2.Välja mõista XXXX OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 591,24 eurot ja viivis 316,24 eurot, kokku 907,48 eurot.
3.Välja mõista XXXX OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (591,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja 80,55% ulatuses XXXXkanda.
5.Välja mõista XXXXOÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 322,20.
6.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX OÜ-le Aktiva Finants tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (322,20 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Aktiva Finants esitas 29.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse saamiseks. Kohus lõpetas 10.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 28.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt põhivõla 680,77 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 445,77 euro ja jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus võttis 19.09.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine põhivõlgnevuse summas 89,53 euro ja viivise nõude summas 129,53 eurot osas, kogusummas 219,06 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis kohus menetluskulud 219,06 euro nõude osas hageja kanda. Kohus jätkas menetlust OÜ Aktiva Finants hagis XXXX vastu põhivõlgnevuse 591,24 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 316,24 euro osas ning jooksva viivise nõudes alates 30.01.2016 kuni põhinõude summas 591,24 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõude osas.
3.Hageja nõude aluseks on kostja ja XXXX Aktsiaseltsi vahel 01.10.2011 sõlmitud liitumisleping nr XXXX (edaspidi leping). Lepingust tulenevalt kohustus XXXX AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata endale lepinguga võetud kohustused summas 704,60 eurot. Hageja on nõudest maha arvestanud arvel XXXX märgitud viivise summas 3,83 eurot ja kostja poolt 10.08.2013 tasutud 20 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 680,77 eurot. XXXX AS loovutas 03.10.2014 kostja vastu suunatud põhinõude summas 680,77 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja leiab kostja vastusele esitatud seisukohas, et esitatud nõue ei ole aegunud, kuna tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Viimasega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Võlgnevuse aluseks olevad arved on kostjale esitatud perioodil 01.11.2012 kuni 01.06.2013. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.01.2016. Eeltoodu alusel on aegunud 01.11.2012 esitatud arve 36395376 summas 35,36 eurot ja 01.12.2012 esitatud arve XXX summas 54,17 eurot. Aegunud nõude summas 89,53 eurot osas on hageja nõudest loobunud. Eelnimetatud arvete osas on hageja loobunud ka viivise nõudest. Arvestades, et kostja on peale nõude loovutamist hagejale tasunud 275 eurot, arvestab hageja nimetatud summa viiviste katteks ja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 316,24 eurot. Hageja ei leia, et tegemist oleks kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis sätestab lepingujärgse viivisemäärana 0,15% kalendripäevas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue on aegunud. Iga esitatud arvet tuleb käsitleda eraldi, võttes aluseks arvete aegumise tähtaja 3 aastat. Viimase arveldusperioodi arve oli kokku 147,16 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud 235 eurot. Kostja taotleb viiviste vähendamist, kuna lepingu tüüptingimustes sisalduvad ebamõistlikud ja tarbijat kahjustavad tingimused, mis on seetõttu tühised. Viivisemäär 0,15% päevas seadusega vastuolus. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2015 oli 0,05%. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas 8,05% ehk 0,02% päevas. Hagi on seega koostatud valedel alustel. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatuga ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohutuse täitmist, Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Kostja ja XXXX Aktsiaseltsi sõlmisid 01.10.2011 liitumislepingu nr XXXX ning lepingust tulenevalt kohustus XXXX AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. XXXX AS loovutas 03.10.2014 kostja vastu suunatud nõude põhisummas 680,77 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
10.Hageja on kostjale esitanud perioodil 01.11.2012 kuni 01.06.2013 arveid, mille selgituse sisust nähtub kostja tarbitud teenuste sisu ja maht (tl 25-42). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tarbitud teenuste sisu ja mahu osas. Kostjale 01.06.2013 esitatud arvelt nr XXXX nähtub, et arve esitamise seisuga oli kostja võlg eelmise perioodi eest XXXXAS-le 557,44 eurot ja moodustas koos jooksva perioodi arvega võlgnevuse kogusummaks 704,60 eurot. Kostjaga sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 6.15 kohaselt on kliendil õigus teenuse tasu suurust vaidlustada TsÜS–is sätestatud tähtaja jooksul. Arve vaidlustamiseks tuleb teenuse pakkuja klienditeenindajale esitada kirjalik kaebus (tl 52). Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks talle esitatud arvet nr XXXX kogusummas 704,60 eurot vaidlustanud.
11.Kostja esitas hageja nõude osas aegumise vastuväite, millest tulenevalt vähendas hageja põhivõlgnevust summas 89,53 eurot ja viivise nõude summat 129,53 euro võrra, kogusummas 219,06 eurot. Nõude esitamise ajaks olid aegunud kostjale 01.11.2012 ja 01.12.2012 esitatud arved. Lisaks on hageja nõudest maha arvestanud arvel XXXX märgitud viivise summas 3,83 eurot ja kostja poolt 10.08.2013 tasutud 20 eurot. Kohus leiab, et perioodil 01.01.2013 kuni 01.06.2013 esitatud arved aegunud ei ole. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg on kolm aastat. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Eeltoodust tulenevalt oleks perioodil 01.01.2013 kuni 01.06.2013 esitatud arved aegunud 31.12.2016 kell 00:00. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 29.01.2016. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
12.Kostja on hagi vastuses väitnud, et on võlgnevuse katteks tasunud 235 eurot. Oma väidete tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Hageja on 27.06.2016 kohtule esitatud seisukohas märkinud, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 275 eurot ning hageja on arvestanud nimetatud summa viiviste katteks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet põhivõlgnevuse osas summas 591,24 eurot põhjendatuks ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
13.Kostja taotleb viiviste vähendamist, kuna lepingu tüüptingimustes sisalduvad tarbijat kahjustavad tingimused. VÕS § 35 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Poolte vahel puudub vaidlus, et XXXXAS sõlmis kostjaga lepingu tüüptingimustel.
14.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.XXXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste 6.13.2 kohaselt on XXXXAS-l maksetähtpäevaks tasumata summalt õigus nõuda kliendilt viivist (tl 51). Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Kostja leiab, et VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine. Kostja palub kohtul viiviseid vähendada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
16.Kohtu hinnangul on lepingu punktis 6.13.2 sisalduv viivise kokkulepe 0,15 % päevas võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi kokkulepitud viivisemäär (0,2% viivitatud summast päevas) on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-13, p 48-49).
Hagiavalduse kohaselt on kostja arve nr XXXX tasumisega perioodil 19.06.2013-27.06.216 viivitanud kokku 1 104 päeva kogusummas 979,09 eurot. Hageja on viiviseid vähendanud ja nõuab viiviseid kokku summas 316,24 eurot. Hageja poolt nõutav viivisesumma ei ületa põhivõlgnevust. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr 27070841 tasumata jätmisega kaasnevad viivised summas 316,24 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (591,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 30.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Kohus võttis 19.09.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine põhivõlgnevuse summas 89,53 euro ja viivise nõude summas 129,53 eurot osas, kogusummas 219,06 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis kohus menetluskulud 219,06 euro nõude osas hageja kanda. Seega on põhjendatud hageja nõude rahuldamine osas, mille menetlemist kohus jätkas pärast hageja nõudest osaliselt loobumist. Kostjalt tuleb hageja kahjuks välja mõista põhivõlgnevus 591,24 eurot, viivis 316,24 eurot, kokku 907,48 eurot ning viivis põhinõudelt (591,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 30.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja jättis menetluskulud 219,06 euro nõude osas hageja kanda, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise osaga. Hageja esialgne nõue oli 1126,54 eurot, millest 219,06 euro osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Seega jääb kostja kanda 80,55% menetluskuludest ja hageja kanda 19,45% menetluskuludest.(219,06x100:1126,54=19,45%).
19.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 351,51 eurot, kokku 551,51 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulud 351,51 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas esindustasu võlglase kohtumenetluses.
21.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.
23.Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu summas 351,51 eurot põhjendatud. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt hagejast tulenevalt, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks
hageja kohtukulude suuruse 400 eurot (200+200). Kuivõrd kohus jättis kostja kanda 80,55% menetluskuludest, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada 322,20 eurot (400x80,55:100=322,20).
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (322,20 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.