Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-106497
Tsiviilasi
CREDITREFORM EESTI
võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. augusti 2016. a määrus menetlusabi andmise ja kaja lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820), lepinguline esindaja Triin Reinmaa
OÜ
hagi
UJ vastu
Kostja UJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätkata UJ-le menetlusabi andmist. Lugeda UJ tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 184 lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.
2.Jätta Harju Maakohtu 16. augusti 2016. a määrus muutmata ja UJ määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud Jätta ringkonnakohtu menetluskulud UJ kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) esitas UJ vastu hagi.
2.Hagi ja selle menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 7. juunil. 2016. a. kostja vastust ei esitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2016. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse põhiosa 160 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 32,57 eurot, viivise 27,72 eurot ja alates 28. juunist 2016. a viivis põhinõudelt (160 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks. Maakohus jättis hagi rahuldamata täiendava viivise, sissenõudmiskulude hüvitise ja laenu käsitlemise kulu 40 euro nõudes. Hageja menetluskulud jättis 78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 109,20 eurot ja sellelt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.29. juulil 2016. a esitas kostja kaja. Kostja tugines asjaolule, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3) ning hagile vastamiseks oli liiga lühike tähtaeg. Koos kajaga esitas kostja menetlusabi taotluse, milles taotles kaja esitamisel kautsjoni vabastamist.
5.Hageja vaidles kajale ja menetluse taastamisele vastu. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 16. augusti 2016. a määrusega menetlusabi andmise taotluse ja vabastas kostja kautsjoni tasumisest ja jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
7.Maakohus selgitas, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Kohus rahuldas õigesti hagi tagaseljaotsusega. Kohus sai lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetud, mh asjaolu, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402). Kuna tegemist oli tühise tehinguga, siis on hagejal kostja vastu tagasitäitmise nõue. Kostja väited võimaliku krediidivõimelisuse hindamise ja muude tehingu kehtivust mõjutavate asjaolude kohta ei oma asjas tähtsust, kuna kohus on tuvastanud tehingu tühisuse. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1).
9.Kostja ei tuginenud teiste kaja esitamise alustele. Seega puudus kostjal mõjuv põhjus, mis takistas hagiavaldusele tähtaegselt vastamast või takistusest teatamast. Samuti leidis kohus, et 14 päeva vastuse esitamiseks on piisav. Kostja ei taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Kostja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
11.Kaebuse kohaselt tegi maakohus tegi otsuse ilma õigusliku põhjenduseta. Kostja juhib tähelepanu, et hagimaterjalides puudub dokumentaalne kinnitus, mille järgi saaks lugeda, et Ferratum Estonia OÜ on loovutanud oma nõude hagejale. Krediidilepingu sõlmimisel ei tuvastatud kostja isikut.
Menetluse edasine käik
12.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu
16.augusti 2016. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
15.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et jagab maakohtu seisukohta, mille järgi on praegusel juhul hagi põhjendatult TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega lahendatud. Toimikumaterjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka tuginenud TsMS § 407 lg-s 5 väljatoodud tagaseljaotsuse tegemist välistatavatele asjaoludele. Määruskaebuses on kostja ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Samas ei käsitle kostja väited mitte hagi õiguslikku, vaid tuvastulikku osas nõudest, mida kohus praeguses menetlusstaadiumis ei hinda. Sisulisi vastuväiteid saab hinnata ja nende üle saab otsustada hagi sisulisel läbivaatamisel.
16.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Seega peab ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kontrollima hagi veenvust (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13).
17.Ringkonnakohus selgitab, et tagaseljaotsuse tegemisel õigusliku põhjendatuse üle otsustamine tähendab seda, et kohus peab paigutama hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, kuid saab lähtuda seejuures üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega nõustumine, mis ei vaja seega tõendamist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus on hagis esile toodud asjaolude põhjal õigesti tuvastanud laenulepingu tühisuse TsÜS § 86 lg 1 alusel. Selle põhjal on maakohus hagiavalduses märgitud asjaolude põhjal põhjendatult leidnud, et materiaalõigusliku aluse hagi osaliseks rahuldamiseks annavad TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6. Seega on maakohus kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ja sellega TsMS § 407 lg-st 1 tulenevat kohustust kaevatavas määruses täitnud.
18.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et kohus ei saa tagaseljaotsusega asja lahendades ega ka kaja lahendamisel arvesse võtta kostja vastuväiteid (sh seoses nõude loovutamise ja kostja isiku tuvastamisega). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et olukorras, kus kostja hagile kohtu poolt määratud tähtpäevaks ei vastanud, oleks hageja pidanud enda väiteid tõendama ning kohus oleks pidanud asuma hageja poolt esitatud tõendeid uurima ja hindama. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse loetakse kostja poolt hagile vastamata jätmise korral hageja poolt esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Seda sõltumata sellest, kas kostja need faktiväited ka tegelikult omaks võttis. Seega on kostja vastuväited seoses hageja poolt tõendite mitteesitamisega asjakohatud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus andis talle liiga lühikese tähtaja vastamiseks. Maakohus on 14-päevase tähtaja andmisel lähtunud seadusest (TsMS § 394 lg 5) ning arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, siis ei ole 14 päeva vastamiseks liiga lühike tähtaeg. Kostjal oli võimalik taotleda tähtaja pikendamist (TsMS § 64 lg 1), mida ta aga ei teinud.
20.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud ei kajas ega ka määruskaebuses ühtegi mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
21.Kostja esitas koos määruskaebusega menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus tuvastas 16. augusti 2016. a määruses, et kostjale menetlusabi andmisest keeldumise alused puuduvad, tuleb jätkata kostjale menetlusabi andmist, lugedes ta TsMS § 184 lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. Kuigi ringkonnakohus peab võimalikuks kostja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastada, tuleb talle selgitada, et menetlusabi andmine ei välista tema kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel kanda. Nii ei välista ega piira menetlusabi andmine TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohtu poolt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine ei vabasta teda vastaspoole menetluskulude kandmise kohustusest (TsMS § 171 lg 1).
22.Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.