Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
ja Y.S-i
vastu võlgnevuse ja
F.M.C, S.V ja Y.S-i apellatsioonkaebus Hageja: U.L.L (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Valdmaa ja advokaat Aleksandr Tsemin (Leadell Pilv Advokaadibüroo, e-post:XXX, XXX); Kostja I: F.M.C (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja II: S.V (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja III: Y.S (isikukood XXX, elukoht XXX);
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 Kostjate lepinguline esindaja: advokaat (Advokaadibüroo Laus ja Partnerid, e-post:XXX). Menetluse liik
W
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus tühistada osas, millega hagi viivisenõudes rahuldati selliselt, et F.M.C-lt , S.V-lt ja Y.S-ilt mõisteti solidaarselt Korteriühistu XXX kasuks välja viivised 999,88 eurot ületavas osas ning F.M.Clt mõisteti Korteriühistu XXX kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summat 6 193,22 eurot ületavas osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.S.V , Y.S-i ja F.M.C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada hagi põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes. 3.2.Mõista kostjatelt F.M.C-lt (registrikood XXX), S.V-lt (isikukood XXX) ja Y.S-ilt (isikukood XXX) solidaarselt hageja U.L.L (registrikood XXX) kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012 – juuli 2012) põhivõlgnevus 2 297,55 eurot (kaks tuhat kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 55 senti). 3.3.Mõista kostjalt F.M.C-lt (registrikood XXX) hageja U.L.L (registrikood XXX) kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012 – juuli 2012) põhivõlgnevus 14 230,89 eurot (neliteist tuhat kakssada kolmekümmend eurot ja 89 senti). 3.4.Hageja viivisenõude osas rahuldada hagi osaliselt. 3.5.Mõista kostjatelt F.M.C-lt, S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 999,88 eurot ning viivised alates hagi esitamisest (s.o 22.12.2015) määraga 0,07% põhinõudelt (2 297,55 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni. 3.6.Mõista kostja F.M.C-lt hageja U.L.L kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 6 193,22 eurot ning viivised alates hagi esitamisest (s.o 22.12.2015) määraga 0,07% põhinõudelt (14 230,89 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni. 3.7.Käesoleva kohtuotsuse punktid 3.1-3.3 on tagatiseta viivitamata täidetavad. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista kostjatelt F.M.C-lt, S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks menetluskuluna 3 146,50 eurot (kolm tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 50 senti), sh riigilõiv 1 000 eurot ja õigusabikulud 2 146,50 eurot.
6.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 14 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 86 % ulatuses kostja F.M.C kanda, kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
7.Välja mõista kostjatelt F.M.C-lt, S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks menetluskuluna 68,04 eurot.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305
8.Välja mõista kostjalt F.M.C-lt hageja U.L.L kasuks menetluskuluna 417,96 eurot.
9.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 ja 8 nimetatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U.L.L (edaspidi hageja) esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagi F.M.C (edaspidi kostja I), S.V (edaspidi kostja II) ja Y.S (edaspidi kostja III) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Hageja nõude kohaselt kanti 21.03.2007 korteriomandite XXX-XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX), XXX-YYY, Tallinn (registriosa nr YYYYYYYYY), XXX-CCC, Tallinn (registriosa nr CCCCCCCC) ja XXX-FFF, Tallinn (registriosa nr FFFFFFFF) (edaspidi ühiselt korterid) omanikuna kinnistusraamatusse OÜ Q (registrikood XXXXXXXX). 03.05.2007 on korteriomanike enamuse otsuse alusel kantud äriregistrisse hageja, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kuni maini 2008 tasus OÜ Q korrektselt hageja poolt väljastatud majandamiskulude arveid. Pärast viidatud aega tekkisid ettevõttel kõigi korteritega seoses võlad hageja ees. 31.12.2012 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-2785 rahuldati hageja hagi ning kohus mõistis OÜ-lt Q hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 19 091,33 eurot (võlgnevus seisuga 31.07.2012), viivise 26.08.2012 seisuga summas 8 929,34 eurot ning viivise alates 27.08.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni põhivõlalt 0,07% päevas. 23.01.2014 Harju Maakohtu määrusega mõistis kohus OÜ-lt Q menetluskulud tsiviilasjas nr 2-102785 summas 8 341,25 eurot. Nimetatud kohtulahendite alusel viib täitemenetluse läbi kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895. OÜ Q ei alustanud hageja poolt väljastatud arvete maksmist ka pärast tsiviilasjas nr 2-102785 menetluse lõppemist. Seega on hageja arved võlgnevuses alates augustist 2012.a.
3.10.07.2015 on kinnistamisavalduse alusel korterite omanikuna kantud kinnistusraamatusse kostja I, kes omandas korterid kohtutäitur Mati Roodes täiteasja nr 007/2013/89420 raames läbi viidud enampakkumisel. 17.07.2015 pöördus hageja juhatuse poole kostja I juhatuse liige W, kes edastas hagejale pakkumise perioodil maist 2008 kuni 30.07.2015 korterite majanduskulude võlgnevuse tasumise kohta. Pakkumisega nõustumise korral oleks hagejal tulnud loobuda suuremas osas põhivõlast ja viivistest. 31.07.2015 vastasid hageja juhatuse liikmed kostjale I, et hageja ei allkirjasta kokkulepet. 18.08.2015 e-kirjas teavitas W, et korter XXXXXX, Tallinn on võõrandatud kostjale II. Kostja I seaduslik esindaja palus kõikides
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 küsimustes, mis puudutavad korteriomandi eest tekkinud võlgnevusi perioodil enne 30.06.2015 jätkuvalt pöörduda kostja I, mitte uue omaniku poole.
4.24.08.2015 on korteriomandi XXX-XXX, Tallinn uute omanikena kantud kinnistusraamatusse kostja II ja kostja III (ühisomanikud). 02.09.2015 edastas notar Sirje Velsberg hagejale kostja I rahaliste vahendite hoiustamise avalduse, millest nähtub, et juhul kui hageja esitab notarile avalduse hoiustatud raha vastuvõtmiseks, siis nõustub ta ka kostja I poolt kindlaks määratud kohustuste täitmise järjekorraga. 07.09.2015 teavitas hageja esindaja, et hageja ei ole mingil moel takistanud kostjatel oma kohustuse täitmist – kostjatel oli teada hageja arvelduskonto number, mis oli märgitud väljastatud arvetel ning hageja ei nõustu kostja I poolt välja pakutud kohustuse täitmise järjekorraga. Hagiavalduse esitamise seisuga on jätkuvalt võlgnevused kõigi korterite arved perioodil august 2012.a kuni juuni 2015.a eest. Arvestades, et kostjad ei ole näidanud üles kavatsust oma kohustusi nõuetekohaselt täita, ei ole hagejal muud võimalust kui pöörduda hagiavaldusega kohtusse.
5.Kostjad on OÜ Q õigusjärglased ja on kohustatud tasuma korteritega seotud majandamiskulud. Kostja I omandas korterid täiteasja nr 007/2013/89420 raames. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 4 järgi kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti nr 3.2. alapunkti 6 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Eelnevast tulenevalt lasub ühistu liikmel kohustus tasuda nii tarbitud teenuste kui ka majandamiskulude eest. Maksete tasumiseks koostab hageja igakuiselt arved, mis edastatakse ühistu liikmetele. Vastavad arved on edastatud korterite omaniku aadressile (kuni 10.07.2015 edastati arved OÜ-le Q, pärast kostjale I). Kostja II ja kostja III on tasumata majandamiskuludest seoses korteriga aadressil XXX-XXX, Tallinn teadlikud. Igakuiselt esitatud arvetel on selgelt nähtav ka tasumisele kuuluva artikli ühik, kogus ja selle hind ning selle alusel korteriomandite omaniku poolt tasumisele kuuluv summa. Vastavalt põhikirjale ja arvel toodule kohustub võlgnik tasuma kased iga kuu 25. kuupäevaks arvel märgitud suuruses.
6.Hageja leiab, et on õigustatud nõudma majandamiskulude hüvitamist kostjalt I ning kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt kostjaga I osas, mis puudutab XXX-XXX, Tallinn korteriomandi tasumata võlgnevust. Hageja esitab võlanõude alates 31.07.2012 sissenõutavaks muutunud arvest. Hageja palub: 1) solidaarselt kostjatelt välja mõista hageja kasuks korteriomandi XXX-XXX eest tasumata majandamiskuludest tulenev võlgnevus summas 2 297,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 007,35 eurot ja viivis alates hagi esitamisest (22.12.2015) 0,07% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; 2) kostjalt I välja mõista hageja kasuks korteriomandi XXX-YYY eest tasumata majandamiskuludest tulenev põhivõlgnevus summas 4 742,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 082,23 eurot ja viivis alates hagi esitamisest (22.12.2015) 0,07% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; 3) kostjalt I välja mõista hageja kasuks korteriomandi XXX-CCC eest tasumata majandamiskuludest tulenev põhivõlgnevus summas 5 422,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 377,67 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest (22.12.2015) 0,07% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; 4) kostjalt I välja mõista hageja kasuks korteriomandi XXX-FFF eest tasumata majandamiskuludest tulenev põhivõlgnevus 4 065,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 summas 1 782,52 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest (22.12.2015) 0,07% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (I tl 1-11. II tl 17-25, II tl 77-78, II tl 84-90).
7.Hageja leiab, et ta on võlgnevuse sissenõudmisel käitunud heas usus. Kostja I ettepanekud hagejale sisaldasid ebamõistlikke tingimusi ning olid hagejale vastuvõetamatud, kuna need käsitlesid ühiselt nii kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-102785 väljamõistetud summasid, kui ka käes-olevas vaidluses esitatud nõuet. Pooled pidasid võlgnevuse osas läbirääkimisi ca 5-6 kuud. Seega on kostjatele antud enam kui mõistlik tähtaeg oma kohustuse täitmiseks kohtuväliselt. Arvestades, et kostjad ei näidanud üles mistahes kavatsust oma kohustust täitma asuda ning hageja nõuet ohustas aegumine, ei olnud hagejal muud valikut, kui pöörduda kohtu poole. Seega on hageja poolt hagi kohtusse esitamine põhjendatud. Hageja ei ole takistanud kostjal I kanda raha hageja arveldus-kontole ning hageja ei vaielnud vastu sellele, et kostja I tasuks ära võlgnevuses olevas summad. Küll aga ei olnud hageja nõus kostja I poolt määratud kohustuste täitmise järjekorraga. Hageja leiab, et hageja jaoks ei ole siduv asjaolu, et kostjad on korteriomandi aadressil XXX-XXX võõrandamisel leppinud kokku omavahelises suhtes, kuidas jaguneb vastutus omandiõiguse ülemineku ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse eest. Tegemist on solidaarvõlgnike sisesuhtega, mis ei oma tähtsust hageja nõude maksmapanekul. Kostjad vastutavad tekkinud viivise eest täies ulatuses. Kostjate seisukoht, nagu oleks nende suhtes majandamiskuludest tulenev võlgnevus muutunud sissenõutavaks alles hetkel kui kostjad olid kantud omanikuna kinnistusraamatusse, on meelevaldne. Kostjate vastuväited
8.Kostjate 01.02.2016 vastuse kohaselt on tegelikkuses poolte vahel vaidlus vaid osaline, vaidluse all on viivised ja nende põhjendatus ning sellest tulenevalt ka kohustuste täitmise järjekord. Kostjad võtavad hagiavalduse osaliselt õigeks ja ülejäänud osas vaidlustavad selle. Kostjad võtavad hagi õigeks osas, mis puudutab korteriomandite võlgnevuste põhiosasid ja vaidlustavad korteriomandite võlgnevuse alusel arvestatud viiviste nõudes. Kokkuvõtlikult võtavad kostjad omaks hageja põhinõuded 16 528,44 euro ulatuses.
9.Kostjate hinnangul ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele juba ainuüksi sellepärast, et kostjad ei ole olnud need isikud, kes on maksetega viivitanud. Kostjate kohustus muutus sissenõutavaks pärast seda, kui hagejal oli õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist ning hageja oli andnud kostjatele mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Hagejal ei olnud õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist 2012. aasta septembrist kuni 2015. aasta juulini, millise perioodi eest hageja kostjatelt viivist nõuab, sest nimetatud ajal ei olnud kostjad veel korteriomandite omanikud. Hageja ei ole kostjatele isegi kordagi saatnud kohtuvälist nõuet, mille alusel nõuaks kohustuse täitmist ja millele tuginedes oleks saanud kostja tasuda muuhulgas põhivõlgnevuse ja vaidlustada viivise arvestust ja nende tasumise asjaolusid. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja viivisenõue perioodi 2012. aasta septembrist kuni 2015. aasta juulini jätta kostjate vastu rahuldamata. Kostjad leiavad, et juhul kui kohtu hinnangul on viivisenõuded põhjendatud, siis on põhjendatud ka viivisenõuete vähendamine kohtu poolt. Kostjate hinnangul on vale hageja viivise-arvestuste periood, sest korteriühistuseadus (KÜS) § 7 lg 4 lubab nõuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest, alles majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, mitte sama kuu 25.ndast kuupäevast nagu seda teeb oma hagis hageja. Juhul, kui kohtu hinnangul kuulub hagejate viivise nõue siiski
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 rahuldamisele, paluvad kostjad viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostjad ei saanud ei põhjustada viivise teket ja veel vähem neid ka tasuda enne kui kostjad said korterite omanikuks. Seejärel on aga kostja I teinud kõik endast oleneva, et tasutud saaks põhivõlgnevus, mille alusel viivis üldse tekkis, kuid hageja tehniliste vastuväidete tõttu seda ei teinud. Kostjad paluvad viivisenõuet vähendada ja rahuldada hageja viivisenõue, milline on arvestusega alates hetkest, mil kostjad said korterite omanikuks ehk perioodil juuli 2015-detsember 2015 (II tl 1-13, II tl 65-68, II tl 98-102). Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 2 297,55 eurot ja kostjalt F.M.C mõistis kohus hageja kasuks välja majandamiskulude (perioodil august 2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 14 230,89 eurot. Hageja viivisenõude kohus rahuldas ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 007,35 eurot ja viivised alates hagi esitamisest so 22.12.2015 0,07 % põhinõudelt 2 297, 55 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt F.M.C mõistis kohus hageja kasuks välja viivised summas 6 242,42 eurot ning viivised alates hagi esitamisest s.o 22.12.2015 0,07 % põhinõudelt 14 230,89 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ja hageja kasuks mõisteti kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 3 146,50 eurot.
11.Kuna kostjad võtsid põhivõlgnevuse osas hagi õigeks, siis põhivõlgnevuse osas rahuldas maakohus hageja nõude. Korteriomandi seaduse § 13 lg 4 kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi viivisenõude osas on põhjendatud.
12.Hageja viivisenõue ei ületa põhivõla nõuet ning kostjad ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks viivisenõuet vähendada. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et kohtumenetluse on põhjustanud ainuüksi hageja pahatahtlik käitumine ja soovimatus jagada nõudeid selle alusel, millisel nad on tekkinud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on pooled küll pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid kostjad ei ole olnud nõus hageja nõuet kohtuväliselt rahuldama ning hagejal ei olnud muud võimalust, kui kohtusse pöörduda. Seega leiab kohus, et kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas 11.04.2016 menetluskulude nimekirja (II tl 84-90), mille kohaselt on hageja kandnud käesolevas menetluses menetluskulusid kokku summas 4 280,50 eurot (koos käibemaksuga), millest õigeksvõetud põhinõudega on seotud 1 450,22 eurot (sh õigusabikulud 860,22 eurot ja riigilõiv 590 eurot) ning sisulise vaidlusega viiviste osas 2 830,28 eurot (sh õigusabikulud 2 420,28 eurot ja riigilõiv 410 eurot). Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu (II tl 117-118).
13.Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekiri vastab tsiviilasja menetluskäigule. Samas leiab kohus, et näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 vaidlust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) hagiavalduse koostamine kokku 9 tundi, põhjendatuks loeb kohus 6 tundi; 2) hageja seisukoha koostamine kostjate 01.02.2016 vastuse osas kokku 6 tundi ja 53 min, põhjendatuks loeb kohus 3 tundi ja 53 min; 3) hageja teeside ning menetluskulude jaotuse osas seisukoha koostamine ning täiendamine kokku 2 tundi ja 30 min, põhjendatuks loeb kohus 1 tund ja 30 min. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 13 tundi ja 15 min.
14.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 135 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 135 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuludeks õigusabikulu 1 788,75 eurot, millele lisandub käibemaks 357,75 eurot, kokku 2 146,50 eurot ning riigilõiv 1 000 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Apellatsioonkaebuses vaidlustasid kostjad maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas vastustaja viivisenõuded ja määras kindlaks menetluskulud. Tulenevalt tuvastatud faktilistest asjaoludest esines maakohtul materiaalõiguslik alus jätta vastustaja viivisenõue täielikult rahuldamata või vähendada see tuginedes mõistlikkuse põhimõttele. Igal juhul pidi kohus vastustaja viivisenõude vähendama, vähemalt selles ulatuses, millises vastustaja on viiviseid ebaõigesti arvestanud.
16.Apellandid ei nõustu kohtu järeldusega KÜS § 7 lg 3 kohaldamise osas, kuivõrd käesoleval juhul ei võõrandatud korterit selle mõiste klassikalises tähenduses, vaid korteriomand vahetas omaniku täitemenetluse raames. Seega ei vastuta kostjad kolmanda isiku viivituskohustuse eest. Apellantide hinnangul ei lähe viivisenõue täitemenetluses üle. Samuti on kostjatelt viivise väljamõistmine vastuolus VÕS § 82 tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise üldpõhimõtetega. Antud asja on tuvastatav, et vastustaja põhinõue apellantide vastu muutus sissenõutavaks pärast seda, kui apellandid korterid omandasid, seega senimaani ei saanud olla ka apellantide poolset viivitust ehk tekkida viivise nõuet.
17.Juhul, kui kohus leiab, et viivisenõue on siiski põhjendatud, esitasid kostjad menetluses seisukoha, et hageja viivise arvestus on ebakorrektne. Viivise määra ja arvestamise osas näeb KÜS § 7 lg 4 ette erinormi. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on iga eraldiseisva viivisenõude alguskuupäevaks võtnud arve tasumise kuu ühe päeva (varieerub kuu 26-29. kuupäev), mis on vastuolus KÜS § 7 lg 4 põhimõttega, et viivist tohib arvestada maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus jättis kostjate nimetatud seisukoha tähelepanuta, rikkudes selliselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ja jättis kohaldamata materiaalõiguse normi.
18.Kostjad ei nõustu kohtu seisukohaga, et viivise ebamõistlikule suurusele saab viidata üksnes asjaolul, kui viivis ületab kordades põhinõuet. Apellandid on palunud viivisenõude vähendamist tuginedes asjaolule, et viivisenõude tekkimine ei ole olnud apellantide mõjuvõimus. Sisuliselt karistatakse kostjaid kolmanda isku tegemata maksete eest ja seda väga suures ulatuses, mis moodustab ligemale 50 % tasutud põhinõudest.
19.Menetluses on tuvastatud, et pooled pidasid läbirääkimisi ja apellandid isegi hoiustasid rahalised vahendid vastustaja nimele, vaieldavate kohustuste katteks, milliseid vastustaja keeldus vastu võtmast. Selliselt ei ole põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osas menetluskulude apellantide kanda jätmine.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 Apellantide hinnangul tuleb menetluskulud selles osas jätta vastustaja kanda, kuid nõustub ka olukorraga, kus poolte menetluskulud jääksid nende endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus tuleb tühistada osas, millega hagi viivisenõudes rahuldati selliselt, et F.M.C-lt, S.V-lt ja Y.S-ilt mõisteti solidaarselt Korteriühistu XXX kasuks välja viivised 999,88 eurot ületavas osas ning F.M.C-lt mõisteti Korteriühistu XXX kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summat 6 193,22 eurot ületavas osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et kostjad on kohustatud viivist tasuma ja ei korda maakohtu seisukohti juhindudes TsMS § 654 lg-st 6. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et kuna KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks on lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud, ning KÜS ega TMS ei sätesta erisust, et viivis nimetatud võla hulka ei kuulu, siis tuleb kostjatel kui korteriomandite omandajatel tasuda ka majandamiskulude ja muude maksete tasumisega viivitamisel tekkinud viivis.
23.Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostjad tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu, on põhjendatud. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Kuna kostjad viiviste vähendamise eelduste olemasolu ei tõendanud, polnud viivise vähendamine võimalik. Ainuüksi väide, et viivis ulatub ligemale 50 %-ni põhivõlast ei ole viivise vähendamise taotluse piisavaks põhjenduseks.
24.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud KÜS § 7 lg-s 4 sätestatuga, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Asja materjalidest nähtub, et kuigi hageja viivisearvestus vastab seaduses sätestatud viivisemäärale, ei ole viivist arvestatud majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, vaid viivise arvestus algab arve koostamise kuu 26-29 kuupäevadega. Sellest tulenevalt leidis, maakohus, et vastavalt hageja esitatud viivise arvestamise tabelitele on hagejal õigus nõuda viiviseid järgmiselt: korter nr 199 osas 1007,35 eurot, korter nr 200 osas 2 082,23 eurot, korter nr 201 osas 2377,67 eurot ja korter nr 202 osas 1782,52 eurot.
25.Hageja väide, et viivise erinevus võrreldes kohtuotsusega on mõneeurone, ei ole põhjendatud. Hageja esitas ringkonnakohtusse uue viivisearvestuse, võttes aluseks KÜS § 7-lg-s 4 sätestatud viivise arvestamise aja alguse. Samas muutis hageja uues viivisearvestuses hagi aluseks olevaid asjaolusid osas, mida kostjad ei vaidlustanud. Näiteks hagis nõudis hageja 2014 juunis kõikide korteriomandite suhtes väljastatud
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-19305 arve tasumata jätmise tõttu viivist alates juunist 2015, kuid uues viivisearvestuses muutis hagi aluseks olevaid asjaolusid selliselt, et nõudis viivist alates 2014 juulist. Hageja ei põhjendanud hagi aluseks olevate asjaolude muutmist. Seega ei saa nimetatud asjaoludest viivise arvestamisel lähtuda.
26.Arvestades viivisenõude õigust KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud algusaja järgi moodustab korter nr 199 osas esitatud arvete tasumisega viivitamisest tulenev viivise suurus hagi esitamise seisuga 999,88 eurot, korter nr 200 osas 2063,86 eurot, korter nr 201 osas 2 360,05 eurot ja korter nr 202 osas 1 769,31 eurot. Menetluskulude jaotus
27.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kostjate väidete kohaselt oli maakohtus menetluskulude väljamõistmine neilt ebaõiglane, kuna põhinõudes võtsid nad hagi koheselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevast asjast nähtub, et kostjad vabatahtlikult hagejale võlgnevust ei tasunud, kuigi hageja nõudis võlgnevuse tasumist. Seega on maakohus õigesti märkinud, et puudub TsMS § 168 lg -st 6 tuleneva menetluskulude hageja kanda jätmise kohaldamise üks eeldus – kostjad pole andnud põhjust hagi esitamiseks.
28.Kostjad ei eita, et korteriomandite kulude arved olid neile esitatud. Arvetelt nähtub nii põhivõlgnevuse kui ka viiviste võlgnevuse kogusumma. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate väide, et nad ei teadnud põhivõlgnevuse suurust. Kuigi pooled pidasid kohtuväliselt läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, selleni ei jõutud. Kostja I oli võlasumma hoiustanud tingimuslikult, seega ei saa hoiustamist lugeda kohustuse täitmiseks.
29.Apellatsioonkaebuses vaidlustasid kostjad menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist põhjendusega, et hagi õigeskvõtu tõttu on menetluskulude väljamõistmine neil ebaõiglane. TsMS § 651 lg 1 järgi ei saa ringkonnakohus väljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et maakohus mõistis ebaõigesti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise ~8 euro ulatuses ja kostjalt F.M.C-lt hageja kasuks ~49 euro ulatuses. Võrreldes viivise tasumise kohustusega käesoleva otsuse järgi moodustab maakohtu eksimus viivise väljamõistmisel vähem kui 1 % viivise summadest. Seega leiab ringkonnakohus menetlusökonoomiat arvestades, et puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise muutmiseks. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb samal põhjusel jätta kostjate kanda, arvestades samas apellatsioonkaebuse ulatust ja kostjate kohustuste ulatust viiviste maksmisel.
30.Hageja palub kostjatelt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 486 eurot. Arvestades kulunud töötunde ja tunnihinda, leiab ringkonnakohus, et need on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 14 % menetluskuldest ehk 68, 04 eurot ja kostjalt F.M.C-lt 86 % ehk 417, 96 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.