Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-14401 Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgniku pärija on esitanud kohtule avalduse füüsilise isiku pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja on surnud V G pärija. Pärandvara inventuurist selgus, et võlgniku kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Võlgnikul on õigusi kokku 1228,96 eurot (Swedbank pansionifond K1 osakud) ja kohustusi on summas 1896,74 eurot. Võlgniku pärandvara arvel ei ole võimalik katta inventuuri tegemise kulusid, pärija kulutusi ega rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot.

2/7

2-16-14401 Viru Maakohus 29.09.2016 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Ajutine haldur esitas 19.10.2016 kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne: I. Võlgniku üldiseloomustus V G on sündinud XXX. V G oli alates 29.12.1974 kuni 24.08.1977 abielus L G, ik XXX ning alates 13.10.1978 kuni 07.12.2010 oli ta abielus L G, ik XXX. Viimasest abielust on sündinud kaks last: A G, ik XXX ning S L, ik XXX. Pensioniikka jõudnud pärandaja viimaseks sissetulekuks oli pension, summas 275,33 eurot/kuus. V G on surnud 25.01.2015. Sugulustastest seadusjärgsed pärijad loobusid pärandist, mistõttu 27.07.2015 Narva notari Sergei Nikonovi poolt oli välja antud pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on võlgniku pärijaks Narva linn. 27.10.2015 inventuuri läbiviimise käigus ilmnes, et pärandaja kohustused, kokku summas 1 751,68 eurot ületavad tema vara, hinnangulises väärtuses kokku summas 1 228,96 eurot, mistõttu esitas pärija pankrotiavalduse. II. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta

VARA:

Registreerimisele kuuluv vara puudub. Raha ja väärtpaberid: Järelepärimiste tulemusena selgus, et V G nimele on avatud kontod Swedbank AS, mille saldo jääk 29,76, mis on broneeritud pangakaardi kuutasudest). Swedbank AS kogumispensionikontol on 1466,141 osakuid, hetkeväärtusega 1228,48 eurot. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pärijalõigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Pankroti väljakuulutamise korral on pankrotihalduril õigus kohustusliku kogumispensioni osakud rahas välja võtta. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris pärandaja nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ja viimasel 5 aastal ei ole olnud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus äriühingutes. Debitoorsed võlgnevused ei olnud tuvastatud. Vara tagasivõitmise alused ei olnud tuvastatud.

KOHUSTUSED

Inventuuri käigus ning ajutise halduri poolt on tuvastatud järgmised kohustused: Võlausaldajad

Nõude suurus, EUR

Alus 3/7

2-16-14401

BIGBANK AS

1380,47

KT Andrei Krek

341,21

Swedbank AS

0,40

Narva linn Narva LV kaudu Kokku

173,14 1895,22

22.02.2007.a. tarbijakrediidileping Täitekulud täiteasajs nr 066/2011/906* Viivis, võlgnevus summas 30 eurot oli maha kantud Pärandvara valitsemise kulud

*Täitemenetlus on peatatud Muid kohustusi ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara hinnangulises väärtuses 1228,48 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 1895,22 eurot. III. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Eespooltoodud andmete alusel on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel on võimalik teha järelduse, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotimenetluse läbiviimisel ei olnud tuvastatud kuriteo tunnustega teod, maksejõuetuse põhjuseks võib olla üle jõu käiv kohustus, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. IV. Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitis ajutine pankrotihaldur järgnevaid ülesandeid:

2-16-14401

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et füüsilise isiku pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes tehtud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärandvara pärijad ning seega tuleb eeldada, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu. Võlgniku pärandvara maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku pärandvaras on vara kokku hinnanguliselt ulatuses 1228,48 eurot. Teadaolevad kohustused on summas 1895,22 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid ja võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Võlgniku pärija ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 5/7

2-16-14401 Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgniku pärandvaras piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab välja võlgniku pärandvara pankroti. Võlgniku pankrotihalduriks nimetab kohus ajutine haldurina tegutsenud Svetlana Pilden. Pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku ja on kinnitanud seda ka kohtuistungil. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks määrab kohus 18.11.2016 kell 16.30 ajutise halduri büroos Business Law Firm OÜ asukohaga Liivalaia tn 21, Tallinn. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Menetluskulud Lähtuvalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2 pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pärandvara kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 4 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 80 eurot. Kokku on ajutise halduri tasuks 320 eurot. Tasu taotleb ajutine haldur mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule 6/7

2-16-14401 käibemaks 20%. Ajutise halduri vajalikud kulutused on summas 32 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud. Ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 4 töötunni eest 320 eurot. Kinnitada tuleb ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks 32 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb ajutine halduri taotlusel välja mõista büroo Business Law Firm OÜ kasuks. Business Law Firm OÜ on käibemaksukohustuslane, seega lisandub halduri tasule ja vajalike kulutuste summale käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1-3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.