Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/442 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks menetleda A. N. esitatud taotlusi Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada A.N.i kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla registreeris 13.12.2016 kinnipeetav A.N.i 10.12.2016 esitatud pöördumise (reg nr 5-8/16/27979-1), mis sisaldas erinevaid taotlusi. Taotluste kohaselt soovis A.N. arsti juures olla arstiga kabinetis kahekesi, kontrollida toidu kvaliteeti, kolm korda nädalas käia jõusaalis, kõigi arstide visiiti, topelt madratsi väljastamist, uusi kanaleid, kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtet, söögi sisse rohkem liha, teist söögikaussi, et ei nõutaks nimesildi kandmist, talle kantavast rahast protsentide alusel raha mitte maha arvamist, võimalust kanda oma riideid, teist suurt saunalina ning kontrollida köögi sanitaartingimusi.
2.Tallinna Vangla rahuldas 13.01.2017 vastusega nr 5-8/16/27979-2 osaliselt A.N.i taotlused kirjavahetuskaardi väljavõtte saamiseks ning arstide visiidile saamiseks. Ülejäänud taotlused jättis vangla sama vastusega rahuldamata järgmistel põhjendustel.
2.1.Arsti visiidi ajal arstiga kabinetis kahekesi viibimine ei ole lubatav tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 37.
2.2.Eraldi toidu kvaliteedi kontrolli vanglas läbi ei viida. Kinnipeetavate sööklas kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud komponentide kogused ning
3-17-479 lisatakse need järelevalve all katlasse. Kui leitakse, et toit on ebakvaliteetne, siis see kõrvaldatakse ja asendatakse.
2.3.Vangla on täitnud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustuse tagada kinnipeetavatele võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks ning ükski õigusakt ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale jõusaali külastust.
2.4.Vangla on vastavalt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punktidele 20.1., 20.2. ja
20.3.suunanud kaebaja perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab kinnipeetava teiste arstide vastuvõtule.
2.5.Topelt madratsi saamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna vastavalt kodukorra punktile 3.6. väljastatakse kinnipeetavatele vangla poolt ainult üks madrats. Kinnipeetaval on põhjendatud juhul õigus taotleda madratsi vahetust (kodukorra p 11.2.1.)
2.6.Täiendavate telekanalite võimaldamine ei ole põhjendatud. Vangla on täitnud VangS § 31 lg 1 kohustuse ning vangla hinnangul on praegune telekanalite valik piisav ja mitmekülgne (võimalik on vaadata erinevaid eesti- ja venekeelseid telekanaleid, mille programmides on nii päevakajalisi, meelelahutuslikke kui ka arendavaid saateid).
2.7.Kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtte väljastamine A.N.ile ei ole võimalik tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-st 6 ja § 25 lg-st 2. Kuna A.N.i kirjavahetuse kaart on mahukam kui 20 lehekülge ning tal puudub raha koopiate tegemiseks, väljastas vangla talle 20 koopiat kirjavahetuse kaardist.
2.8.Seoses sooviga lisada söögi sisse rohkem liha, on vangla selgitanud, et vangla kinnipeetavate sööklas kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud komponentide kogused ning lisatakse need järelevalve all katlasse. Võib juhtuda, et toitu jagades jääb kulbile rohkem või vähem üht või teist komponenti, kuigi toidus on need vastavates kogustes olemas. A.N.il on palutud probleemide ilmnemisel koheselt teavitada valvurit, sest hiljem on raske probleemi olemasolu tõestada ning lahendust leida.
2.9.Teise söögikausi väljastamine ei ole põhjendatud. Tulenevalt kodukorra punktist 3.6 väljastatakse kinnipeetavale üks komplekt sööginõusid. Toidujagamise korral väljastatakse kinnipeetavale kogu väljastatav toit ühte kaussi, seega ei ole teine kauss otstarbekas.
2.10.Nimesildi kandmine vanglas on kohustuslik (VangS § 46, kodukorra p 4.9.), mistõttu ei ole nimesildi kandmise mittenõudmine võimalik.
2.11.Vastavalt VangS § 44 lg-tele 1, 2 ja 3 tuleb kinnipeetavale kantavast rahas maha arvata 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena (kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni). Seega on nimetatud mahaarvamine sissetulekutest vajalik nõuete täitmiseks ning vabanemiseks paremate tingimuste loomiseks.
2.12.Tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 kannab kinnipeetav vangla riietust. Kodukorra punkti 4.2 kohaselt on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et
2(8)
3-17-479 need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Vanglariietuse kandmise nõue on oluline, et kinnipeetavad eristuksid teistest vanglas viibivatest isikutest. Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ning see nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Seetõttu ei ole taotlus isiklike riiete kandmiseks põhjendatud.
2.13.Tulenevalt kodukorra p-st 3.6. väljastatakse kinnipeetavale üks saunalina ning neid ei väljastata palvetamise eesmärgil. Usuga seotud küsimustes on võimalus pöörduda kaplani poole.
2.14.Seonduvalt köögi sanitaartingimustega teostab söökla juhataja pidevalt kontrolle Tallinna Vangla kinnipeetavate söökla üle. Lisaks käib Tallinna Vanglas söökla sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Seega teostatakse kinnipeetavate söökla üle pidevat järelevalvet ning puudub vajadus eraldi kontrolli teostamiseks.
3.A.N. esitas 31.01.2017 vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/27979-2 peale vaide (registreeritud 02.02.2017), milles taotles: „Tühistada vastus, koostada uus nõuete kohane vastus, rahuldada taotlused“. Vaide esitamise põhjusena on märgitud: „Rikutakse seadusi, menetlusnorme ja head haldustava, konfidentsiaalsust jne. vastused on põhistamata“. Tallinna Vangla jättis 27.02.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/44-2 A.N.i vaide rahuldamata, leides, et vangla vastus on õiguspärane ja põhjendatud. Seonduvalt konfidentsiaalsuse rikkumisega on vaideotsuses täiendavalt selgitatud, et nimesildi ja vangla riietuse kandmine on tulenevalt kodukorra punktidest 4.9. ja 4.2. kohustuslik. Kuigi vanglakaristuse kandmine toob paratamatult kaasa konfidentsiaalsuse rikkumise, on kinnipeetavate eristamine vajalik vangla julgeoleku tagamiseks.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 01.03.2017 A.N.i kaebus Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks menetleda A.N.i esitatud taotlusi. A.N. palub ka tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.A.N. soovib kohtule esitatud kaebuses 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2 tühistamist ja oma taotluste uuesti menetlemiseks kohustamist. Kõnealuse vaideotsusega on vangla jätnud rahuldamata kaebaja vaide Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/279792 tühistamiseks. Viidatud vastusega jättis vangla rahuldamata kaebaja taotlused seoses soovidega viibida arsti juures arstiga kabinetis kahekesi, kontrollida toidu kvaliteeti, käia kolm korda nädalas jõusaalis, väljastada topelt madrats, võimaldada uusi telekanaleid, söögi sisse rohkem liha, teist söögikaussi, et ei nõutaks nimesildi kandmist, talle kantavast rahast protsentide alusel raha mitte maha arveldamist, võimalust kanda oma riideid, teist suurt saunalina ning kontrollida köögi sanitaartingimusi. Sama vastusega rahuldas vangla osaliselt kaebaja taotluse saada visiidid kõikide arstide juurde, suunates kaebaja perearstile ning selgitades, et perearst otsustab vajadusel tema suunamise teiste arstide juurde. Ka rahuldas vangla osaliselt kaebaja taotluse kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtte saamiseks, väljastades talle kirjavahetuse kaardist 20 lk ning selgitades, et alates 21. leheküljest tuleb väljavõtte saamise eest tasuda riigilõivu. Lähtudes eeltoodust ning kohtule esitatud dokumentidest ja kaebaja eesmärgist tõlgendab kohus HKMS § 2 lg 4 alusel kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse (otsus) nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2 tühistamist ning vangla kohustamist menetleda kaebaja esitatud taotlusi uuesti, rahuldades need. 3(8)
3-17-479 Kohus mõistab kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjendusi järgmiselt: vaideotsus on põhistamata; kaebaja on esitanud erinevaid taotlusi, mille puhul vangla ei ole põhjendanud, miks kaebaja soovitud hüvesid ei saa.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (16.12.2013 määrus asjas nr 3-3155-135, p 12).
7.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
8.Vastustaja on 13.03.2017 vastuseks täiendavale kohtunõudele (tl 28) vastanud, et vaideotsuse koostaja selgituste kohaselt on 27.02.2017 vaideotsuses nr 5-15/17/44-2 käsitletud kõiki kinnipeetava poolt 13.12.2016 pöördumises toodud taotlusi. Kuivõrd kinnipeetav ei toonud oma vaides konkreetselt välja, mis osas on õigusvastasus, siis vastati üldiselt põhjendamiskohustuse ja menetlusnormide rikkumist puudutavas osas, samuti anti eraldi seisukoht nimesildi mittekandmise ja oma riiete kandmise osas, kuna vaide kohaselt on vaidlusaluse vastusega kinnipeetava konfidentsiaalsust rikutud. Vaideotsuses on välja toodud, et vaidlustatav haldusakt vastab HMS § 56 nõuetele, vastamisel on tuginetud vangistust reguleerivatele õigusaktidele ning kõigi taotluste osas on koostatud põhistatud vastused.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole oma vaides ühegi tema taotluse lahendamise osas märkinud, et peab lahendust õigusvastaseks, vaid on viidanud menetlusnormide, hea haldustava ja põhjendamiskohustuse rikkumisele, tuues eraldi välja konfidentsiaalsusnõude rikkumise (vaie vastavas osas tsiteeritud määruse p-s 3). Kuigi vastustaja ei ole vaideotsuses tõepoolest ükshaaval käsitlenud vaidega vaidlustatud vastust (otsus) kõikide kaebaja taotluste lõikes, ei saa teha järeldust, et vaie oleks osade taotluste osas lahendamata. Vastustaja on vaideotsuse teisel leheküljel teises lõigus (tl 3p) kirjutanud: „Seega ei ole tuvastatud, et vangla oleks rikkunud vaide esitaja taotlustele vastates menetlusnorme ega muid seadusi“. Eraldi on vastustaja käsitlenud kaebaja taotlusi seoses nimesildi ja vanglariietusega, leides, et kaebaja etteheide konfidentsiaalsusnõude rikkumisele on suunatud just nende taotluste lahendamisele.
10.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et sarnaselt kohtumenetlusega on ka vaidemenetlus isikute õiguskaitsele suunatud menetlus, milles samamoodi kohtumenetlusega on lubamatu, kui vaide esitaja kuritarvitab oma menetluslikke õigusi. Kohus peab menetluslike õiguste kuritarvitamiseks olukorda, kus Tallinna Vangla on põhjalikult ja hästi struktureeritud ning selge resolutsiooniga sõnastuses vastanud kaebaja kõikidele taotlustele, seejuures osa neist osaliselt rahuldades (tl 22-24) ning kaebaja ei vaevunud oma vaides isegi konkreetseid etteheiteid välja tooma, kuid heidab samas vaide lahendajale ette, et tema vaiet pole vajalikus ulatuses lahendatud ja vaideotsust põhjendatud. Kuigi haldusmenetluse seaduse ega vangistusõiguse vaidemenetluse normid ei anna võimalust sarnaselt HKMS § 28 lg 2 ls-ga 2 menetlusõigusi kuritarvitavat isikut trahvida, on kohus seisukohal, et vaideorgani selgitamis- ja uurimiskohustus puudustega vaide lahendamisel (sh vaide esitaja tahte ja eesmärkide väljaselgitamisel) ei saa olla piiramatu ning vaideorgan ei pea üksikasjalikult lahendama küsimusi, mida vaide esitaja ei ole pidanud vajalikuks välja tuua. 4(8)
3-17-479
11.Kaebaja on vaides vanglale (tl 25) märkinud siiski taotlusena ka „rahuldada taotlused“. Haldusmenetluse seaduse § 78 kohaselt peab vaideorgan andma puudustega vaide korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning uurimiskohustust täites vaide esitaja eesmärgid välja selgitama. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt kaebaja erinevaid taotlusi.
11.1.Kaebaja soovib arsti juures olles viibida arstiga kabinetis kahekesi. Vastavalt VangS § 52 lg-le 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tulenevalt VangS § 53 lg-st 2 tagab kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal vanglateenistus. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 alusel on justiitsminister 05.09.2011 vastu võtnud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44), mille § 37 lg 1 kohaselt antakse kinnipeetav saatmise sihtkohas üle saatmiskavas märgitud või korrapidaja korralduses nimetatud vanglateenistuse ametnikule. Kinnipeetavat ei tohi jätta sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistuse ametnikule (määruse nr 44 § 37 lg 2). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei tohi kinnipeetavat jätta ka arsti juures järelevalveta. Seega on vastustaja vaidlustatud vastuses õiguspäraselt jätnud kaebaja vastava taotluse rahuldamata ning vastava nõude osas ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.
11.2.Kaebaja soovib, et vangla kontrolliks toidu kvaliteeti ning söögi sisse rohkem liha. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (VangS § 47 lg 2). Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3). Inimese tervise kaitsmise, haiguste ennetamise ja tervise edendamise eesmärkidel on kehtestatud rahvatervise seadus (RTerS), mille § 1 kohaselt saavutatakse neid eesmärke riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Muuhulgas on nimetatud eesmärgi saavutamiseks pandud sotsiaalministrile kohustuseks kehtestada toidunormid kinnipidamisasutustes (§ 8 lg 2 p 22). Nimetatud sättest lähtuvalt on sotsiaalminister 31.12.2002 kehtestanud määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150), mille § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Määruse nr 150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded muu hulgas toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Seega toimub kinnipeetavate toitlustamine eelkõige kooskõlas õigusnormidega ja kõrvalekalded üldistest toitlustamisnormidest peavad olema põhjendatud ega tohi ohustada kinnipeetava tervist. RTerS § 15 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle Terviseamet.
5(8)
3-17-479 Kaebaja ei ole täpsustanud, millistel põhjustel peab vangla tema arvates toidu kvaliteeti kontrollima ning kas tema hinnangul ei vasta vanglas pakutav toit hügieeninõuetele või ei sobi talle toidukava või ettenähtud toidunorm. Kaebaja on lihtsalt üldsõnaliselt märkinud, et toit ei vasta normidele. Konkreetseid etteheiteid kaebaja esitanud ei ole. Kuna kaebaja ei ole viidanud, et vangla on rikkunud eeltoodud nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel, on tema taotlus toidu kvaliteedi kontrollimiseks põhjendamata. Samuti ei ole kinnipeetaval toitlustamise nõuetelevastavuse korral subjektiivset õigust nõuda toidu sisse rohkema liha lisamist. Vangla on kaebajale selgitanud, et etteheited söögi kvaliteedi kohta tuleks esitada koheselt toidu saamisel ning kui leitakse, et toit ei ole nõuetekohane, siis see kõrvaldatakse ja asendatakse.
11.3.Kaebaja soovib käia kolm korda nädalas jõusaalis. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.1. kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavale vaba aja veetmiseks huvitegevust, osaleda spordiüritustel (v.a vahistatud). Kodukorra punkti 18.1.2.toimub spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku järgi. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda kindla spordialaga tegelemise võimaldamist, sh talle vanglas kolm korda nädalas jõusaali kasutamise võimalust (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Kaebaja ei ole viidanud, et vangla on rikkunud VangS §-st 55 tulenevaid kohustusi.
11.4.Kaebaja soovib visiiti kõikide arstide juurde. Vaidlustatud vastuses on vangla rahuldanud kaebaja taotluse osaliselt, suunates ta perearsti juurde ning selgitades, et teiste arstide juurde suunab kinnipeetava vajadusel perearst. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kui kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamise kvaliteediga või arsti otsustega, siis saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras ( nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Kaebajale on arstlike otsustuste vaidlustamise võimalust selgitatud ka paljudes hiljutistes lahendites (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2017 ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrused haldusasjas nr 3-17-496).
11.5.Kaebaja soovib talle topelt madratsi väljastamist, teist söögikaussi ja saunalina. Tallinna Vangla kodukorra punkti 3.6. kohaselt väljastatakse kinnipeetavale muu hulgas madrats, padi, tekk, 2 aluslina, padjapüür, käterätik, saunalina, kauss, kruus ja lusikas ning vanglariietus (v.a vahistatule), mille vormielementideks on 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Seega ei võimalda vangla kodukord kinnipeetavale topelt madratsi, kahe saunalina ja kahe söögikausi väljastamist. Kaebaja tervisekaardist (esitatud vangla poolt haldusasja nr 3-16-2069 raames 03.03.2017), et talle oleks täiendava madratsi näidustanud arst. Kaebaja ei ole vanglale teise söögikausi ja saunalina saamise vajadust põhjendanud. Kui kaebajal on olemas saunalina ja söögikauss, puudub tal viidatud kodukorra sättest tulenevalt õigus neid endale juurde nõuda, sh ei ole täiendava saunalina väljastamine palvetamise jaoks ette nähtud. Seega ei ole vastavate nõuete osas kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.
11.6.Kaebaja soovib täiendavaid telekanaleid. Tulenevalt VangS § 31 lg-st 1 tuleb vanglas võimaldada jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Vangistusseaduse 6(8)
3-17-479 kommenteeritud väljaandes on kõnealuse sätte osas märgitud, et vangla peab tagama kinnipeetavale võimaluse kuulata raadiot ja vaadata telerit ning see on üks vanglavälise suhtlemise vorm, mida vanglateenistus peab soodustama. Küll aga on vanglal õigus selekteerida edastatavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist pornograafilise või erootilise sisuga, aga ka nt rahvastevahelist vihkamist või vaenu propageerivaid kanalid (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014, lk 96).
Eeltoodud regulatsioonist ning kommentaaridest tuleneb, et kinnipeetavale peab olema võimaldatud jälgida televisioonisaateid, kuid vanglal on õigus otsustada, milliseid telekanaleid näidatakse. Samuti nähtub eeltoodust ilmselgelt, et kinnipeetaval puudub subjektiive õigus nõuda temale meelepäraste telekanalite edastamist ja vaatamise võimaldamist. Seega puudub kaebajal vastava nõude osas kaebeõigus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldata üldse televiisorit vaadata. Ka Tallinna Vangla vastustest kaebaja taotlustele nähtub, et vanglas on võimalik vaadata erinevaid eesti- ja venekeelseid telekanaleid, mille programmides on nii päevakajalisi, meelelahutuslikke kui ka arendavaid saateid. Seega on vangla täitnud VangS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustuse ning sellega on ka piisavalt tagatud telesaadete vaatamine kui üks vanglavälise suhtlemise võimalus.
11.7.Kaebaja soovis kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtet. Vangla on vaidlustatud vastuses võimaldanud kaebajale kirjavahetuse kaardist 20 lk, kuna AvTS § 25 lg 2 järgi tuleb alates 21. lk-st tasuda koopiate väljastamise eest riigilõivu, mida aga kaebaja varaline seisund ei võimalda. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt selles seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. AvTS § 25 lg 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates
21.leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. Kuivõrd kaebaja soovis vanglalt oma kirjavahetuskaardi väljavõtet, on tegemist teabenõudega AvTS § 6 mõttes. Kuivõrd kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, ei saanud vangla talle tulenevalt AvTS § 25 lg-st 2 üle 20 lk kirjavahetuskaardi väljavõttest edastada. Kaebaja rahaline seisund on tuvastatud ka erinevate kohtuasjade raames, kus kaebaja on märkinud, et raha ei ole. Vajaduse saada kirjavahetuse kaardi väljavõte suuremas ulatuses kui AvTS § 25 lg 2 alusel on võimalik tasuta, on loonud kaebaja ise oma ülimalt mahuka kirjavahetusega, sh kohtutega.
11.8.Kaebaja soovib, et temalt ei nõutaks nimesildi kandmist. Samuti soovib kaebaja kanda oma riideid. Kinnipidamisasutuses vangla riietuse ja nimesildi kandmise nõue tuleneb seadusest. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Kodukorras on vangla riietuse ja nimesildiga seonduvat täpsustatud. Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud paelaga kaelas või kinnitusvahendiga rinnas nähtaval kohal loetavana. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral (kodukorra p 4.9.). Seonduvalt riietusega on täpsustatud, et väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavate eristamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks.
11.9.Kaebaja soovib talle kantavast rahast mahaarvamiste mittetegemist. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale
7(8)
3-17-479 laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni (VangS § 44 lg 3).
Eeltoodust tulenevalt on vangla kohustatud tegema kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks ning hoiustama seaduses sätestatud suuruses vabanemistoetust. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-08 leidnud, et vangla poolt VangS § 44 alusel kinnipidamiste tegemine rahaliste nõuete täitmiseks on õiguspärane kui isik ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks (p 19). Seega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine vastava nõude osas võimalik. Lisaks eeltoodule ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi rikkuda põhimõtteline võimalus tema isikukontole laekuvatest summadest kinnipidamisi teha. Nimelt on kaebaja erinevates kohtumenetlustes väitnud, et raha tal ei ole ega tule, mistõttu ei saa vangla tema isikukontolt ka kinnipidamisi teha.
11.10.Kaebaja soovib kontrollida köögi sanitaartingimusi. Vangla on kaebajale selgitanud, et söökla juhataja teostab pidevalt kontrolle kinnipeetavate söökla üle. Samuti käib sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele puudusele.
12.Eeltoodut arvestades on esitatud kaebus kohtu hinnangul ilmselgelt edulootuseta. Vastustaja on kaebaja taotlused 13.01.2017 vastuses lahendanud piisavate põhjendustega ning kohaldades materiaalõigus viisil, mis ei anna alust järelduseks, et kaebus võiks olla perspektiivikas. Kohus ei näe, et isegi etteheited ebapiisavale põhjendamisele vaidemenetluses, võiks viia mõne kaebaja taotluse, mida vastustaja ei ole 13.01.2017 vastusega veel rahuldanud, rahuldamiseni. Õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldisesisvat eesmärki ei ole kaebaja eraldi välja toonud (HKMS § 44 lg 2). Kohtule on aga selge kaebaja eesmärk tühistamis- ja kohustamisnõude näol, millega on õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel tagastada. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kaebus tuleb kaebajale tagastada, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.