X esitas 01.05.2026 (registreeritud 04.05.2026) Tallinna Vanglale teabenõude, milles soovis muu hulgas teavet tema isikuandmetega tutvunud kinnipeetavate, tema andmete väljastamise, päringute tegemiseks kasutatud IP-aadresside ning tema andmetega tutvumise kohta.
2.Viru Vangla 29.05.2026 otsusega nr 6-7/1-26/2976-3 rahuldati X taotlus osaliselt. Vangla väljastas isikule logid, mis kajastavad järgmisi andmeid: taotleja nimi, isikukood, päringu kuupäev ning päringu teinud asutus. Nimetatud otsuse kohaselt hindas vangla enne logide
3-26-1677 väljastamist põhjalikult väljastatava teabe sisu ning kaalus omavahel erinevaid õigusi ja huve, sh taotleja õigust saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta ning vangistuse täideviimise ja vangla julgeoleku tagamise vajadust. Väljastatavatest logidest on eemaldatud andmed, mis sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või muude julgeolekuriskide kohta ning mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.
3.X esitas 05.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata tema 01.05.2026 pöördumisele.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.08.2026 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Muu hulgas kohustas kohus kaebajat tasuma 20 euro suuruse riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse.
5.X esitas 28.08.2026 menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2026 määrusega X menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis talle puuduse kõrvaldamiseks viiepäevase tähtaja, kohustades teda tasuma 20 euro suuruse riigilõivu. Kaebaja taotles vabastamist 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest, kuid kohtu hinnangul ei takista tema majanduslik olukord riigilõivu tasumist. Halduskohus võttis aluseks kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 06.02.2026–05.06.2026 kohta. Selle kohaselt oli kaebaja sissetulek nimetatud perioodil 586,28 eurot ning pärast arvestatud mahaarvamisi ja kulutusi jäi alles 51,81 eurot. Sellest lähtudes kujunes kaebaja kahekordseks keskmiseks kuusissetulekuks 25,91 eurot, mis ületab tasumisele kuuluva 20 euro suuruse riigilõivu. Halduskohus leidis, et kaebaja majanduslik olukord ei vasta HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimustele. Kohus märkis seejuures, et menetlusabi andmisel tuleb arvestada ka selliste vältimatute kulutustega, mida seadus sõnaselgelt ei nimeta, ning võttis kaebaja tegelikud kulutused arvesse. Lisaks hindas halduskohus kaebuse eduväljavaateid. Kohus leidis, et need ei ole piisavad menetlusabi andmiseks, kuna vastustaja oli kaebaja teabenõudele 29.05.2026 otsusega osaliselt vastanud ning ülejäänud teabe väljastamisest keeldunud, põhjendades seda vangla julgeoleku ja vangistuse täideviimisega seotud kaalutlustega. Halduskohtu hinnangul ei andnud senised materjalid alust eeldada, et kaebuse eesmärk oleks menetluses saavutatav.
7.X esitas 16.09.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus kohtumäärus, millega võtta tema kaebus menetlusse ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuses märgib ta, et ei nõustu Tallinna Halduskohtu määrusega, ning viitab muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu varasemale määrusele haldusasjas nr 3-23-600/36.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub alus menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumisest vabastamise vormis. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi juhul, kui isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab 2(3)
3-26-1677 neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et tema menetluses osalemine on edukas. Samas sätestab HKMS § 112 lg 1 p 1, et füüsilisele isikule menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on arvestuslikult maha arvatud seaduses nimetatud ja muud vältimatud kulutused.
10.Halduskohus on kaebaja majandusliku olukorra hindamisel aluseks võtnud tema vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 06.02.2026–05.06.2026 kohta. Sellest nähtub, et kaebaja sissetulek nimetatud perioodil oli kokku 586,28 eurot. Halduskohus arvestas maha kinnipidamisega seotud nõuete fondi tehtud 293,13 euro suuruse mahaarvamise, vabastamisfondi 117,27 eurot, vangla kaupluse kulud 106,75 eurot, elektrikulu 14,66 eurot ning koopiate eest tasutud 2,66 eurot. Pärast nimetatud kulude mahaarvamist jääb nelja kuu arvestuslikuks summaks 51,81 eurot ning kahekordseks keskmiseks kuusissetulekuks 25,91 eurot. Seega ületab kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses arvestuslik kahekordne keskmine kuusissetulek tasumisele kuuluva 20 euro suuruse riigilõivu. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-35-15 selgitanud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka selliseid vältimatuid kulutusi, mida sättes sõnaselgelt nimetatud ei ole. Menetlusabi regulatsiooni eesmärk on tagada isikule tegelik juurdepääs kohtule ning vältida olukorda, kus riigilõiv muutub isikule kohtusse pöördumisel tegelikuks takistuseks. Käesolevas asjas on halduskohus kaebaja majandusliku olukorra hindamisel tema tegelikke vanglasiseseid kulutusi arvesse võtnud ning ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et halduskohtu tehtud arvestus oleks selles osas põhjendamatu.
11.Määruskaebuses ei ole esitatud uusi andmeid kaebaja majandusliku olukorra kohta, mis annaksid alust halduskohtu arvestust muuta. Samuti ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, millest tuleneks, et 20 euro suuruse riigilõivu ühekordne tasumine takistaks käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlikult kaebaja kohtusse pöördumise õiguse teostamist. Kaebaja ei ole esitanud andmeid täiendavate vältimatute kulutuste kohta, mida halduskohus oleks pidanud arvestama, ega põhjendanud, miks ei ole tal võimalik nõutud riigilõivu tasuda.
12.Lisaks majanduslikule seisundile tuleb menetlusabi andmisel hinnata HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka seda, kas on piisav alus eeldada kavandatavas menetluses osalemise edukust. Halduskohus on seda küsimust samuti käsitlenud. Kaebaja esitatud teabenõudele on vastustaja 29.05.2026 otsusega osaliselt vastanud, avaldades kaebaja taotluse kohta olemasoleva teabe, kuid jätnud ülejäänud andmed avaldamata põhjendusel, et need sisaldavad vangla julgeoleku ja töökorraldusega seotud teavet, mille avaldamine võib kahjustada vangistuse täideviimist. Halduskohus on täiendavalt välja selgitanud vastustaja seisukoha. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust halduskohtu vastavat esialgset hinnangut menetluses osalemise edukuse kohta muuta.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust Tallinna Halduskohtu 16.09.2026 määruse resolutsiooni p 2 muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.