Vandeadvokaat Ivo Mahhovi avaldus Tartu notar Tiina Tombergi ametitoimingu tegemise taotlemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaat Ivo Mahhovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): vandeadvokaat Ivo Mahhov Vastustaja (puudutatud isik): Tartu notar Tiina Tomberg
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.septembri 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisega vandeadvokaat Ivo Mahhovi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
seotud
kulud
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Vandeadvokaat Ivo Mahhov (avaldaja) esitas 18. aprillil 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada Tartu notar Tiina Tombergi (puudutatud isik, notar) keeldumine Y.D. pärimismenetluse läbiviimisest õigusvastaseks ning teha notarile ettekirjutus vaadata läbi tema avaldus Y.D. pärimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt suri 11. märtsil 2009 Tartus N.D. , kelle pärandvarasse kuulus korter Tartus XXXX. Tema surma hetkel oli tema abikaasa kõrval elus ka poeg Y.D. , kes elas Ameerika Ühendriikides (edaspidi USA). Y.D. (edaspidi pärandaja) suri 7. juunil 2009 ega jõudnud isa pärandit vastu võtta. Kuna pärandaja pärijad ei olnud teada, määras Tartu Maakohus 18. veebruari 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17533 avaldaja pärandaja pärandvara hooldajaks. Et pärandvara hooldaja saaks välja maksta tema käes hoiul oleva raha, tuleb pärimismenetluses kindlaks teha, kes on pärandaja pärijad. Notar keeldus pärandaja pärimismenetluse algatamisest. Pärimismenetlus tuleks läbi viia Eestis, sest seda ei ole võimalik USA-s läbi viia. Notar on formaalselt küll menetluse algatamise edasi lükanud, kuid kuna ta on selle eelduseks seadnud võimatu tingimuse või ebaõige nõudmise, on sisuliselt tegemist pärimismenetluse algatamisest keeldumisega.
2.Notar selgitas, et tema menetluses on N.D. i ja tema abikaasa E.D. pärimisasjad. Notarile on teada N.D. i eeldatavad pärijad, kuid vaatamata järelpärimistele pole selge, kes on pärijaks ja kas ta on pärandi vastu võtnud. Sellises olukorras tõestas notar 29. juunil 2011 N.D. i pärimismenetluses pärimisseaduse (PärS) § 171 lg 6 järgi nn pooliku pärimistunnistuse ja teatas kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest. Kohus rakendas hoiumeetmeid ning määras avaldaja nii N.D. i ja E.D. kui ka pärandaja pärandvara hooldajaks. Pärandvara hooldaja on pärandvarasse kuulunud korteri ära müünud ning saadud raha on jagatud võimalike pärijate vahel selliselt, et pärandaja eeldatavatele pärijatele kuuluv summa on hoiustatud OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo arvel. Notar ei ole keeldunud ametitoimingu tegemisest, vaid on lükanud pärandaja pärimismenetluse algatamise kuni pärimisseaduses sätestatud dokumentide saamiseni edasi. Avaldaja ei ole esitatud PärS § 165 lg 3 järgi dokumente, mis tõendaks, et USA-s ei ole võimalik pärandaja pärimismenetlust läbi viia.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2016 määrusega avaldaja taotluse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust mh selles, et pärandaja eeldatavad pärijad on praeguseks teada, kuid teada ei ole see, kas nad on pärandi vastu võtnud või mitte. Notar on pärandaja pärimisasjas teinud otsuse, milles on otsustanud „lükata 7.06.2009. a.
Ameerika Ühendriikides Massachsettsi osariigis surnud Y.D. ́i, sünniaeg XXXX, pärimismenetluse algatamine edasi kuni käesoleva avalduse p-s 1.5. nimetatud dokumentide saamiseni“. Otsuse p-s 1.5 on notar avaldajale selgitanud, et talle ei ole esitatud mh dokumente, mis tõendaks, et USA-s ei ole võimalik pärandaja pärimismenetlust läbi viia. Nimetatud asjaolud tuleb lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Notari otsustuse sisust ja seaduse mõttest lähtuvalt ei ole notar keeldunud ametitoimingu tegemisest, vaid on selle edasi lükanud. Kohustus lükata ametitoimingu tegemine edasi olukorras, kus on vaja täiendavaid dokumente koguda, tuleneb notariaadiseaduse (NotS) § 38 lg 1 p-st 1. Säte ei anna notarile võimalust kaaluda, kas lükata toimingu tegemine edasi või mitte. Pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis (PärS § 165 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et pärandaja viimane elukoht ei olnud Eestis, kuid Eestis asus (vähemalt osaliselt) pärandaja vara. Eesti notar saab pärimismenetluse algatada seega siis, kui esineb vähemalt üks PärS § 165 lg-s 3 nimetatud tingimus. Notar on otsustanud pärimismenetluse algatamise otsustamise edasi lükata, sest avaldaja ei ole nende tingimuste (pärimismenetlust ei ole võimalik pärandaja viimases elukohariigis läbi viia; see menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara; Eestis ei tunnustataks USA-s koostatud pärimistunnistust) esinemist tõendanud. Üksnes see, et USA-s ei tunta pärimistunnistust kui sellist, ei tähenda, et muud asjakohast dokumenti, mida kohtule esitatud tõendite kohaselt väljastatakse ka USA-s, ei oleks võimalik Eestis tunnustada pärimistunnistusena. Kui avaldaja tõendab, et USA-s ei ole pärimismenetlust võimalik läbi viia või läbiviidav pärimismenetlus ei hõlma Eestis asuvat vara, on notaril võimalik otsustada pärimismenetluse algatamine või sellest keeldumine. Nõustuda ei saa avaldaja väitega, et notar on sisuliselt keeldunud pärimismenetluse algatamisest, kui on esitanud võimatu või ebaõige nõudmise. Notar on lähtuvalt seadusest lükanud pärimismenetluse algatamise otsustamise edasi ja andnud avaldajale suunised, millest lähtudes on tal võimalik edasist menetlust suunata. Seadusandja ei ole soovinud ette näha notari kohustust sellises olukorras tõendeid koguda ning on selliste olukordade reguleerimiseks pärimisseadust täiendanud PärS § 171 lg-ga 6. Seega ei ole notar keeldunud pärimismenetluse algatamisest ja on andnud välja nn pooliku pärimistunnistuse, nagu seadus ette näeb.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Vandeadvokaat Ivo Mahhov esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja uue määrusega avaldus lahendada või saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks. Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt tuvastas maakohus ekslikult TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel, et avaldaja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaks, et USA-s ei ole võimalik pärandaja pärimismenetlust läbi viia. Avaldaja ei ole omaks võtnud, e ta pole esitanud dokumente pärimismenetluse võimatuse kohta, ning kohtu sellekohane seisukoht on üllatuslik. Avaldaja on põhistanud (avaldaja tõendamisvõimalused negatiivse asjaolu tõendamisel on piiratud), et pärimismenetluse läbiviimine USA-s ei ole võimalik, seetõttu on notari tõendamiskoormuseks tõendada, et pärimismenetluse läbiviimine USA-s on võimalik. Vaidlusaluse pärimisasja suunamine lahendamiseks USA-sse ei vasta seaduse või õiguse üldisele mõttele. Arvestada tuli ka sellekohast kohtupraktikat. Maakohus leidis ekslikult, et kuna asjas on välja antud nn poolik pärimistunnistus, millega on võimalik pöörduda kohtu poole pärandi hoiumeetmete rakendamiseks, siis ei ole notar pärimismenetluse algatamisest keeldunud. N.D. i pärimisasjas välja antud nn poolikul pärimistunnistusel ja avaldaja taotletud pärandaja pärimismenetlusel ei ole omavahelist seost.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Tartu notar Tiina Tomberg vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning pole alust seda tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
27.septembri 2016 määrus muutmata. Määruskaebuse ükski väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks määruskaebuste väidetele järgmist.
7.Eesti notari poolt pärimismenetluse läbiviimise eeldused on sätestatud PärS §-s 165. PärS § 165 lg 2 järgi viib pärimismenetluse läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht on Eestis. PärS § 165 lg 3 sätestab erandina tingimused Eesti notari poolt pärimismenetluse läbiviimiseks ka juhuks, kui pärandaja viimane elukoht ei ole Eestis. Viiatud sätte järgi kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust. Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel oli pärandaja elukoht USA-s. Seega märkis maakohus õigesti, et Eesti notar on vaidlusaluse pärimismenetluse läbiviimiseks õigustatud juhul, kui esineb vähemalt üks PärS § 165 lg-s 3 nimetatud tingimustest. Maakohus leidis põhjendatult, et PärS § 165 lg-s 3 sätestatud tingimuste esinemist ei ole avaldaja notarile tõendanud. Avaldaja määruskaebuses esitatud väide eeltoodud asjaolude tõendamiskoormuse vale jagunemise kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane. Üldreeglina ei vii Eesti notar läbi pärimismenetlust, kus pärandaja viimane elukoht ei ole Eestis (pärimismenetlus viiakse läbi tavapäraselt isiku viimase elukoha riigis). Pärimismenetluse algatamise õigus on eelkõige pärijatel ja neil on kohustus ka oma pärimisõigust tõendada. PärS § 166 lg-s 1 sätestatakse, et pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse. PärS § 112 lg 3 p 6 järgi on pärandi hooldaja kohustatud mh esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. PärS § 171 lg-st 1 tulenevalt tõestab notar pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Kui avaldaja soovis pärimismenetluse läbiviimist erandlikult Eestis, oli tema kohustuseks tõendada selleks vajalikke asjaolusid (PärS § 165 lg-s 3 sätestatud eelduste tõendamine).
8.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on üllatuslikult tuvastanud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel, et avaldaja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaks, et USA-s ei ole võimalik pärandaja pärimismenetlust läbi viia. Avaldaja on esitanud oma taotluse lisana väljatrüki Saksamaa Välisministeeriumi veebilehekülgedelt USA pärimisõiguse kohta, väljavõtte Kluweri rahvusvahelisest entsüklopeediast ja Noli õiguseentsüklopeediast. Notar on enne oma 26. mai 2016 seisukoha esitamist selgitanud, et viidatud dokumendid notari ametitoimingu tegemiseks seadusest tulenevaid eeldusi ei tõenda. Notar märkis, et praeguses asjas ei ole oluline saada infot Massachusettsi osariigi õiguse kohta, vaid selle kohta, kas selles osariigis on läbi viidud pärandaja pärimismenetlust ning avaldaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et pärandaja pärimismenetlust ei ole võimalik Massachusettsi osariigis läbi viia või, et selles osariigis läbi viidud pärimismenetlus ei hõlma Eestis asuvat vara. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga. Avaldaja on kohtule esitatud taotluse ja seisukohtade kohaselt veendunud, et muude dokumentide esitamine ei ole vajalik. Eeltoodut
arvestades tuvastas maakohus põhjendatult, et notari nõutud dokumente (mis võimaldaks algatada pärandaja pärimismenetluse) avaldaja esitanud ei ole.
9.Määruskaebuses esitatud väited senise kohtpraktika kohta jäävad ebaselgeks ning ei ole praeguses asjas asjakohased. Iseenesest õige on avaldaja seisukoht, et N.D. i pärimismenetluses nn pooliku pärimistunnistuse tõestamine ei ole seotud pärandaja pärimismenetlusega. Eeltoodu ei muuda aga maakohtu põhjendatud lõppjäreldust selle kohta, et tuvastatud asjaoludel ei ole notar ametitoimingu tegemisest keeldunud (NotS § 41), vaid on ametitoimingu tegemise NotS § 38 järgi edasi lükanud. Notar teeb NotS § 37 lg 1 järgi ametitoimingu pärast seda, kui on mh olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning § 38 lg 1 p 1 järgi lükatakse ametitoimingu tegemine edasi täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni. Maakohus on oma seisukohta siinkohal piisavalt põhjendanud.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.