Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-1135/4
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 696

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-1135

Haldusasi

K. E kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6000 eurot

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada K. E kaebus;

2.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.K. E esitas 26.05.2017 Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot. Kaebusest nähtuvalt ei osutanud Tallinna Vangla 6 ööpäeva jooksul kaebajale arstiabi, jättes kaebaja ilma ravimist (Venlafaxin 150 mg). Kaebaja leiab, et tulenevalt vangistusseaduse § 52 lõikest 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Samuti peab kaebaja raviarsti tegevust 09.12.2016 toimunud visiidi käigus ning ravimite ära jätmist ebaprofessionaalseks tegevuseks. Kaebaja pöördus vastava kahju hüvitamise nõudega ka Tallinna Vangla poole, kuid see jäeti 17.05.2017 otsusega nr 5-37/17/39-3 rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Korrakaitse

6.Kaebusest ja vangla 17.05.2017 vastusest, mille kohus välja nõudis, ei ilmne otseselt seda, et väidetav kahju tekitamine võiks väljenduda ka taolises tegevuses, mis jääks väljapoole tervishoiuteenuse osutamist ja sellega kaasnevaid meditsiinilisi otsustusi. Aga isegi sel juhul, kui eeldada, et kaebajal võiks selles osas mingisuguseid etteheiteid olla, siis oleks vastav riive miinimumilähedane ning kahju hüvitamise nõue selles osas ilmselgelt perspektiivitu. Seda saab järeldada eelnimetatud materjalist, mis tähendab seda, et täiendavate täpsustuste küsimine kaebuse käiguta jätmise raames ei oleks enam menetlusökonoomia põhimõtetega kooskõlas. Taolises situatsioonis tuleks kaebus osaliselt tagastada lähtuvalt HKMS § 121 lg 2 punktidest 1 ja 2. Antud juhul võib vaadelda seda siiski pigem teoreetilist laadi selgitusena, sest sisuliselt on praeguses asjas vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt ravimi vajaduse määramisel ja selle olemasolu korral vastavasisulise otsuse tegemises ja ravimi võimaldamises. Otsuse, kas kaebaja tervislik seisund nõuab vastavat ravimit või mitte, teeb vangla meditsiinitöötaja ning sellise hinnangu andmine toimub tervishoiuteenuse osutamisel, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Seega on kaebaja esitanud kaebuse, mille eesmärgiks on meditsiiniteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamine. Taolise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Selles osas saab kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ning pöörduda maakohtusse. Tallinna Vangla 17.05.2017 vastuses on seda tegelikult ka selgitatud. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, aga kui eeldada, et mingisuguses väga kitsas tähenduses võiksid etteheited jääda ka väljapoole tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid otsustusi, siis selles osas tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Kokkuvõttes taoline menetluslik eristamine antud juhul väga tähenduslik ei ole, sest olenemata erinevatest tõlgendamise võimalustest tuleb kaebus selle esitajale siiski tagastada.