F.M.C t kompromissisumma), millest viivised on summas menetluskulude hüvitis on summas 3 632,50 eurot.
8 801,37 eurot ja
Kompro kohtumääruse jõustumisest 4 kuu jooksul, 4 võrdse osamaksena. Sealjuures esimene makse teostatakse mitte hiljem kui 2 pangapäeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest U.L.L arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX ning iga järgnev osamakse sellest 30 päeva möödumisel. Makse selgituseks tuleb märkida „Kompromiss tsiviilasjas nr 215-19305“. F.M.C poolt tasutud maksetest loetakse esimeses järjekorras täidetuks viivise nõue ning seejärel menetluskulude hüvitis. F.M.C eest võib makseid tasuda ka kolmas isik.
Juhul, ku kohustub F.M.C maksma Korteriühistule XXX viivitusintressi 0,03% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise tasumise kohustus on F.M.C üksnes menetluskulude hüvitise osamaksetega tasumisega viivitamisel.
Käesolev maksete tasumisega viivitamisel on Korteriühistul XXX õigus loobuda F.M.C poolt kompromissisumma osamaksetena tasumisest ning nõuda kogu selleks hetkeks tasumata kompromissisumma jäägi sundtäitmist.
U.L.L
ei ole kajastatud käesolevas kompromissis ja on seotud tsiviilasjaga nr 2-1519305 jäävad poolte endi kanda.
Käesolev
tsiviilasjas nr 2-15-19305 osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes. Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-19305 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016 otsus osaliselt ja Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus osaliselt, so F.M.C puudutavas osas viiviste ja menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus jääb F.M.C suhtes jõusse osas, millega maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes. Ülejäänud osas, so S.V ja Y.S-i suhtes, jääb Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016 otsus jõusse. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-19305 menetlus Korteriühistu Süstiste tee 19a hagis F.M.C vastu. Jätta rahuldamata F.M.C taotlus tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-19305 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, so 300 eurot F.M.C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Määruse peale kompromissi kinnitamise kohta võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 2 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Määruse peale kompromissi kinnitamata jätmise kohta võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19305 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U.L.L (edaspidi hageja) esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagi F.M.C (edaspidi kostja I), S.V (edaspidi kostja II) ja Y.S (edaspidi kostja III) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Kostjate 01.02.2016 vastuse kohaselt on tegelikkuses poolte vahel vaidlus vaid osaline, vaidluse all on viivised ja nende põhjendatus ning sellest tulenevalt ka kohustuste täitmise järjekord. Kostjad võtavad hagiavalduse osaliselt õigeks ja ülejäänud osas vaidlustavad selle. Kostjad võtavad hagi õigeks osas, mis puudutab korteriomandite võlgnevuste põhiosasid ja vaidlustavad korteriomandite võlgnevuse alusel arvestatud viiviste nõudes. Kokkuvõtlikult võtavad kostjad omaks hageja põhinõuded 16 528,44 euro ulatuses. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 06.05.2016 otsusega hagi põhivõlgnevuse nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 2 297,55 eurot ja kostjalt F.M.C mõistis kohus hageja kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 14 230,89 eurot. Hageja viivisenõude kohus rahuldas ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 007,35 eurot ja viivised alates hagi esitamisest so 22.12.2015 0,07 % põhinõudelt 2 297, 55 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt F.M.C mõistis kohus hageja kasuks välja viivised summas 6 242,42 eurot ning viivised alates hagi esitamisest s.o 22.12.2015 0,07 % põhinõudelt 14 230,89 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ja hageja kasuks mõisteti kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 3 146,50 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ja vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas vastustaja viivisenõuded ja määras kindlaks menetluskulud. Tulenevalt tuvastatud faktilistest asjaoludest esines maakohtul materiaalõiguslik alus jätta vastustaja viivisenõue täielikult rahuldamata või vähendada see tuginedes mõistlikkuse põhimõttele. Igal juhul pidi kohus vastustaja viivisenõude vähendama, vähemalt selles ulatuses, millises vastustaja on viiviseid ebaõigesti arvestanud. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellantide kanda. Menetluse edasine käik
6.14.09.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas otsuse, millega rahuldas S.V , Y.S-i ja F.M.C apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Harju Maakohtu 06.05.2016 otsuse osas, millega hagi viivisenõudes rahuldati selliselt, et F.M.C-lt , S.V-lt ja Y.S-ilt mõisteti solidaarselt U.L.L kasuks välja viivised 999,88 eurot ületavas osas ning F.M.C-lt
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19305 mõisteti U.L.L kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summat 6 193,22 eurot ületavas osas, muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
7.Hageja menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt F.M.C-lt , S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks välja menetluskuluna 3 146,50 eurot, sh riigilõiv 1 000 eurot ja õigusabikulud 2 146,50 eurot.
8.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus 14 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 86 % ulatuses kostja F.M.C kanda, kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus nende endi kanda ning mõistis kostjatelt F.M.Clt , S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks välja menetluskuluna 68,04 eurot; kostja F.M.C-lt mõistis ringkonnakohus hageja U.L.L kasuks välja menetluskuluna 417,96 eurot. Kohtuotsuse kohaselt tuli kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 ja 8 nimetatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kõik menetlusosalised said kohtuotsuse kätte 14.09.2016.
10.14.10.2016 esitasid kostja I (F.M.C ) ja hageja (U.L.L ) Tallinna Ringkonnakohtule taotluse ülaltoodud tingimustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-15-19305. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest vastavalt TsMS § 430, § 428 lg 4 ja § 432.
11.18.10.2016 kirjaga palus ringkonnakohus täpsustada, kas esitatud kompromissiga on mõeldud menetluse lõpetamist U.L.L hagis F.M.C vastu ning selgitas, et kohtul on võimalik kompromiss kinnitada vaid selle sõlminud menetlusosaliste suhtes.
12.19.10.2016 laekus ringkonnakohtule kostja I (F.M.C ), kostja II (S.V ), kostja III (Y.S ) ja hageja (U.L.L ) vahel 19.10.2016 sõlmitud kompromiss, millega esitati taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
13.20.10.2016 kirjaga selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele, et ringkonnakohtu poolt tehtud otsus on kostjate lepingulise esindaja poolt kätte saadud 14.09.2016, millest tulenevalt lõppes edasikaebamise tähtaeg 14.10.2016 ning kohtuotsus on kostja II ja kostja III suhtes jõustunud. Kohus kordas soovi saada täpsustus, kas kostja I ja hageja soovivad menetluse lõpetamist U.L.L hagis F.M.C vastu.
14.20.10.2016 pöördumises selgitas kostjate I-III lepinguline esindaja, et tegelikkuses sõlmiti kompromiss kõigi osapoole vahel, kuid tehniliselt jäi see asjaolu kostjate esindajal kahe silma vahele. Kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada kõigi kostjate suhtes korraga, palub kostja I lõpetada menetlus kompromissiga tema suhtes. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule 19.10.2016 esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata, kuna kostja II ja kostja III suhtes on ringkonnakohtu poolt 14.09.2016 tehtud otsus jõustunud 15.10.2016. TsMS § 430 lg 1 1. lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on mh vastuolus seadusega. Kuivõrd kohtuotsus on kostja II ja III suhtes jõustunud, ei saanud nad 19.10.2016 enam hagejaga kompromissi sõlmida ning eelnimetatud kompromissi kinnitamine oleks seadusega vastuolus.
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I ja hageja poolt ringkonnakohtule 14.10.2016 esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada U.L.L hagis F.M.C vastu.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19305
17.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (TsMS § 431 lg 2).
18.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
19.Kostja I ja hageja on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud, sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusegas.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS §-d 432 ja 457).
20.Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016 ja Harju Maakohtu 06.05.2016 otsused tuleb tühistada osaliselt, so F.M.C puudutavas osas viiviste ja menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus jääb F.M.C suhtes jõusse osas, millega maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes.
21.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja I ja hageja on kokku leppinud, et poolte kohtu- ja menetluskulud, millised ei ole kajastatud kompromissis ja on seotud tsiviilasjaga nr 2-15-19305, jäävad poolte endi kanda.
22.TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd kostja I ja hageja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada 2 tööpäeva jooksul selle kättetoimetamisest alates.
23.Hageja ja kostja I on kompromissi sõlmimise tõttu taotlenud poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist kostjale I. Kostja I (apellant I) tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot (II kd, tl 129 ja 132). TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Apellatsioonkaebuse esitasid kolm kostjat ning kompromissi, mille kohus saab kinnitada, sõlmis vaid üks kostjatest. Kuna riigilõiv apellatsioonkaebuselt tasuti kõigi kostjate eest, siis ei ole poolt riigilõivust võimalik tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.