise sise-eeskirjade kinnitamise ning nende kehtima hakkamisega jaanuar 2008.a olid hageja liikmed jooksvalt (2008.a jaanuaris) teavitatud. Järelikult ei olnud need asjaolud vaidlusalused ning hageja ei pidanud täiendavaid tõendeid selle kohta esitama (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kohus oleks pidanud jõudma järelduseni, et hageja juhatuse otsus ja kehtestatud siseeeskirjad hakkasid kehtima 2008.a jaanuari keskel. Kohus pidanuks arvestama, et kuivõrd hagejapoolne varasemalt sissenõutavaks muutunud kostja võlgnevuse tagasiulatuv katmine algas aastaid hiljem, polnud asja lahendamiseks määrav, millal täpselt 2008.a jaanuaris eelviidatud juhatuse otsus jõustus ja sise-eeskirjad kehtima hakkasid. Hagejale jäi arusaamatuks, miks juhatuse 31.12.2007.a otsusega tutvumine ca 4 aastat pärast omanikuks saamist olnuks kostjale ebamõistlik ja liigselt koormav. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et kostja seaduslik esindaja SS oli ka vahetult eelmise korteriomaniku seaduslik esindaja ning ka ise varasemalt korteri omanik. Enne kostjat (alates 23.02.2006.a) kuulus korteriomand Osaühingule GROSBERG SAVEKO GRUPP. Seega on SS olnud vaidlusalustest küsimustest jooksvalt kogu aeg teadlik. Kuna hageja liikmed olid nähtuvalt vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse sõnastusest seni kehtinud põhimõtetest ja praktikast teadlikud, pidid nad teadlikud olema ka juhatuse kehtestatud sise-eeskirjadest, mis neid põhimõtteid ja seda praktikat edasi andsid. Seetõttu ei ole eluliselt usutav järeldus, et liikmetele polnud neid eeskirju juhatuse poolt varasemalt teatavaks tehtud. Kohus ei motiveerinud, miks ta ei nõustunud, et
7(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 kuna hageja liikmed nõustusid hageja juhatuse ettepanduga, siis järelikult nõustuti ka sellega, et eelmärgitud põhimõtted on varasemalt kehtinud. Kohus jättis põhjendamata, miks jäeti tuvastamata, et üldkoosoleku otsus ning juhatuse kehtestatud sise-eeskirjad on sisult kattuvad. Kohus ei analüüsinud, et KÜS-is ega ka hageja põhikirjas ei ole selget keeldu võtta vastu üldkoosoleku otsust, millel on tagasiulatuv toime. Kohtu otsuses puuduvad motiivid, miks jättis kohus tuvastamata, et vaidlusalune oli ühistu liikmete ülekaaluka enamuse otsustus. Otsusest ei selgu, miks ja millisel õiguslikul alusel eiras kohus hageja liikmete enamuse tegelikku tahet. Korteriühistu liikmete enamuse tahet tuleb eelistada võlgniku vastupidisele huvile. Otsuses pole põhjendatud, miks jäeti analüüsimata tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 Riigikohtu otsuses väljatoodu. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 5 ning ei vastanud hageja väitele, et puudub keeld kehtestada hagejasiseselt kõnealused sise-eeskirjad. Kohus jättis põhjendusteta kohaldamata VÕS § 88. Korteriühistu siseselt võib dispositiivsuse põhimõttest tulevalt leppida kokku teisiti kui VÕS § 88. Kohus jättis tähelepanuta, et üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ning seda ei ole tühistatud. Kohus ei vääranud hageja väidet, et otsus on õiguspärane, kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kohus jättis kohaldamata KÜS § 13 lg 4. Õiguslikult pole võimalik olukord, kus üldkoosoleku otsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, kuid samas seda ei täideta ühe liikme suhtes. Hagejal oli õigus katta varem sissenõutavaks muutunud tasumiskohustused ning mitte lähtuda kostja ülekannete selgitustest. Kohus jättis tuvastamata, et kostja pole arveid kunagi varem vaidlustanud. Sellest pidanuks kohus järeldama, et kostja ja tema õiguseellane on olnud teadlik oma võlgnevusest hageja ees. Otsuses pole analüüsitud ka hageja viivise arvestust ega hinnatud viivise arveid. Otsuses puuduvad põhjendused, milles väljendub hageja viivise arvestuse ebaõigsus. Hageja viivise arvestused käesolevas asjas on objektiivselt õiged. Pole mõistetav, millele tugineb arusaam, et hageja on soovinud viivise väljamõistmist alates 01.02.2014.a. Tegelikult on viivist nõutud alates 01.02.2011.a. Seetõttu on väljamõistetud viivis ebaõige. Seisuga 01.02.2016.a oli viivis kogusuuruses 5456,52 eurot. Otsuse tegemise seisuga (08.04.2016.a) oli viivise kogusuurus 5732,47 eurot (5456,52 eurot + 275,95 eurot). Ajavahemikus 02.02.2016.a - 19.02.2016.a oli viivis põhinõudelt 6001,33 eurot. Ajavahemikus 20.02.2016.a - 22.03.2016.a oli viivis põhinõudelt 5879,92 eurot. Ajavahemikus 23.03.2016.a - 08.04.2016.a oli viivis põhinõudelt 5762,56 eurot. Kohus jättis põhjendusi esitamata viiviste osas kohaldamata KÜS § 7 lg 4. Selle asemel on ebaõigesti lähtutud VÕS § 113 lg-st 1. TsMS § 367 ei viita VÕS-le. Kohus jättis kohaldamata aegumistähtaja pikendamise kuni 10 aastani. Kohus ei lükanud ümber hageja poolt väljatoodut, et tehinguliselt võib aegumise tähtaeg olla pikendatud kuni 10 aastani, korteriomanike kokkuleppel on aegumistähtaega ühistusiseselt pikendatud kümne aastani. Tähtis on sise-eeskirjade tegelik eesmärk, mis on objektiivselt olemasoleva varasema võla kustutamine eelisjärjekorras. Pole määrav, kuidas võlguolev ühistu liige mõne makse selgituses tehtavat makset nimetab. Maakohus jättis hindamata aegumise katkemised. Otsusest ei selgu, miks ei katkenud aegumise tähtaeg neljal korral: 1) võlgnevuse tunnistamisega 15.12.2011.a müügitehingu tegemise ajal; 2) kostjapoolse 14.04.2014.a tasaarvestusettepaneku esitamise ajal (osaliselt summas 4743 eurot seonduvalt hageja põhinõudega); 3) 07.10.2015.a kohtuistungil, kui kostja tunnistas, et arved on põhimõttelistel kaalutlustel tasumata ja 4) kostja 26.01.2016.a menetlusdokumendis tunnistatuga, et kostjal pole tõendeid summa 2467,37 euro tasumise kohta, mistõttu on kostja nõus sellest tasuma poole. SS, kes on olnud ka viidatud äriühingu seaduslik esindaja tunnistab, et kommunaalvõlg summas 2467,37 eurot on hageja ees olnud. Kohtuistungil avaldatu tähendab sisuliselt tahtliku tasumata jätmise ja arvetest tuleneva võlgnevuse tunnistamist. Kohtul on õigus ja võimalus kvalifitseerida taoline tahtlus selliselt, et aegumistähtaeg oleks 10 aastat ka sõltumata hagejasisestest raamatupidamise sise-eeskirjadest.
8(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 Selline arvete tasumata jätmise tunnistamine tähendab aegumise tähtaja katkemist. Seega isegi kui aegumistähtajaks pidada käesoleval juhul siiski kolme aastat, on hageja olnud õigustatud lugema kaetuks arved alates 31.05.2008.a. Kohus pole põhjendanud, miks ta jättis hindamata 15.12.2011.a notariaalakti, tuvastamata selle pinnalt hageja väljatoodud asjaolud, kohaldamata seonduvad õigusnormid ning miks ei nõustutud hageja väidetega. Kohus jättis hindamata kostja 14.04.2014.a tasaarvestuspakkumise ning tuvastamata, et seisuga 14.04.2014.a tunnustas kostja hageja nõuet vähemalt summas 4743 eurot. Kostja tunnustas äratuntavalt hageja põhinõuet, mitte viivisenõuet, sest kostja kirjutab vaid nõudest, mitte nõuetest. Kostja ei kirjuta kostja viivisest, teades, et viivisenõue saab tekkida vaid põhinõude tekkimise järgselt. Elektrienergia vargus on tõendatud ka hageja seadusliku esindaja UM vande all antud seletustega. Vastupidine järeldus ei ole põhjendatud. Otsusest ei selgu, mida tähendab, et hageja pole tõendanud elektri tarbimist summas 609,16 eurot. Ei selgu, miks pole hageja nõuet ära tõendanud osaliselt. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata järgmised hageja märgitud asjaolud. 10.02.2016.a kohtuistungil tunnistas kostja oma seadusliku esindaja SS kaudu, et elektrivargus on sooritatud eelmise omaniku poolt. Kostja avaldas oma seadusliku esindaja kaudu 10.02.2016.a kohtuistungil ka järgmist: „Võin vastutada Grosberg Saveko Grupp tegevuste eest, kui firma oli korteri omanik“. 15.04.2015.a kohtuistungil tunnistas kostja elektrivarguse fakti, kuivõrd esindaja teatas, et ta on valmis praegu elektrivargusest rääkima. 07.10.2015.a kohtuistungil tunnistas kostja, et korteris nr 26A elati perioodil, mil hageja esituse kohaselt toimus elektrienergia vargus, sees. Kostja tõi 07.10.2015.a istungil esile, et korteri 26A elektriarvesti oli ajavahemikus 2009.a veebruar kuni 2011.a jaanuar välja lülitatud, et elektritoide tuli läbi korteri 27A, et elektri eest tasuti Eesti Energiale kahe korteri eest ning Eesti Energia esitas arved vaid korterile nr 27A, mille eest ka tasuti. Kostja pole aga tõendeid selle kohta esitanud. Seega korteris nr 26A elati kõnealusel perioodil sees ning seal toimus elektrienergia tarbimine. Seega ei pidanud hageja nende asjaolude kohta vastavalt ka rohkem tõendeid esitama. Seoses 28.02.2011.a arvega nr 231102026 jättis kohus hindamata tõendid ning kindlaks tegemata asjaolud. Kohus jättis motiive esitamata hindamata SS poolt hagejale 1997.a esitatud 2 eskiisi. Arvestades, et kohtus püüdis kostja (SS) väita, et elektrivargust ei olnud ja läbi korteri 27A mingit elektritoidet korteri 26A suunas ei saanud olla, jättis kohus tuvastamata hageja poolt märgitud asjaolud seoses jooniste ja fotodega. Otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt on menetlus lõpetatud seoses summaga 730,57 eurot, kuid hageja taotles 25.02.2016.a hageja loobumise vastuvõtmist ning menetluse lõpetamist summas 1554,71 eurot. Otsusest ei selgu, millest tuleneb erinevus. Hageja menetluskulude tema kanda jätmine polnud põhjendatud ega õiglane. Otsusest ei selgu, miks ei nõustunud kohus hageja argumentidega menetluskulude jaotuse osas. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele ja nende kostjalt väljamõistmisele vastu. Kostja ei toonud esile asjaolusid ega tõendanud nende õigsust, et menetluskulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane. Asjakohane on ka TsMS § 168 lg 5, sest osaliselt loobuti hagist kostjapoolse hagi esitamisjärgselt hageja nõutava rahuldamise tõttu.
Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada viiviste osas summas 841,26 eurot ja viiviste osas, mis on määratud alates kohtuotsuse
9(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt KÜS §-le 51, §-le 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg-le 1 ei teki omanikul maksekohustust teise isiku viiviste maksmiseks. Vastavalt KÜS §-le 51 lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Viiviste maksmine ei ole kohustuslik korteriühistu liikme jaoks vastavalt KÜS §-le 51 ning vastavalt sellele ei lähe viivised kohustusena üle järgmisele omanikule. Põhivõlgnevus 1507,91 eurot ei ole kostja võlgnevus, sest tuli üle eelmiselt omanikult, kes ei maksnud enda võlgu ega teavitanud kostjat võlgnevuse olemasolust ning suurusest. Hageja varjas kostja eest võlgnevust. Kostja viitas kirjalikult sellele asjaolule mitu korda. Samas avaldas kostja kohtuprotsessi käigus mitu korda, et ta maksab koheselt kõik võlgnevused ära, kui hageja annab tõsist infot võlgnevusest. Seega võlg oli moodustatud mitte kostja poolt, vaid eelmise omaniku poolt ning hageja süül. Kostja ei suutnud seda ära maksta. Viivised on arvestatud valesti. Vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Sättes räägitakse majandamiskuludest. KÜS § 7 lg 4 alla lähevad ainult haldus-, hooldus- ja remondimaksed. Kostjale on määratud viivised kogu summast ehk 1507,91 eurot ning kõikidest kommunaalmaksetest, mis ei ole majandamiskulud. Seega summa, millest arvutakse viivised, on ületatud 3,5 korda ning 841,26 eurot ei ole õige summa.
Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Edasine menetluse käik
8.23.09.2016.a esitas hageja osaliselt hagist loobumise avalduse, osaliselt maakohtu otsuse tühistamise taotluse, osaliselt menetluse lõpetamise taotluse, põhinõude täpsustuse ja viivise täpsustatud arvestuse. Pärast 10.04.2016.a on olnud hagejale järgmised laekumised tasutuna AS poolt kostja eest kokku 1991,02 euro ulatuses: 11.05.2016.a summas 87,32 eurot, millega luges hageja osaliselt ehk summas 87,32 eurot tasutuks 31.01.2012.a arve; 07.06.2016.a summas 117,30 eurot, millega luges lõplikult ehk summas 80,91 eurot tasutuks 31.01.2012.a arve ja osaliselt ehk summas 36,39 eurot 28.02.2012.a arve; 15.07.2016.a summas 1507,91 eurot, millega luges hageja lõplikult tasutuks 28.02.2012.a arve, täielikult tasutuks 31.03.2012.a, 30.04.2012.a, 31.05.2012.a, 30.06.2012.a, 31.07.2012.a, 31.08.2012.a, 30.09.2012.a arve, 31.10.2012.a arve, 30.11.2012.a, 31.12.2012.a ja 31.01.2013.a arved ning osaliselt ehk summas 103,46 eurot tasutuks 28.02.2013.a arve; 15.07.2016.a summas 95,15 eurot, millega luges hageja lõplikult ehk summas 80,10 eurot tasutuks 28.02.2013.a arve ja osaliselt ehk summas 15,05 eurot tasutuks 31.03.2013.a arve; 18.08.2016.a summas 95,27 eurot, millega luges hageja osaliselt tasutuks 31.03.2013.a arve; 22.09.2016.a summas 88,07 eurot, millega luges hageja osaliselt tasutuks 31.03.2013.a arve (selle arve osas jääb võlgnetavaks 11,77 eurot). Hagetavast perioodist on seoses põhinõudega tasumata 3665,13 eurot. Kuna kostja on pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõutu täitnud, taotles hageja täiendavalt loobutavas osas hagist loobumise vastuvõtmist, sellega seonduvalt maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 tühistamist seoses väljamõistetud põhinõudega summas 1507,91 eurot ning samas osas menetluse lõpetamist. Hageja esitas viivisearvestuse summas 493,16 eurot ajavahemiku 09.04.2016.a - 23.09.2016.a kohta. Seisuga 23.09.2016.a on viivisenõude kogusuurus 6196,10 eurot. Seega taotles hageja, et ringkonnakohus teeks uue otsuse, millega võetakse täiendavalt vastu hageja hagist loobumine ning lõpetatakse täiendavalt menetlus 824,14 eurot põhinõude osas, võetakse täiendavalt vastu hageja hagist loobumine ning lõpetada
10(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 täiendavalt menetlus 2214,79 euro osas, mõista kostjalt täiendavalt välja 3665,13 eurot põhinõude katteks, mõista lisaks väljamõistetud 841,26 eurole kostjalt täiendavalt välja viivis KÜS-järgses määras põhinõudelt alates 01.02.2011.a kuni otsuse tegemiseni, seisuga 08.04.2016.a summas 4861,68 eurot ning mõista kostjalt välja viivis KÜS-järgses määras põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni arvestusega, et kogu väljamõistetav viivisesumma ei ületa 7434,63 eurot.
9.30.09.2016.a esitas kostja taotluse loobuda osaliselt apellatsioonkaebusest. Kohus määras arvestada kostjalt välja viivised TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel alates maakohtu otsuse väljakulutamise momendist kuni põhinõudmise täitmiseni. Kostja vaidlustas otsuse selles osas ning palus see tühistada. Kostja soovis loobuda apellatsioonkaebuse selle osa nõudest. Kostja leidis, et otsus oli selles osas õiglane ega vaja muutmist. Muus osas palus kostja tühistada otsuse viiviste määramise osas suuruses 841,26 eurot ning kostja jäi oma seisukoha juurde. Vastavalt maakohtu otsusele maksis kostja 15.07.2016.a hagejale 1507,91 eurot. Maakohus tegi otsuse 08.04.2016.a. Seega oli kostja nõus maksma hagejale viivised summalt 1507,91 eurot 68 päeva eest. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetlemata ja seega vastu võtmata hageja täiendava hagist loobumise summas 824,14 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada, hagist osaline loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastu tuleb võtta ka hagist loobumine osas, milles hageja väljendas loobumise tahet 23.09.2016.a menetlusdokumendis, s.o täiendavalt 2214,79 euro osas. Selle nõude osas tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis viivisenõude rahuldamata 824,14 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldatakse viivisenõue seisuga 08.04.2016.a 1269,52 euro ulatuses. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus määras, et väljamõistetud põhivõlalt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Selle asemel tuleb viivis välja mõista KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla osas summas 1507,91 eurot ja jättis hagi seda ületavas osas rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka osas, milles maakohus jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega seonduvat ning seejärel annab hinnangu kostja apellatsioonkaebusele.
11.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kostja suhtes korteriühistu majandamiskulude tasumise nõude, ebaseadusliku elektri tarbimise nõude ja vastavatelt nõuetelt arvestatud viivise nõude. Hageja tugines hagis sellele, et kostja ei ole tasunud majandamiskulude arveid konkreetsete kuude eest. Hageja tõi hagi alusena kohtu ette konkreetsed kuumaksed, mille tasumist ta kostjalt nõudis. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et nende kuude eest, mille osas hageja kostjalt tasumist nõuab, on majandamiskulude eest tasutud. Seega kontrollis maakohus õigesti seda, kas kostja on tasunud nende kuude osas, mille eest tasumist hageja kostjalt nõuab. Majandamiskulude nõuete osas sõltub hagi rahuldamine sellest, kas kostja on tasunud nende kuude majandamiskulud, mille tasumist hageja kostjalt nõuab.
12.Kostja esitas menetluse käigus maakohtule tõendid, millest nähtub, et ta on tasunud ning tema eest on tasutud korduvalt majandamiskulude eest, näidates ära selle, milliste kuude eest kostja ja kostja eest rahalisi sooritusi teinud isikud makseid teha soovisid. Hageja leidis, et käesoleval juhul ei ole määrav see, milliste kuude eest vaidlusaluste arvete tasuja arveid maksta
11(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 soovis ega see, milliste arvete tasumist maksja tasumisel deklareeris. Hageja hinnangul tuleb lähtuda hageja juhatuse poolt kehtestatud raamatupidamise sise- eeskirjast ja hilisemast hageja üldkoosoleku otsusest, millega kiideti sise- eeskirjas kajastatud maksete võlgnevuste katteks arvestamise kord heaks. Hageja leiab, et majandamiskulude võlgnevuste korral, kui makstud rahast kogu võla tasumiseks ei jätku, tuleb kõigepealt tasutuks lugeda varasemad majandamiskulude (põhiosa) võlgnevused ja seejärel hilisemad majandamiskulude võlgnevused ning siis, kui kõik võlgnevused on tasutud, tuleb tasutuks lugeda viivised. Kostja leidis, et tasutuks tuleb lugeda kõik need põhivõla maksed, mille osas ta tasumist deklareeris. Hageja ja kostja seisukohad ühtivad selles, et viivised tuleb tasutuks lugeda viimases järjekorras. Maakohus leidis, et tasutuks tuleb lugeda need maksed, mille osas kostja näitas, mille eest ta tasuda soovib. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu lõpp-järeldusega, siiski teistsugustel põhjustel.
13.VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale tasuma raha erinevate kohustuste täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Käesoleval juhul kostja määraski selle, mille eest ta kohustuste täitmiseks tasub. Seega on kostjal seadusest tulenevalt õigus määrata, milliste põhivõla maksete tasumiseks ta makseid tegi, välja arvatud juhul, kui hagejal ei tekkinud õigust määrata teisiti. Kuna hageja ei tugine sellele, et kostja ei saanud viiviseid kõige viimasena tasutavate maksetena määrata, tuleb hinnata üksnes seda, kas kostja sai teha määramised põhivõla nõuete osas.
14.Kuigi hageja viitas apellatsioonkaebuses sellele, et VÕS § 88 on dispositiivne, ei tähenda see käesoleval juhul, et lähtuda tuleks muust, kui sellest, mida kostja määras, sest hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet selle kohta, et kostja ei võiks ise määrata, milliste kohustuste katteks ta maksed teeb, või et lähtuda tuleks mingist hageja poolt määratud maksete tegemise korrast. Dispositiivsus tähendab seda, et konkreetse võlasuhte pooled lepivad seaduses sätestatust erinevas kokku. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud VÕS §-s 88 sätestatust kõrvale kalduva kokkuleppe. Kostja ei ole andnud omapoolset nõustumust hageja ettepanekule kalduda kõrvale VÕS §-s 88 sätestatust. See, et hageja üldkoosolek võttis enamuse häältega vastu otsuse, millega kiideti heaks VÕS §-s 88 sätestatust erinev kohustuste täitmise järjekord, ei tähenda, et tegemist oleks hageja ja kostja vahelise kokkuleppega. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppega oleks tegemist siis, kui hageja ja kostja oleks omavahel mingi õiguslikult siduva kokkuleppe sõlminud. See, kui korteriühistu üldkoosolek võtab häälteenamusega vastu otsuse, milles öeldakse, et see otsus loetakse korteriomanike kokkuleppeks, ei tähenda, et tegemist on kokkuleppega mitte nõustunud isiku ja korteriühistu vahelise kokkuleppega VÕS §-i 5 tähenduses.
15.Sõltumata sellest, kas korteriühistu juhatusel on kohustus kehtestada raamatupidamise sise-eeskirjad, ei saa raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestada korteriühistu liikmetele õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid tagajärgi. Raamatupidamise sise-eeskirjad, nii nagu ka nende nimi ütleb, on mõeldud selleks, et kehtestada korteriühistu kui juriidilise isiku sisesed raamatupidamise korraldamise reeglid, näiteks see, millistes kaustades paberdokumente arhiveerida, kuidas sissetulevad algdokumendid registreerida jne. Juhatuse poolt kehtestatavad raamatupidamise sise-eeskirjad ei saa luua õiguslikult siduvaid reegleid korteriühistu liikmete suhtes. Sõltumata sellest, kas reeglid, millega kaldutakse kõrvale VÕS §-s 88 sätestatust, kehtestatakse juhatuse otsusega, mis kannab pealkirja „Raamatupidamise sise-eeskirjad“ või mõne muu korteriühistu juhatuse otsusega, ei saa see olla korteriühistu liikmetele siduv. VÕS §-s 88 sätestatust kõrvalekaldumine saab tuleneda üksnes konkreetse võlasuhte poolte
12(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 vahelisest kokkuleppest. Juhatuse otsus poolte kokkulepet ei asenda. Sõltumata sellest, et juhatuse otsust ei ole kehtetuks tunnistatud ja selle tühisust ei ole tuvastatud, ei saa juhatuse otsus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi korteriühistu suhetes ühistu liikmetega küsimuses, mille puhul saab seaduses sätestatust kõrvale kalduda üksnes pooltevahelise kokkuleppega.
16.Hageja leidis, et isegi siis, kui VÕS §-s 88 sätestatust ei saa korteriühistu juhatuse otsusega kõrvale kalduda, kehtestas korteriühistu (hageja) oma liikmete suhtes seaduses sätestatust (VÕS § 88) kõrvalekalduvad reeglid üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Kuigi KÜS § 13 lg 4 näeb ette korteriühistu üldkoosoleku otsuste kohustuslikkuse ühistu liikmete suhtes, ei tähenda see seda, et absoluutselt kõik otsused, sõltumata sellest, mis on otsuse sisu, mida korteriühistu üldkoosolek vastu võtab, on ühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmete suhtes kohustuslikud üksnes need korteriühistu üldkoosoleku otsused, mille sisu on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine ja majandamiskulude kandmine. Üldkoosoleku otsus, millele hageja tugineb ja millega sooviti korteriühistu ja liikmete vahelistes suhetes kalduda kõrvale VÕS §-s 88 sätestatust, ei puudutanud mitte kumbagi nimetatud valdkonda. Samuti ei ole kostja üldkoosolekul selle otsuse poolt hääletanud.
17.07.10.2016.a kohtuistungil, kus ringkonnakohus menetlusosalistega vastavat õiguslikku küsimust arutas ja kus kohus andis hagejale võimaluse esitada vastuväiteid kohtu nimetatud õiguslikule käsitlusele, leidis hageja, et juhul, kui korteriühistu üldkoosolek otsustab kehtestada reeglid majandamiskulude võlgnevuste katteks tehtud maksete arvestamise kohta, siis sellise otsuse puhul ongi tegemist majandamiskulude kandmise kohta tehtud otsusega KÜS § 13 lg 4 tähenduses. Ringkonnakohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Majandamiskulude kandmise kohta tehtud korteriühistu otsus KÜS § 13 lg 4 tähenduses saab olla otsus, millega nähakse ette mingi konkreetse majandamiskulu maksmise kohustus või otsustatakse mingi majandamiskulu kandmine- näiteks otsustatakse remondi tegemine või remondifondi maksete suurus. See, kui korteriühistu üldkoosolek teeb otsuse, millega määrab VÕS §-s 88 sätestatust erinevalt, millised majandamiskulude võlgnevuse likvideerimiseks tehtud maksed milliste võlgnevuste katteks arvestada tuleb, ei puuduta majandamiskulude kandmist KÜS § 13 lg 4 tähenduses vaid seda, millised majandamiskulude võlgnevused maksete arvelt tasutuks loetakse. KÜS § 13 lg 4 normi eesmärk on kehtestada, et korteriühistu üldkoosolek saab häälteenamusega luua kohustusi kõikidele korteriühistu liikmetele, kui kohustused puudutavad majandamiskulude tekkimist, mitte aga seda, millised kohustused esmajärjekorras täidetuks loetakse. Kohustuste tekkimine ja kohustuste täitmise järjekorra määramine on kaks eraldi kategooriat, mida kehtivas eraõiguses eristatakse. KÜS § 13 lg 4 normi eesmärk ei ole näha ette seda, et kõik korteriühistu üldkoosoleku otsused, mis mingilgi viisil majandamiskulusid puudutavad, on igale korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslikud. Käesoleval juhul on VÕS §-s 88 sätestatust kõrvalekalduvaid reegleid kehtestava üldkoosoleku otsuse seos majandamiskulude kandmisega vägagi kaudne. Seos tuleneb üksnes sellest, et korteriühistu kehtestas VÕS §-s 88 sätestatust kõrvalekalduvad reeglid üksnes juhuks, kui võlgnevuste tasumine puudutab majandamiskulude eest tekkinud võlgnevusi.
18.Kuna korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei saa VÕS §-s 88 sätestatust kõrvalekalduvaid reegleid kehtestada, ei oma asja lahendamisel tähendust ka see, kas vastava üldkoosoleku otsus on kehtetuks tunnistatud või kas esinevad vastava otsuse tühisuse alused või kas vastaval otsusel võiks olla tagasi ulatuv jõud.
19.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli õigus määrata, milliste kohustuste katteks ta maksed teeb. Hageja määratles hagi alusena, milliste kuude
13(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 majandamiskulude maksete võlgnevust hageja kostjalt hageb. Maakohus tuvastas, milliste, hageja poolt hagi aluse raames näidatud maksete puhul on kostja määranud, et ta maksete eest tasub (vt MK otsuse lg 6-7). Vastavate asjaolude tuvastamist hageja ei vaidlustanud. Hageja märkis apellatsioonkaebuses pelgalt seda, et see, mida kostja maksete tegemisel määras, ei ole oluline, sest lähtuda tuleb hageja poolt kehtestatud reeglitest. Eespool märkis ringkonnakohus, miks sellise hageja käsitlusega nõustuda ei saa. Maakohus tuvastas ka, millised arved hageja poolt hagi aluse raames esile toodud arvetest on tasumata (vt MK otsuse lk 7). Kuna muude arvete osas, millele hageja hagi alusena tugines, tuvastas maakohus, et kostja on arvete eest tasunud ja kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et arvete tasumisel tuleb lähtuda sellest, mida kostja määras, tuleb asuda seisukohale, et hageja saab nõuda üksnes nende arvete tasumist, millele hageja on käesoleva menetluse raames hagi alusena tuginenud ja mille osas kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arvete eest tasunud. Ülejäänud arvete alusel võla väljamõistmine kostjalt ei ole seetõttu võimalik. Nendes arvetes kajastatud kohustused on kostjapoolse täitmise tõttu lõppenud. Maakohus tuvastas, et kostjal on tasumata arved (MK otsuse lk 7) summas 1507,91 eurot. Kostja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Hageja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata osas, milles hageja taotles suurema põhivõla väljamõistmist. Sellel põhjusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus mõistis majandamiskulude võlgnevuse eest välja 1507,91 eurot.
20.Hageja vaidlustas maakohtu otsust ka osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõude osas summas 609,16 eurot, mille hageja rajas sellele, et kostja korteri eelmine omanik tarbis ebaseaduslikult üldelektrit. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas lõppjäreldustes õige. Hageja ja kostja kinnitasid 07.10.2016.a kohtuistungil, et vaidlusalune väidetav lubamatu üldelektri tarbimine leidis aset ajal, mil kortreriomand ei kuulunud kostjale. Hageja rajas selle nõude osas hagi mitte sellele, et kostja oleks ebaseaduslikult üldelektrit tarbinud, vaid sellele, et üldelektrit tarbis ebaseaduslikult korteri eelmine omanik, samuti sellele, et üldelektri tarbimisest tekkis tolleaegsel korteriomanikul majandamiskulu maksmise kohustus ja majandamiskulude kandmise kohustus läheb korteriomandi võõrandamisel korteri omandajale üle (KÜS § 51 ja § 7 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et mitte kõik kohustused, mis korteriomandi omanikul korteriühistu suhtes lasuvad, ei lähe viidatud KÜS-i sätete alusel korteriomandi omandajale üle. Üle lähevad üksnes korteriühistu liikme õigused ja kohustused ning majandamiskulude ja muude sarnaste maksete tasumise kohustus. Korteriühistu liikme kohustused ei ole mitte kõik kohustused, mis korteriühistu liikmel korteriühistu suhtes kehtida võivad. Korteriühistu liikme kohustused on kohustused, mis tulenevad korteriühistu liikmesusest tulenevalt, st sellest tulenevalt, et isik on korteriühistu liige. Liikme kohustused saavad olla üksnes need kohustused, mida korteriühistu saab oma liikmete suhtes, vastavast ühingu ja liikme vahelisest suhtest tulenevalt kehtestada.
21.KÜS § 7 lg 3 käsitleb majandamiskulude maksete kohustust ning muude maksete tasumise kohustust, mis samuti korteriomandi omandajale seaduse alusel üle lähevad. Ringkonnakohus leiab, et „muude maksete“ all KÜS § 7 lg 3 tähenduses ei saa mõista mitte ükskõik milliseid rahalisi nõudeid, mida korteriühistu on oma liikme suhtes esitanud, vaid siiski üksnes neid makseid, mis on majandamiskulude maksetega piisavalt sarnased. Reeglina õigused ja kohustused eriõigusjärglasele üle ei lähe.
22.Väidetava üldelektri õigusvastasest tarbimisest tuleneva nõude puhul võib olla tegemist deliktilise nõudega näiteks VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5 või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega näiteks VÕS § 1037 lg-st 1 tulenevalt. Tegemist ei ole aga ei liikmesusest tuleneva nõudega KÜS § 51 tähenduses ega majandamiskulude või majandamiskulude nõudega sarnase nõudega KÜS § 7 lg 3 tähenduses. Hageja ei ole käesoleva
14(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 tsiviilasja raames tuginenud sellele, et käesoleva tsiviilasja kostja oleks pannud toime deliktilise vastutuse aluseks oleva teo, või et käesoleva menetluse kostja oleks rikastunud VÕS § 1037 tähenduses. See, kui eelmine korteriomanik ja korteriühistu liige pani toime deliktilise vastutuse või rikastumisõigusliku nõude aluseks oleva teo, ei tähenda, et vastavad korteriühistu võimalikud nõuded läheksid järgmisele korteriühistu liikmele KÜS § 51 või § 7 lg 3 alusel üle.
23.Hageja leidis 07.10.2016.a kohtuistungil, kus ringkonnakohus menetlusosalistega vastavat õiguslikku küsimust arutas ja kus kohus võimaldas menetlusosalistel esitada vastuväiteid kirjeldatud kohtupoolsele õiguslikule käsitlusele, et eelmise korteriomaniku poolt toime pandud ebaseadusliku üldelektri tarbimise eest esitatud nõue ongi majandamiskulude nõue, sest korteriühistu jaoks on tegemist majandamiskuluga ja elektri tarbimine on olemuslikult majandamiskulu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et üldelektri ebaseaduslikust tarbimisest tulenev nõue võiks kvalifitseeruda majandamiskuluks või muuks sarnaseks kuluks KÜS § 7 lg 3 või liikmekohustuseks § 51 tähenduses. See, et üldelektri- kulu, mis võimaliku ebaseadusliku tarbimise korral on tavapärasest suurem, on korteriühistu jaoks majanduslikus mõttes majandamiskulu, mida peaksid lõppkokkuvõttes kandma kõik korteriühistu liikmed, ei muuda seda majandamiskuluks selle nõude tähenduses, mida korteriühistu saab oma liikme suhtes esitada. Majandamiskulu on kulu, mida kannavad kõik korteriühistu liikmed sellest tulenevalt, et korteriühistu tellib kinnisasja ja selle oluliseks osaks oleva elamu kohaseks funktsioneerimiseks vajalikke teenuseid jm sooritusi. Seega võiks majandamiskulu olla üldelektri kulu, kui see jagatakse kõikide korteriomanike vahel. Kui aga üks korteriühistu liige kasutab üldelektrit muul eesmärgil, kui kaasomandiosade kasutamine (näiteks varastab elektrienergiat enda reaalosal tarbimise eesmärgil), ei ole tegemist ei majandamiskuluga, majandamiskuluga sarnase kuluga ega ka korteriühistu liikmeks olekust tuleneva kohustusega. Kõik kohustused, mis isikul, kes on korteriühistu liige, korteriühistu suhtes eksisteerivad, ei ole korteriühistu liikme kohustused ja kõik need kulud, mis võivad mingis kontekstis majandamisega seonduda, ei ole majandamiskulud. Juhul, kui üldelektrit oleks õigusvastaselt tarbinud isik, kes ei ole korteriühistu liige, ei tähenda see, et korteriühistul selle isiku suhtes nõuet ei oleks. Vastav nõue võiks korteriühistul muu isiku suhtes olla viidatud deliktiõiguslikest või rikastumisõiguslikest normidest tulenevalt. See, kui üldelektri ebaseadusliku tarbimise paneb toime isik, kes on samaaegselt ka korteriühistu liige, ei muuda vastavat kohustust liikmeks olekust tulenevaks kohustuseks ega majandamiskuluks või majandamiskuluga sarnaseks kuluks. Analoogselt, kui isik kahjustab kortermaja kaasomandit, tekib kahjustaja suhtes deliktiline nõue. Kui kahjustaja on korteriühistu liige, ei tähenda, et nõue muutuks seetõttu liikmesusest tulenevaks kohustuseks või majandamiskulu kohustuseks.
24.Võimalik deliktist või alusetust rikastumisest tulenev kohustus ei muutu korteriühistu liikme kohustuseks ega majandamiskulude kohustuseks ka siis, kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse, millega pannakse üldelektri ebaseaduslikust tarbimisest tulenev raha maksmise kohustus ühele liikmele. Kohustuse olemus sellest ei muutu. Käesoleva tsiviilasja raames ei tuginenud hageja üldelektri ebaseadusliku tarbimise nõude puhul asjaoludele, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tekkinud oleks majandamiskulude nõue. Näiteks kui kogu üldeletri kulu oleks jagatud kõikide korteriühistu liikmete vahel, võiks olla tegemist majandamiskuluga. Hageja tugines sellele, et eelmine korteriomanik tarbis ebaseaduslikult elektrit, millest tekkis korteriühistul kulu, mille hüvitamist ühistu liikme eriõigusjärglaselt nõuab.
25.Kuna üldelektri ebaseadusliku tarbimise nõue ei ole kohustus KÜS § 51 ega § 7 lg 3 tähenduses, ei saanud vastav kohustus käesoleva tsiviilasja kostjale üle minna. Seetõttu ei saa
15(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 hageja vastava kohustuse täitmist kostjalt nõuda. Sellel põhjusel ei oma tähendust, kas üldelektri ebaseaduslik tarbimise toimus või mitte.
26.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus viivisenõudega seonduvat. Maakohus tuvastas, et kostjal on tasumata konkreetsed arved. Hageja nõudis arvete tasumisega viivitamise eest viivist KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras, so suuruses 0,07% iga viivitatud päeva eest. 07.10.2016.a kohtuistungil selgitas hageja, et iga makse tasumise tähtpäev oli makse kuupäevale järgneva kuu viimane päev, st viivist tuleb hakata arvestama arve kuupäevale järgnenud ülejärgmise kuu esimesest päevast. Selguse huvides arvestab ringkonnakohus viivise välja kuni maakohtu otsuse kuulutamise päevani, so kuni 08.04.2016.a.
27.Maakohus tuvastas, et 30.11.2011.a kuupäeva kandnud arvest (arve nr 23111126) on tasumata 27,12 eurot. Vastava arve puhul tuleb viivist arvestada alates 01.01.2012.a. Sellest kuupäevast kuni 08.04.2016.a on 1925 päeva ja viivis selle summa pealt on 36,54 eurot. Kuna kostja vaidles viivisenõudele vastu ja leidis, et viivisenõue on põhjendamatult suur, leidis maakohus õigesti, et viivisenõuet ei saa välja mõista põhivõlga ületavas osas. Seega saab kõnealuse viivise välja mõista põhivõla ulatuses, so summas 27,12 eurot.
28.Maakohus tuvastas, et 31.12.2011.a arve (arve nr 23111226) on tasumata summas 141,64 eurot. Vastava arve puhul tuleb hakata viivist arvestama alates 01.02.2012.a. Sellest ajast alates kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni on 1529 päeva. Viivis selle perioodi eest oleks 151,59 eurot. Kohus asus seisukohale, et viivist ei saa välja mõista põhivõlga ületavas osas, mistõttu tuleb viivisenõue rahuldada 141,64 euro ulatuses.
29.Maakohus tuvastas, et 31.01.2012.a arve (arve nr 23120126) on tasumata summas 223,24 eurot. Vastava arve osas tuleb viivist arvestada alates 01.03.2012.a. sellest ajast alates kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jääb 1500 päeva. Viivis selle aja eest oleks 234,40 eurot. Kohus asus seisukohale, et viivist tuleb piirata põhivõlaga, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 223,24 eurot.
30.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 30.04.2012.a arve nr 23120426 summas 137,33 eurot. Vastava võlgnevuse osas tuleb viivist arvestada alates 01.06.2012.a. Sellest kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni on 1408 päeva. Viivis selle perioodi eest on 135,35 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 31.05.2012.a kuupäevaga arve nr 23120526 summas 82,68 eurot. Vastava arve osas tuleb viivist arvestada alates 01.07.2012.a Sellest kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jäävasse perioodi langeb 1378 päeva ja viivis selle perioodi eest on 79,75 eurot. See viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
32.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 30.09.2012.a kuupäeva kandev arve nr 23120926 summas 63,81 eurot. Selle arve puhul tuleb viivist arvestada alates 01.11.2012.a. Perioodi kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jääb 1255 päeva ja viivis vastavate päevade eest on 56,05 eurot. See viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
33.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 30.11.2012.a arve nr 23121126 summas 114,15 eurot. Vastava arve osas tuleb viivist arvestada alates 01.01.2013.a. Sellest ajast kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni on 1194 päeva ja viivis selle perioodi eest on 95,40 eurot. Vastav viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123
34.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 31.12.2012.a arve nr 23121226 summas 181,02 eurot. Viivist selle arve tasumata jätmise tõttu tuleb arvestada alates 01.02.2013.a. Sellest ajast kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jääb 1163 päeva ja viivis selle perioodi eest on 147,36 eurot. Vastav viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
35.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 31.01.2013.a arve nr 23130126 summas 204,93 eurot. Viivist selle arve tasumisega viivitamise eest tuleb arvestada alates 01.03.2013.a. Sellest ajast kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jäävasse perioodi jääb 1135 päeva ja viivis selle perioodi eest on 162,82 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
36.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 30.06.2013.a arve nr 23130626 summas 112,16 eurot. Vastava arve tasumisega viivitamise eest tuleb arvestada viivist alates 01.08.2013.a. Sellest ajast kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jäävasse perioodi jääb 982 päeva ja viivis selle perioodi eest on 77,09 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
37.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 31.07.2013.a arve nr 23130726 summas 113,17 eurot. Vastava arve tasumisega viivitamise tõttu tuleb arvestada viivist alates 01.09.2013.a. Kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni on viiviseperiood 951 päeva. Viivisesumma sellelt perioodilt on 75,33 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
38.Maakohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata 30.04.2014.a arve nr 23140426 summas 106,66 eurot. Sellelt arvelt tuleb arvestada viivist alates 01.06.2014.a. Kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni jääb 648 päeva. Viivis vastava aja eest on 48,37 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
39.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist alatest sellest kui iga arve muutus sissenõutavaks kuni maakohtu otsuse tegemiseni summas 1269,52 eurot.
40.Hageja esitas 25.02.2016.a Harju Maakohtule avalduse, milles soovis loobuda hagist kokku summa 1554,71 euro osas. Maakohus võttis loobumise osas seisukoha 08.04.2016.a otsuses, millega võttis vastu hagist loobumise üksnes summa 730,57 osas. Muus osas loobumise küsimust maakohus ei lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus hagist, ka osaliselt loobuda ning seetõttu tuleb hagist loobumine ka ülejäänud osas, so 824,14 euro osas, vastu võtta. Selle nõude osa suhtes tuleb menetlus lõpetada.
41.Apellatsioonimenetluses esitas hageja täiendava hagist loobumise avalduse, soovides loobuda hagist 2214,79 eurose nõudeosa osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejal on õigus hagist loobuda, tuleb loobumine vastu võtta. Kuna nõudest osalise loobumise tõttu ei vähenenud haginõude summa alla selle, mida maakohus kostjalt välja mõistis ja kuna hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaidlustades maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, tuli ringkonnakohtul siiski kontrollida, kas see, et maakohus hagi osaliselt ei rahuldanud, on õiguspärane. Ringkonnakohus ongi seda eespool teinud.
42.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus eespool toodule lisaks veel järgmist. Maakohus ei pidanud võtma seisukohta selles, kas mõni nõuetest on aegunud, sest maakohus ei jätnud hagi aegumise tõttu rahuldamata. Maakohtu mõttekäik on iseenesest
17(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 arusaadav, et võlgnikul peab olema õigus määrata, milliste põhivõla kohustuste katteks ta rahalised maksed arvestab, sest vastasel korral võiks tekkida olukord, kus kostja ei saaks aegumisele tugineda, kuna hageja võiks arvestada maksed juba aegunud kohustuste katteks. Aegumise kohaldamises ei oleks midagi ebaõiglast, sest võlausaldajal on alati võimalik üldise aegumistähtaja jooksul kohtusse hagi esitada. Kuid kuna käesoleva hagiasja raames maakohus aegumist ei kohaldanud, ei tulnud maakohtul võtta seisukohta ka aegumistähtaja pikkuse, aegumise peatumise ega aegumise katkemise osas.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamist ei saa tingida need hageja väited, et hoopis kostja käitus hageja suhtes pahauskselt. Isegi siis, kui kostja käitumist saaks pidada moraalinormidega vastuolus olevaks, mille osas kohus siiski seisukohta ei kujunda, sest sellest asja lahendamine ei sõltu, ei tähendaks see, et hageja peaks saama ühepoolselt määrata VÕS §-s 88 sätestatust erinevat kohustuste täidetuks lugemise korda. VÕS-st kõrvalekaldumine eeldab võlasuhte poolte vahelist kokkulepet ja kokkulepet ei saa asendada ühe poole väidetav pahauskne käitumine.
44.Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et korteriühistu juhatus ei saa oma otsusega ühepoolselt kehtestada VÕS §-s 88 sätestatust kõrvale kalduvat kohustuste täidetuks lugemise korda. Seetõttu ei oma ka tähendust, kas juhatus tegi oma otsused korteriomanikele teatavaks ja kas vastav otsus tuli juhatusel teatavaks teha ka kostja suhtes.
45.Iseenesest on õige hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on tehing, kuid see ei tähenda, et korteriühistu saaks ühepoolselt kalduda kõrvale VÕS §-s 88 sätestatust. Korteriühistu ja kostja vahel on võlasuhe, mille pooled on korteriühistu ja kostja. Selleks, et selle võlasuhte raames seaduses sätestatust kõrvale kalduda, peavad tehingu tegema (seaduses sätestatust kõrvale kaldumise kokkuleppe sõlmima) selle konkreetse võlasuhte pooled ehk korteriühistu ja kostja. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole.
46.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kõik korteriühistu otsused on korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud seni kuni otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud või kuni otsuste tühisusele ei ole tuginetud. Eespool selgitas ringkonnakohus, et liikmetele täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes kindla sisuga korteriühistu üldkoosoleku otsused ja et otsus, millele hageja tugineb, sellise sisuga ei ole.
47.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka maakohtupoolset asjaolude tuvastamist. Kuna väidetav ebaseaduslik elektrienergia tarbimise nõue jääb rahuldamata seetõttu, et selline nõue korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandajale korteriühistuseaduse alusel üle ei lähe, ei oma tähendust, kas asjaolud, millele hageja vastavat nõuet kostja suhtes esitades tugines, ka esinesid. Seetõttu ei mõjuta see, kas maakohus tuvastas vastavad asjaolud õigesti või mitte, käesoleva asja lahendamisel tähendust.
48.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb suuremas osas rahuldamata, ei kahjusta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus hageja õigusi.
49.Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka kostja. Kaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus viivised välja mõistis. 30.09.2016.a menetlusdokumendis loobus kostja apellatsioonkaebusest osas, milles ta vaidlustas viiviste väljamõistmist perioodi eest alates maakohtu otsuse kuulutamisest. Selles osas tuleb apellatsioonkaebusest loobumine vastu võtta ja selles osas tuleb apellatsioonimenetlus lõpetada
18(19)
Tsiviilasi nr 2-14-5123 (TsMS § 644). Seega menetleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustas selle, et maakohus mõistis temalt välja viivised summaarselt, kuni kohtuotsuse kuulutamiseni jäänud perioodi eest.
50.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb maksta viivist. Hagejal on õigus nõuda majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist korteriühistuseaduses sätestatud määras alates sellest, kui nõue muutub sissenõutavaks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et korteriühistuseaduse kohaselt lähevad korteriomandi omandajale üle üksnes eelmise omaniku majandamiskulude nõuded, mille aga viivisenõuded. Viivisenõue on põhinõudega seotud kõrvalnõue ja ka see läheb korteriomandi võõrandamise korral korteriomandi omandajale üle. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et hagejal viivisenõuet ei ole. Kostja ei ole usutavaks muutnud, et majandamiskulude eest tasumine oleks olnud võimatu põhjusel, et hageja ei avaldanud kostjale tegeliku võla suurust ja nõuete kujunemise asjaolusid. Hageja viitas sellele, et igakordsele korteriomanikule on esitatud majandamiskulude arved, mille tasumist hageja kostjalt nõudis. Korteriühistuseaduse sätted, mis näevad ette kohustuste ülemineku, ei sisalda eeldust, mille kohaselt lähevad kohustused korteriomandi omandajale üle üksnes juhul, kui korteriühistu uuele korteriomanikule arved uuesti esitab või võlgnevuse ära tõendab. Kostja ei ole usutavaks muutnud seda, et ta ei saanud võlgnevust likvideerida või mingeid konkreetseid arveid tasuda põhjusel, et korteriühistu ei andnud informatsiooni. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuigi kostja väitis, et ta tasus maakohtu poolt väljamõistetud võlgnevuse peale maakohtu otsuse kuulutamist, ei saa see tingida maakohtu otsuse tühistamist viiviste osas. Kostja loobus apellatsioonkaebusest osas, milles ta vaidlustas viiviste väljamõistmist peale maakohtu otsuse kuulutamist jääva perioodi eest. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluses seda, kas maakohus tegi õige otsuse. Juhul, kui kostja on võlgnevuse peale maakohtu otsuse tegemist täitnud, saab seda arvesse võtta käesoleva kohtuotsuse täitmisel.
51.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi kohtuistungil pooltele kompromissi ettepaneku, millega kostja nõustus, kuid millega hageja ei nõustunud. Kohus teeb otsuse, mis on hageja jaoks kohtu poolt välja pakutust isegi soodsam. Seetõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 163 lg 2. Arvestades seda, millises osas hageja apellatsioonkaebus rahuldati, ei saaks menetluskulude jaotus kujuneda hageja jaoks soodsamaks.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.