AS-i Terminal hagi furik OÜ ja Z.N-i vastu neilt solidaarselt võla ja viivise nõudes
Hagihind
28 816,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Terminal (registrikood 10171518) Hageja lepinguline esindaja: Evelin Jõgar Kostja I: furik OÜ (registrikood 14588474) Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige Z.N Kostja II: Z.N (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Terminal hagi furik OÜ ja Z.N-i vastu.
2.Mõista välja furik OÜ-lt ja Z.N-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks 21 976,20 eurot, millest põhivõlg on 12 770,97 eurot ja 17.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 9205,23 eurot.
3.Mõista välja furik OÜ-lt ja Z.N-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks viivis põhivõlalt 12 770,97 eurolt 0,25% päevas alates 18.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3202,80 eurot.
Jätta poolte menetluskulud furik OÜ ja Z.N-i kanda.
5.Mõista välja furik OÜ-lt ja Z.N-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks menetluskulud summas 1865 eurot.
6.Mõista välja furik OÜ-lt ja Z.N-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks menetluskuludelt 1865 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1
2-24-13785
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Terminal (hageja) esitas 12.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse furik OÜ (kostja I) ja Z.N-i (kostja II) vastu neilt solidaarselt võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 14 408,03 eurot, viivis põhivõlalt 12.09.2024 seisuga summas 5120,67 eurot ja edasiulatuvalt alates 13.09.2024 viivis 0,25% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9247,36 eurot, ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja I hagejaga 01.11.2022 krediitkaardi lepingu nr J22/1303 (müügileping), mille alusel sai kostja I osta hagejalt erinevaid naftatooteid ja muid kaupu. Ostud registreeriti lepingu alusel väljastatud kliendikaartidega. Müügilepingu p 3.2 kohaselt väljastas hageja kostjale I ostetud kaupade eest kaks korda kuus arve ning lepingu p 3.4 kohaselt pidi kostja I arved tasuma 30 päeva jooksul arve väljastamisest. Müügilepingu punkti 3.5 kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata summa iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja II sõlmis 23.01.2024 hagejaga käenduslepingu, millega võttis kohustuse vastutada 01.11.2022 sõlmitud müügilepingust nr J22/1303 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest hageja ees vastutuse rahalise ülempiiriga kuni 40 000 eurot. Kostja I rikkus müügilepingust tulenevat maksekohustust ja on jätnud hagejale arvete alusel tähtaegselt tasumata 14 408,03 eurot (sh tasumata 14.03.2024 arve nr 8252-VA24 summas 7244,87 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.04.2024; 31.03.2024 arve nr 9554-VA24 summas 6770,97 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.04.2024 ning 14.04.2024 arve nr 12356-VA24 summas 392,19 eurot, mille maksetähtaeg oli 14.05.2024). Kuna põhivõlgnik võlgnevust hageja meeldetuletustele vaatamata ei tasunud, saatis hageja 16.08.2024 nõudekirja käendajale, milles nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 23.08.2024 ning hoiatas käendajat kohtusse pöördumise ja võla sissenõudmiskulude eest. Käendaja nõudekirjale vaatamata võlgnevust hagejale ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma nõudega kohtu poole. Hageja nõuab hagis kostjatelt solidaarselt kostja I poolt tasumata põhivõlga, viivist põhivõla summade tasumisega viivitamise eest müügilepingus kokkulepitud määras, s.o 0,25% tasumata summalt päevas alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni nõuete täitmiseni ning lisaks sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg-s 1 lubatud summas.
2.Kohus võttis hagi 23.09.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale II, kes on ühtlasi kostja I seaduslik esindaja, kätte 25.09.2024. Seega saabus kostjatele hagile vastamiseks määratud tähtaeg 16.10.2024.
3.Z.N esitas 16.10.2024 kohtule kostjate kirjaliku vastuse, milles kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kostjate väitel on hageja nõutav põhivõlg osaliselt pärast hagi esitamist tasutud ja põhivõla suurus on hetkel 12 770,97 eurot. Kostjad ei esita vastuväiteid tasumata põhivõla nõudele, kuid ei ole nõus hageja nõutava viivise suurusega, leides, et viivisemäär 0,25% päevas on liiga kõrge.
4.Hageja esitas 21.11.2024 kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et kostja ei olnud nõus kompromissi sõlmima, kuna leiab, et kohaldatav viivise protsent on liiga suur ning kostja soovib, et asja lahendaks kohus. Hageja teatel on kostja I pärast hagi esitamist tasunud hagejale kokku 3637,06 eurot, sh: - 16.09.2024 laekus 392,19 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks; - 10.10.2024 laekus 1244,87 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks; - 20.11.2024 laekus 2000 eurot, millest 40 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulu katteks ja 1960 eurot viivisevõla katteks (vastavalt VÕS § 88 lg 8 sätestatud maksete arvestamise järjekorrale). Seega hagis nimetatud põhivõla jääk on hetkel 12 770,97 eurot (14 408,03 - 392,19 - 1244,87) 2
2-24-13785 ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise jääk 3160,67 eurot (5120,67 1960). Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega viivise suuruse osas. Viivisemäär 0,25% oli kokku lepitud hageja ja põhivõlgniku (kostja I) vahel sõlmitud lepingu punktis 3.5. Kostja II vastutab hageja ees käendajana kostja I kohustuste täitmise eest, sh ka viiviste eest. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on äriühingute vahelistes tehingutes täiesti tavaline ja lubatud. Kohtupraktikas on majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul lubatavaks viivisemääraks isegi poole kõrgemat viivisemäära. Lisaks on hageja piiranud lisanduva viivise nõude suurust 9247,36 euroga. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, arvestades kostja I poolt menetluse ajal tasutud summasid.
5.Kohus määras 14.01.2025 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumente.
6.Hageja esitas 28.01.2025 kohtule vastuse, milles märgib, et nõustub kohtu arusaamisega, et hageja 21.11.2024 menetlusdokumendist nähtub soov loobuda nõudest, mis on pärast hagi esitamist rahuldatud.
7.Z.N esitas 03.02.2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles toob välja, et kostjad ei vaidlusta seda, et lepingus oli kokku lepitud viivisemääras 0,25% päevas, kuid arvestades võla suurust, viivitatud ajaperioodi, kostja I poolt võlgnevuse osalist tasumist ning kostja I rasket majanduslikku seisu, paluvad kostjad vähendada viivist seadusjärgse määrani.
8.Kohus määras 05.02.2025 pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks. Kohus märkis, et käsitleb hageja poolt nõuetest osaliselt loobumist TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes nõuete vähendamisena, mis ei vaja kostja ega kohtu nõusolekut ning märkis, et lähtub asja lahendamisel hageja muudetud nõudest. Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et AS-i Terminal hagi furik OÜ ja Z.N-i vastu neilt solidaarselt võla ja viivise nõudes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Hageja ja kostja I sõlmisid 01.11.2022 krediitkaardi lepingu nr J22/1303 (dtl 8–9), mille alusel sai kostja I osta hagejalt erinevaid naftatooteid ja muid kaupu. Lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,25% päevas. Hageja ja kostja II sõlmisid 23.01.2024 käenduslepingu nr K24/0059 (dtl 11) krediitkaardi lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja väljastas kostjale I järgmised arved (dtl 12–25): 14.03.2024 arve nr 8252-VA24 summas 7244,87 eurot maksetähtajaga 15.04.2024; 31.03.2024 arve nr 9554-VA24 summas 6770,97 eurot maksetähtajaga 30.04.2024; 14.04.2024 arve nr 12356-VA24 summas 392,19 eurot maksetähtajaga 14.05.2024. Kostja I jäi arvete tasumisega viivitusse. Kostja II ei tasunud hageja nõudel käenduslepingu alusel lepingust nr J22/1303 tekkinud võlgnevust. Kostja I on pärast hagi esitamist hagejale tasunud kokku 3637,06 eurot, millest hageja on arvestanud põhivõla katteks 1637,06 eurot, sissenõudmiskulude katteks 40 eurot ja viivise katteks 1960 eurot. Hageja nõuab hagis kostjatelt arvete nr 8252-VA24, 9554-VA24 ja 12356-VA24 alusel põhivõlga summas 14 408,03 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,25% päevas alates arvete maksetähtajale järgnevast
3
2-24-13785 päevast kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 12.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5120,67 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhivõlalt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 9247,36 eurot. Hageja on 21.11.2024 menetlusdokumendis kitsendanud oma nõuet kostja I poolt võlgnevuse osalise tasumise tõttu ning hageja nõuab kostjatelt põhivõla jääki 12 770,97 eurot, viivise jääki 3160,67 eurot ja edasiulatuvat viivist protsendina põhivõlalt, kuid mitte rohkem kui 9247,36 eurot. Kostjad vaidlevad hagile osaliselt vastu. Kostjad nõustuvad, et põhivõla suurus on 12 770,97 eurot. Kostjad ei nõustu viivise määraga 0,25% päevas ja leiavad, et see on ülemäärane. Kostjad on esitanud taotluse vähendada lepingulist viivisemäära seadusjärgse viivisemäärani.
11.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõla summas 12 7700,97 eurot tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja I hagejalt erinevaid naftatooteid ja muid kaupu (dtl 12–25), mille eest hageja väljastas kostjale I arve nr 8252-VA24 summas 7244,87 eurot maksetähtajaga 15.04.2024, arve nr 9554-VA24 summas 6770,97 eurot maksetähtajaga 30.04.2024 ja arve nr 12356-VA24 summas 392,19 eurot maksetähtajaga 14.05.2024. Põhivõlg on muutunud sissenõutavaks. Kostja I on hagejale põhivõla katteks tasunud 1637,06 eurot. Kostja II käendab kostja I kohustust hageja ees. Kostjad ei ole põhivõlale vastuväiteid esitanud. Johtuvalt eelnevast mõistab kohus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 12 770,97 eurot.
12.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt viivist põhivõlalt alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,25% päevas kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv 4
2-24-13785 leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad leiavad, et viivisemäär 0,25% päevas on ebamõistlikult suur. Kohus on kostjatele 14.01.2025 määruses selgitanud, milliseid asjaolusid peavad kostjad välja tooma, et põhjendada viivisemäära ebamõistlikku suurust. Kostjad on 03.02.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et viivise vähendamise põhjuseks võiks olla see, et kostjal I on tahtmine võlg tasuda ning kostjal I on olnud suured majanduslikud raskused ning kui ettevõtte võlad kogunevad edasi, võib see viia olukorrani, kus kostja I on sunnitud pankroti välja kuulutama. Kohus leiab, et eelviidatud asjaolud ei ole aluseks viivisemäära vähendamiseks. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud lepingutes ei ole viivisemäär 0,25% päevas ebatavaliselt suur ning kostjate välja toodud põhjendused ei viita viivisemäära ebamõistlikkusele. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja on piiranud oma esitatud viivisenõuet, st hageja on oma viivisenõuet juba vähendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. Arve nr 12356-VA24 summas 392,19 eurot muutus sissenõutavaks 15.05.2024 ning kostja tasus võlgnevuse 16.09.2024. Seega on arve nr 12356-VA24 osas sissenõutavaks muutunud viivis summas 122,56 eurot (392,19 eurot * 125 päeva * 0,25%). Arve nr 8252-VA24 summas 7244,87 eurot muutus sissenõutavaks 16.04.2024 ning kostja tasus võlgnevuse osaliselt 10.10.2024 summas 1244,87 eurot. Seega on arve nr 8252-VA24 osas sissenõutavaks muutunud viivis kohtotsuse tegemise päeva seisuga summas 5608,97 eurot (7244,87 eurot * 178 päeva * 0,25% + 6000 eurot * 159 päeva * 0,25%). Arve nr 9554-VA24 summas 6770,97 muutus sissenõutavaks 01.05.2024. Seega on arve nr 9554-VA24 osas sissenõutavaks muutunud viivis 5433,70 eurot (6770,97 eurot * 321 päeva * 0,25%). Kostja I on tasunud viivise katteks 1960 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud tasumata viivis summas 9205,23 eurot (122,56 + 5608,97 + 5433,70 – 1960), mille kohus mõistab kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks solidaarselt välja. Hageja on piiraund TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõuet 9247,36 euroni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 5120,67 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa ilma kostja I tasumist arvestamata 11 165,23 eurot. Seega arvestades hagejate hagi eset on kostjatelt võimalik edasiulatuvat viivist välja mõista kuni 3202,80 euroni (9247,36 – (11 165,23 – 5120,67)). Kohus mõistab kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks solidaarselt välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt lepingujärgse määraga 0,25% päevas alates 18.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3202,80 eurot.
13.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 12 770,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 9205,23 eurot ja viivise põhivõlalt 12 770,97 eurolt määraga 0,25% päevas alates 18.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3202,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Kohus jätab riigilõivu tervikuna TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Menetluskulude nimekirja (dtl 76–78) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1865 5
2-24-13785 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 465 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.
15.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 1400 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 1400 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
15.2.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja tegi menetluskulude nimekirja kohaselt menetlusega seotud toiminguid kokku 5 tunni ja 10 minuti ulatuses tunnitasuga 90 eurot (ilma käibemaksuta) järgnevalt: - 19.09.2024 hagiavalduse koostamine 1h 40 min; - 29.10.2024 kostjatele e-kiri seoses kompromissiga 10 min; - 07.11.2024 kostjatele e-kiri seoses kompromissiga 10 min; - 12.11.2024 kostjatele e-kiri seoses maksegraafikuga 10 min; - 14.11.2024 kompromissilepingu koostamine ja kostjatele edastamine 45 min; - 14.11.2024 vastus kohtunõudele 15 min; - 21.11.2024 seisukoha koostamine 1 h; - 18.01.2025 vastus kohtunõudele 15 min; - 25.02.2025 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 45 min. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 5 tunni ja 10 minuti ulatuses on põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kostjad on avaldanud soovi sõlmida menetluses kompromiss, kuid on jätnud kompromissilepingu allkirjastamata. Samuti on kostjad menetluse kestel tasunud osa võlgnevusest, mistõttu on hageja pidanud oma nõuet vähendama. Seega peab kohus menetluses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindata tasu hagimenetluses 5 tunni ja 10 minuti eest kokku 465 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1865 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 465 eurot.
15.3.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.