Korrakaitse › Vanglad

3-17-479 Arsti visiidi ajal arstiga kabinetis kahekesi viibimine ei ole lubatav tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 37. Eraldi toidu kvaliteedi kontrolli vanglas läbi ei viida. Kinnipeetavate sööklas kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud komponentide kogused ning lisatakse need järelevalve all katlasse. Kui leitakse, et toit on ebakvaliteetne, siis see kõrvaldatakse ja asendatakse. Vangla on täitnud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustuse tagada kinnipeetavatele võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks ning ükski õigusakt ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale jõusaali külastust. Vangla on vastavalt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punktidele 20.1., 20.2. ja 20.3. suunanud kaebaja perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab kinnipeetava teiste arstide vastuvõtule. Topelt madratsi saamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna vastavalt kodukorra punktile 3.6. väljastatakse kinnipeetavatele vangla poolt ainult üks madrats. Kinnipeetaval on põhjendatu juhul õigus taotleda madratsi vahetust (kodukorra p 11.2.1.). Täiendavate telekanalite võimaldamine ei ole põhjendatud. Vangla on täitnud VangS § 31 lg 1 kohustuse ning vangla hinnangul on praegune telekanalite valik piisav ja mitmekülgne (võimalik on vaadata erinevaid eesti- ja venekeelseid telekanaleid, mille programmides on nii päevakajalisi, meelelahutuslikke kui ka arendavaid saateid). Kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtte väljastamine ANle ei ole võimalik tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-st 6 ja § 25 lg-st 2. Kuna AN kirjavahetuse kaart on mahukam kui 20 lehekülge ning tal puudub raha koopiate tegemiseks, väljastas vangla talle 20 koopiat kirjavahetuse kaardist. Seoses sooviga lisada söögi sisse rohkem liha, on vangla selgitanud, et vangla kinnipeetavate sööklas kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud komponentide kogused ning lisatakse need järelevalve all katlasse. Võib juhtuda, et toitu jagades jääb kulbile rohkem või vähem üht või teist komponenti, kuigi toidus on need vastavates kogustes olemas. ANl on palutud probleemide ilmnemisel koheselt teavitada valvurit, sest hiljem on raske probleemi olemasolu tõestada ning lahendust leida. Teise söögikausi väljastamine ei ole põhjendatud. Tulenevalt kodukorra punktist 3.6 väljastatakse kinnipeetavale üks komplekt sööginõusid. Toidujagamise korral väljastatakse kinnipeetavale kogu väljastatav toit ühte kaussi, seega ei ole teine kauss otstarbekas. Nimesildi kandmine vanglas on kohustuslik (VangS § 46, kodukorra p 4.9.), mistõttu ei ole nimesildi kandmise mittenõudmine võimalik. Vastavalt VangS § 44 lg-tele 1, 2 ja 3 tuleb kinnipeetavale kantavast rahas maha arvata 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena (kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni). Seega on nimetatud mahaarvamine sissetulekutest vajalik nõuete täitmiseks ning vabanemiseks paremate tingimuste loomiseks.

2(6)

3-17-479 Tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 kannab kinnipeetav vangla riietust. Kodukorra punkti 4.2 kohaselt on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Vanglariietuse kandmise nõue on oluline, et kinnipeetavad eristuksid teistest vanglas viibivatest isikutest. Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ning see nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Seetõttu ei ole taotlus isiklike riiete kandmiseks põhjendatud. Tulenevalt kodukorra p-st 3.6. väljastatakse kinnipeetavale üks saunalina ning neid ei väljastata palvetamise eesmärgil. Usuga seotud küsimustes on võimalus pöörduda kaplani poole. Seonduvalt köögi sanitaartingimustega teostab söökla juhataja pidevalt kontrolle Tallinna Vangla kinnipeetavate söökla üle. Lisaks käib Tallinna Vanglas söökla sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Seega teostatakse kinnipeetavate söökla üle pidevat järelevalvet ning puudub vajadus eraldi kontrolli teostamiseks.

Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määrusega tagastati kaebus.

Kaebus on perspektiivitu, mistõttu tuleb see HKMS §121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada. Vangla on kaebaja taotlused lahendanud piisavate põhjendustega. Kuigi vastustaja ei ole vaideotsuses tõepoolest ükshaaval käsitlenud vaidega vaidlustatud vastust kõikide kaebaja taotluste lõikes, ei saa teha järeldust, et vaie oleks osade taotluste osas lahendamata. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõu on hõlmatud tühistamis- ja kohustamisnõuetega. Kaebaja soovib arsti juures olles viibida arstiga kabinetis kahekesi. Vastavalt VangS § 52 lg-le 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tulenevalt VangS § 53 lg-st 2 tagab kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal vanglateenistus. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 alusel on justiitsminister 05.09.2011 vastu võtnud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, mille § 37 lg 1 kohaselt antakse kinnipeetav saatmise sihtkohas üle saatmiskavas märgitud või korrapidaja korralduses nimetatud vanglateenistuse ametnikule. Kinnipeetavat ei tohi jätta sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistuse ametnikule (määruse § 37 lg 2). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei tohi kinnipeetavat jätta ka arsti juures järelevalveta. Seega on vastustaja vaidlustatud vastuses õiguspäraselt jätnud kaebaja vastava taotluse rahuldamata ning vastava nõude osas ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. 3(6)

3-17-479 Kaebaja soovib, et vangla kontrolliks toidu kvaliteeti ning söögi sisse rohkem liha. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (VangS § 47 lg 2). Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3). Inimese tervise kaitsmise, haiguste ennetamise ja tervise edendamise eesmärkidel on kehtestatud rahvatervise seadus (RTerS), mille § 1 kohaselt saavutatakse neid eesmärke riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Muuhulgas on nimetatud eesmärgi saavutamiseks pandud sotsiaalministrile kohustuseks kehtestada toidunormid kinnipidamisasutustes (§ 8 lg 2 p 22). Nimetatud sättest lähtuvalt on sotsiaalminister 31.12.2002 kehtestanud määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“, mille § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Määruse §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded muu hulgas toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Seega toimub kinnipeetavate toitlustamine eelkõige kooskõlas õigusnormidega ja kõrvalekalded üldistest toitlustamisnormidest peavad olema põhjendatud ega tohi ohustada kinnipeetava tervist. RTerS § 15 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle Terviseamet. Kaebaja ei ole täpsustanud, millistel põhjustel peab vangla tema arvates toidu kvaliteeti kontrollima ning kas tema hinnangul ei vasta vanglas pakutav toit hügieeninõuetele või ei sobi talle toidukava või ettenähtud toidunorm. Kaebaja on lihtsalt üldsõnaliselt märkinud, et toit ei vasta normidele. Konkreetseid etteheiteid kaebaja esitanud ei ole. Kuna kaebaja ei ole viidanud, et vangla on rikkunud eeltoodud nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel, on tema taotlus toidu kvaliteedi kontrollimiseks põhjendamata. Samuti ei ole kinnipeetaval toitlustamise nõuetelevastavuse korral subjektiivset õigust nõuda toidu sisse rohkema liha lisamist. Vangla on kaebajale selgitanud, et etteheited söögi kvaliteedi kohta tuleks esitada koheselt toidu saamisel ning kui leitakse, et toit ei ole nõuetekohane, siis see kõrvaldatakse ja asendatakse. Kaebaja soovib käia kolm korda nädalas jõusaalis. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.1 kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavale vaba aja veetmiseks huvitegevust, osaleda spordiüritustel (v.a vahistatud). Kodukorra punkti 18.1.2 kohaselt toimub spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku järgi. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda kindla spordialaga tegelemise võimaldamist, sh talle vanglas kolm korda nädalas jõusaali kasutamise võimalust (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Kaebaja ei ole viidanud, et vangla on rikkunud VangS §-st 55 tulenevaid kohustusi.

4(6)

3-17-479 Kaebaja soovib visiiti kõikide arstide juurde. Vaidlustatud vastuses on vangla rahuldanud kaebaja taotluse osaliselt, suunates ta perearsti juurde ning selgitades, et teiste arstide juurde suunab kinnipeetava vajadusel perearst. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kui kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamise kvaliteediga või arsti otsustega, siis saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras ( nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Kaebajale on arstlike otsustuste vaidlustamise võimalust selgitatud ka paljudes hiljutistes lahendites. Kaebaja soovib talle topelt madratsi väljastamist, teist söögikaussi ja saunalina. Tallinna Vangla kodukord ei võimalda kinnipeetavale topelt madratsi, kahe saunalina ja kahe söögikausi väljastamist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et talle oleks täiendava madratsi näidustanud arst. Kaebaja ei ole vanglale teise söögikausi ja saunalina saamise vajadust põhjendanud. Kui kaebajal on olemas saunalina ja söögikauss, puudub tal kodukorrast tulenevalt õigus neid endale juurde nõuda, sh ei ole täiendava saunalina väljastamine palvetamise jaoks ette nähtud. Seega ei ole vastavate nõuete osas kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kaebaja soovib täiendavaid telekanaleid. Tulenevalt VangS § 31 lg-st 1 tuleb vanglas võimaldada jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kinnipeetavale peab olema võimaldatud jälgida televisioonisaateid, kuid vanglal on õigus otsustada, milliseid telekanaleid näidatakse. kinnipeetaval puudub subjektiive õigus nõuda temale meelepäraste telekanalite edastamist ja vaatamise võimaldamist. Seega puudub kaebajal vastava nõude osas kaebeõigus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldata üldse televiisorit vaadata. Kaebaja soovis kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtet. Vangla on vaidlustatud vastuses võimaldanud kaebajale kirjavahetuse kaardist 20 lk, kuna AvTS § 25 lg 2 järgi tuleb alates 21. lk-st tasuda koopiate väljastamise eest riigilõivu, mida aga kaebaja varaline seisund ei võimalda. Vangla on toiminud õiguspäraselt. Kaebaja soovib, et temalt ei nõutaks nimesildi kandmist. Samuti soovib kaebaja kanda oma riideid. Kinnipidamisasutuses vangla riietuse ja nimesildi kandmise nõue tuleneb seadusest. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Kodukorras on vangla riietuse ja nimesildiga seonduvat täpsustatud. Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud paelaga kaelas või kinnitusvahendiga rinnas nähtaval kohal loetavana. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral (kodukorra p 4.9.). Seonduvalt riietusega on täpsustatud, et väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Kohus nõustus vastustajaga, et kinnipeetavate eristamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks.

5(6)

3-17-479 Kaebaja soovib talle kantavast rahast mahaarvamiste mittetegemist. VangS §-st 44 tulenevalt on vangla kohustatud tegema kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks ning hoiustama seaduses sätestatud suuruses vabanemistoetust. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-08 leidnud, et vangla poolt VangS § 44 alusel kinnipidamiste tegemine rahaliste nõuete täitmiseks on õiguspärane kui isik ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks (p 19). Seega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine vastava nõude osas võimalik. Kaebaja soovib kontrollida köögi sanitaartingimusi. Vangla on kaebajale selgitanud, et söökla juhataja teostab pidevalt kontrolle kinnipeetavate söökla üle. Samuti käib sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele puudusele.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.