OÜ Gerliin Kinnisvara, Karin Tamme, Tarmo Zernanti ja OÜ Vennad Ehitus hagi Vello Luuka vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vello Luuka vastuhagi OÜ Gerliin Kinnisvara, Karin Tamme, Tarmo Zernanti ja OÜ Vennad Ehitus vastu alternatiivsetel viisidel kaasomandi lõpetamiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. septembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vello Luuka määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Vello Luuka (kostja, vastuhagi hageja), ik: XXXXXXX; esindaja vandeadvokaadi abi Andres Kalm; Vastustajad: (hagejad, vastuhagis kostjad) OÜ Gerliin Kinnisvara (rk 11184405)
esindajad
-
Karin Tamm (ik: XXXXXXXXX)
-
Tarmo Zernant (ik: XXXXXXXXX)
-
OÜ Vennad Ehitus (rk: 10272585)
Vastustajate esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Liisi Kents
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2016. a määrus ja saata asi maakohtule vastuhagiavalduse vaidlustatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Gerliin Kinnisvara, Karin Tamme, Tarmo Zernanti ja OÜ Vennad Ehitus (hagejad) hagi Vello Luuka (kostja) vastu XXXXXXX // XXXXXXXXX Tartus asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXX) kaasomandi lõpetamiseks. 18.03.2016 esitas kostja kohtule vastuhagi alternatiivsetel viisidel kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus ei võtnud menetlusse Vello Luuka vastuhagis esitatud alternatiivset kahju hüvitamise nõuet. Ülejäänud osas, mis puudutab kaasomandi lõpetamise alternatiivseid viise, võttis maakohus Vello Luuka vastuhagi menetlusse. Maakohus oli seisukohal, et kostja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ei vasta TsMS § 373 lgs 1 sätestatud nõuetele ning tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kostja kahju hüvitamise nõude ja hagejate kaasomandi lõpetamise nõude vahel puudub vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine ei võimalda asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Maakohus oli seisukohal, et kostja võimaliku kahju hüvitamise nõude aluseks olevad tegelikud asjaolud selguvad alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, kas ja mil viisil kaasomand lõpetatakse. Kostja kahju hüvitamise nõue on esitatud ühe valikuna kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mis takistab kohtu seisukoha järgi kaasomandi lõpetamise menetlemist kaasomanike huvidest lähtudes. Ebamõistlik ja põhjendatu on koormata kaasomandi lõpetamise menetlust võimaliku lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaoludega olukorras, kus võimaliku kahju
hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud selguvad alles siis, kui kohus on võtnud seisukoha kaasomandi lõpetamise osas. Maakohtu hinnangul ei ole kostjal vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõudega võimalik taotletud eesmärki saavutada ja maakohus jättis kostja kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse eraldamata. Kostja kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt tulevase nõude täitmise nõue TsMS § 369 tähenduses. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus on seisukohal, et kostja kahju hüvitamise nõude eeldused TsMS § 369 tähenduses ei ole täidetud - kostja kahju hüvitamise nõude olemasolu, selle olemus ja suurus sõltub sellest, kas ja millisel viisil hagejatele ja kostjale kuuluv kaasomand lõpetatakse – mistõttu ei saaks kohus kostja kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta. Maakohus leidis, et nõude võib jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Vello Luuka (kostja) vaidlustab maakohtu määruse osas, millega vastuhagi jäeti osaliselt menetlusse võtmata ning palub tühistada maakohtu määruse osas, millega keelduti menetlusse võtmast hageja alternatiivset kahju hüvitamise nõuet. Samuti palub kostja teha uue määruse, millega võetakse menetlusse ka tema esitatud alternatiivne kahju hüvitamise nõue. Kostja hinnangul on alternatiivse kahjunõude menetlusse võtmisest keeldumine menetluslikult ebaotstarbekas ja põhjendamatu. Kostja märgib, et vajadus lahendada alternatiivne kahjuhüvitisnõue tekib üksnes siis, kui kohus leiab, et kostja omandiosa eest maksatavaks õiglaseks hüvitiseks ei ole 134 772,60 EUR. Kostja kahju hüvitamise nõue on sissenõutav, kuna hagejad on planeeringumenetlusest keeldumise jätkamise ja enne planeeringu kehtestamist kaasomandi lõpetamiseks hagi esitamisega rikkunud poolte vahelist lepingut. Kostja on andnud hagejatele täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Hagejad ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ja ei ole teinud viimaseid planeeringumenetlusega seotud toiminguid. Maakohtu otsus on piisavalt motiveerimata ning sellest ei nähtu, kuidas on sissenõutava kahjunõude olemasolu ilmselgelt välistatud. Asjaolu, et kahjunõude suurus selgub alles kohtumenetluse jooksul, ei ole piisav alus menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ilma poolte sõlmitud lepingule hinnangu andmiseta ei ole kohtul võimalik anda hinnangut hüvitise suurusele. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Kostja märgib, et käesolev tsiviilasi ei ole tüüpiline kaasomandi lõpetamise vaidlus –käesoleval juhul on poolte vahel detailne kaasomandi lõpetamist reguleeriv kokkulepe ning seetõttu tekivad käesolevas vaidluses kaasomanike vahel seoses kaasomandi lõpetamisega tavapärasest keerukamad õiguslikud suhted – kaasomandi lõpetamise nõudmine hagejate poolt kujutab endast ühtlasi poolte vahelist lepingu rikkumist, millest tulenevalt tekib kostjal kahjunõue.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Hagejad leiavad, et määruskaebus on põhjendamatu ja paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Põhjendamatu ja väär on määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et kaasomandi lõpetamise eest kostjale makstava hüvitise suuruse määramise nõue ja kahju hüvitamise nõue põhinevad samadel asjaoludel. Hagejad on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas on tegemist oma olemuselt kahe täiesti erinevat liiki nõudega, milliste lahendamisel kontrollitavad ja tuvastatavad asjaolud ei kattu. Esitatud alternatiivse kahju hüvitise nõude ühine menetlemine ei võimalda nõuete kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist, kuivõrd kahju hüvitamise nõude menetlemine saab võimalikuks alles siis, kui kohus on lahendanud hagejate hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi lõpetamise viisi valimiseks. Kostja vastuhagis esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõudega ei ole võimalik saavutada vastuhagis taotletud eesmärki, kuivõrd tulevase nõude täitmise eeldused ei ole täidetud. Kostjal ei ole tekkinud kahju hüvitamise nõuet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb saata maakohtule tagasi vastuhagi punkti 2 menetlusse vastuhagina võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi nõudeid 3 ja 4 ei saa menetleda iseseisvalt, ilma, et maakohus võtaks seisukoha vastuhagi punkti 2 osas. Vastuhagi punkti 2 esitatud kahjuhüvitamise nõuet ei saa menetleda ka iseseisvalt enne, kui maakohus ei ole jätnud rahuldamata vastuhagi punkti 1. Tegemist on seotud nõuetega, mille eraldi menetlemine ei lihtsusta asja läbivaatamist. Kui maakohus menetluse käigus leiab, et hagejate nõue kuulub rahuldamisele, siis võib olla põhjendatud kaaluda kaasomandi lõpetamist osaotsusega ning seejärel jätkata menetlust vastuhagi punktis 2 toodud kahjuhüvitamise nõude osas. Kui maakohus aga rahuldab vastuhagi punktis 1 toodud nõude, siis langevad vastuhagis toodud ülejäänud alternatiivid ära, kuna vastuhageja on TsMS § 370 lg 2 järgi palunud alternatiivselt esitatud nõuded rahuldada üksnes juhul, kui eelmist nõuet ei rahuldata.
7.Asjas ülevaate tagamiseks esitab ringkonnakohus alljärgnevalt vastuhagis esitatud nõuded tervikuna:
1.Kui kohus lõpetab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX kantud kinnistu, asukohaga XXXXXX // XXXXX, Tartu linn (kinnistu) kaasomandi, jättes kinnistu hagejate kaasomandisse hagis taotletud kaasomandiosades, palun panna hagejatele kohustus maksta Vello Luukale välja Vello Luuka omandiosa rahas kokku summas 134 772,60 EUR järgmiselt:
1.1.mõista OÜ-lt Gerliin Kinnisvara Vello Luuka kasuks välja hüvitis summas 114 213,09 EUR;
1.2.mõista Karin Tammelt Vello Luuka kasuks välja hüvitis summas 4 948,67 EUR;
1.3.mõista Tarmo Zernantilt Vello Luuka kasuks välja hüvitis summas 12 082,64 EUR;
1.4.mõista OÜ-lt Vennad Ehitus Vello Luuka kasuks välja hüvitis summas 3 528,20 EUR;
1.5.määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et Vello Luukal on õigus keelduda talle kuuluva 13/100 suuruse kinnistu mõttelise osa üleandmisest hagejatele kuni Vello Luukale
on hagejate poolt täies ulatuses tasutud hüvitis Vello Luuka omandiosa eest kokku summas 134 772,60 EUR ja lisanduvad viivised.
2.Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta kaasomandit vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 1 taotletule ja paneb hagejatele kohustuse maksta Vello Luukale välja Vello Luuka omandiosa rahas kokku summas 38 350,00 EUR, palun:
2.1.rahuldada Vello Luuka vastuhagiga esitatud kahjunõue;
2.2.mõista hagejatelt solidaarselt Vello Luuka kasuks välja kahjuhüvitis summas 96 422,60 EUR;
2.3.mõista hagejatelt solidaarselt Vello Luuka kasuks välja viivised alates vastuhagi esitamisest 18.03.2016 kuni otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ning alates otsuse tegemisest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras;
2.4.määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et Vello Luukal on õigus keelduda talle kuuluva 13/100 suuruse kinnistu mõttelise osa üleandmisest hagejatele kuni Vello Luukale on hagejate poolt täies ulatuses tasutud hüvitis Vello Luuka omandiosa eest summas 38 350,00 EUR ja kahjuhüvitis summas 96 422,60 EUR ja lisanduvad viivised.
3.Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta kaasomandit vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 1 taotletule ega rahulda Vello Luuka vastuhagiga esitatud kahjunõuet vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 2 taotletule, palun:
3.1.jätta hagejate hagi rahuldamata;
3.2.rahuldada Vello Luuka vastuhagiga esitatud alternatiivne kaasomandi lõpetamise nõue kinnistu reaalosadeks jagamiseks;
3.3.jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et reaalosa, mille koosseisus on käesoleva menetlusdokumendi lisaks 9 oleval plaanil tähistatud positsioonid nr 20, 21, 22, 23, 24, 25 ja 27 kogupindalaga 13 398 m2, jääb Vello Luuka ainuomandisse; ning reaalosa, mille koosseisus on ülejäänud kinnistu kogupindalaga 93 926 m2, jääb hagejate kaasomandisse, OÜ-le Gerliin Kinnisvara 7900/10000 mõttelises osas, Karin Tammele 340/10000 mõttelises osas; Tarmo Zernantile 840/10000 mõttelises osas ning OÜ-le Vennad Ehitus 920/10000 mõttelises osas või muudes kaasomandiosades vastavalt hagejate taotlusele;
3.4.alternatiivselt resolutsiooni punktis 3.3 nimetatud taotlusele, jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et reaalosa, mille koosseisus on käesoleva menetlusdokumendi lisaks 9 oleval plaanil tähistatud positsioonid nr 2, 7, 8 ja 9 kogupindalaga 13 150 m2, jääb Vello Luuka ainuomandisse; ning reaalosa, mille koosseisus on ülejäänud kinnistu kogupindalaga 94 174 m2, jääb hagejate kaasomandisse, OÜ-le Gerliin Kinnisvara 7900/10000 mõttelises osas, Karin Tammele 340/10000 mõttelises osas; Tarmo Zernantile 840/10000 mõttelises osas ning OÜ-le Vennad Ehitus 920/10000 mõttelises
3.5.kohustada hagejaid andma nõusolekud kinnistu reaalosadeks jagamiseks kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud viisil (sealhulgas tahteavaldused katastriüksuste moodustamiseks, asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks) ja asendada hagejate vastavad tahteavaldused kohtuotsusega.
4.Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta kaasomandit vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 1 taotletule ega rahulda Vello Luuka vastuhagiga esitatud kahjunõuet vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 2 taotletule ega rahulda Vello Luuka vastuhagiga esitatud kinnistu reaalosadeks jagamise alternatiivseid nõudeid vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 3 taotletule, palun:
4.1.jätta hagejate hagi rahuldamata;
4.2.jätta kinnistu kaasomand lõpetamata.
8.Maakohus jättis menetlusse võtmata vastuhagis esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõude, kuna see ei vasta TsMS § 373 lg 1 nõuetele. Maakohus märkis, et kahju hüvitamise nõude ja hagejate kaasomandi lõpetamise nõude vahel puudub vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine ei võimalda asja õiget ja kiiremat lahendamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et asja ühine läbivaatamine on otstarbekas ja vajalik ning see võimaldab asja terviklikku ja õiget lahendamist. Kuna kostja tugineb vastuhagis kaasomandi eest hüvitise määramisel (vastuhagi p. 1) lepingule ning sama lepingu alusel põhineb ka kahju hüvitamise nõue (vastuhagi p 2), esineb nõuete vahel seos ning on põhjendamatu neid nõudeid eraldi menetleda. Kui ka asuda seisukohale, et kahjuhüvitamise nõuet ei saa käsitleda vastuhagina TsMS § 373 lg 1 mõttes, siis on tegemist õiguslikult omavahel seotud nõuetega, mis annaks aluse hagide liitmiseks TsMS § 374 alusel.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata VÕS § 371 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohustuse sissenõutavus toob kaasa võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid, kui võlgnik on lepingulisi kohustusi rikkunud, sh õiguse nõuda kahju hüvitamist VÕS 115 lg 1 kohaselt. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostjal õigus nõuda kohustuse täitmist, kuigi VÕS § 82 lg 7 järgi on kohustuse täitmise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kui sellel puudub igasugune õiguslik alus (RKTKo 3-2-1-134-07 p 13, 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-95-13 p 12). Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks on hagi menetlusse võtmine õiguslikult võimatu ning mispärast ei ole nõue sissenõutavaks muutunud.
11.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule vastuhagi p-tis 2 toodud nõude menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.