Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.05.2012 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kostja poolt hageja tervise kahjustamisega. Hageja palus kostjalt varalise kahju katteks välja mõista ühekordse summana hüvitise perioodi eest alates 17.08.2007 (töövõimetuse määramine) kuni kohtuotsuse jõustumiseni 2346.75 eurot kuus, igakuiste maksetena hüvitise 2346.75 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hageja pensionieani, põetaja kulude katteks hüvitise kohtu poolt kindlaks määratud summas, mittevaralise kahju katteks 1 000 000 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.15.11.2013 hagi täienduses palub hageja kostjalt varalise kahju hüvitisena välja mõista töötasu ühekordse summana 829 035 eurot, tugiisiku tasu 162 000 eurot ja käsunduslepingu alusel 325 000 eurot, so kokku 1 316 035 eurot. Mittevaralise kahjuna palub hageja välja mõista 683 965 eurot. Kokku nõudesumma 2 000 000 eurot.
3.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt tuvastas silmaarst 2004.a, et hageja nägemine on teatud kauguses udune. Prille vaja ei olnud, silmarõhud olid normi piires. 2006.a läks silm uduseks ja hageja saadeti kostja juurde, kus dr G määras operatsiooni. 19.11.2006 opereeriti vasakut silma. Peale operatsiooni nägemine ei taastunud. Paremale silmale teostati laserravi. 12.03.2007 muutus parema silma nägemine punaseks ja järgmisel päeval määras dr L vasakusse silma süsti. Süsti tegi dr T ja nägemine paranes, kuid pilt jäi laineliseks ning oli kahe triibuga. Süsti tegemise kohta võttis dr T allkirja, kuid mis ravimit süstitakse, arst ei öelnud. 09.04.2007 opereeris dr G paremat silma, nägemine taastus. Dr L jätkas aprillis vasaku silma laserravi. 11.05.2007 muutus vasaku silma pilt uduseks ja 29.05.2007 opereeris dr G vasakut silma. Pärast operatsiooni oli pilt küll udune, aga parem. Haiglast sai hageja koju 31.05.2007. Samal päeval vormistas dr G dokumendid (patsiendi nõusolek jne) parema silma süstimiseks 27.06.2007. Patsiendi nõusoleku lehe aitas täita hageja abikaasa ning vastavalt dr G soovitusele kirjutati nõusoleku andmise ajaks 26.06.2007. Tegelikkuses tehti süst juba 01.06.2007. Mingit selgitust, mis ravimit süstitakse, arst ei andnud. 01.06.2007 süstiti segunenud ravimeid ja mõne aja pärast muutus hägusemaks vasak silm. 06.06.2007 oli hageja praktiliselt pime. Sel päevcal vaatas dr G silmad üle ja teatas, et kõik on hästi. 20.06.2007 vastuvõtul teostas dr G tavapärase silmade kontrolli ja prooviti prille. Hageja üritas arstiga tehtud silmasüsti arutada, kuid see ei õnnestunud. Alates 2007.a suvest muutus silmaarsti juures käimine väga tihedaks ja kõiki visiite ei ole tervisekaarti ka kirja pandud. Tervisekaarti on märgitud nagu oleks hageja käinud 27.06.2007 dr G juures, mis aga ei vasta tõele. 05.11.2007 operatsioonil tehti süst veeni, mille tulemusena tekkis tõsine närvikahjustus. 2008.a algul paigaldati hagejale silmadesse läätsed, kuid need ei parandanud nägemist. 2009.a algul määrati hagejal 100% töövõimekaotust. Pärast seda pöördus hageja Eesti Patsientide Esindusühingusse ja sai teada, et ravim Avastin, mida hageja silma süstiti, ei
ole silmaravim, vaid pärakuvähi ravim ning et õige ravim silmadele on Lucentis, mida aga hagejale ei pakutudki. Lucentisele anti Eestis müügiluba 22.01.2007. Hageja asus elama Soome Vabariiki ja ka seal oma silmadega arsti poole pöördunud ning Soome arstid on leidnud, et muu ei aita enam kui parem silm välja opereerida.
4.Hageja leidis, et kui ei oleks tehtud 01.06.2007 talle paremasse silma süsti ravimiga, mis ei olnud tunnustatud ja mis oli segunenud teise ravimiga, ei peaks ta oma silmast ilma jääma ja poleks pidanud piinlema valudes, olles kaotanud nägemise ja kasutama tumedaid prille. Hagejat ei informeeritud Avastini kasutamisest 01.06.2007 ja hageja ei ole selle ravimi kasutamiseks nõusolekut andnud. Samuti ei informeeritud hagejat Avastini kasutamisega kaasnevatest ohtudest ega ka sellest, et oleks võimalik kasutada teisi ravimeid, nagu Lucentis. Lisaks tekkis tal 05.11.2007 operatsiooni järgselt tõsine närvikahjustus. Hageja hinnangul on kostja rikkunud hoolsuskohustust, patsiendi teavitamise ja teavitatud nõusoleku saamise kohustust, lisaks on kostja kasutanud üldtunnustamata meetodit olukorras, kus üldtunnustamata meetodi kasutamiseks seaduses sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Eeltoodu tõttu on hagejal tekkinud tervisekahjustused. Samuti on kostja rikkunud dokumenteerimiskohustust, mis mõjutab tõendamiskoormist. Kostja ei ole kandeid hageja tervisekaarti üldse teinud või on kandeid teinud valel kuupäeval (seejuures tagantjärgi). Hageja poolt enne 06.04.2009 tellitud tervisekaardi ärakiri erineb hageja poolt peale 17.02.2011 tellitud tervisekaardi ärakirjast. Tervisekaardis on märgitud parema silma süsti kuupäevaks 27.06.2007, kuigi süst tehti tegelikult 01.06.2007. Tervisekaardis puuduvad kanded 06.06, 08.06 ning 10.09.2007 visiitide kohta.
5.Kostja kasutas hageja silmade ravimisel üldtunnustamata meetodit – ravimit Avastin, kuigi tulnuks kasutada ravimit Lucentis, mis sai Eestis müügiloa 22.01.2007 ja on silmaravimina välja töötatud ja põhjalikult uuritud. Hagejale ei ole teada, millistel kaalutlustel jõudis kostja otsuseni, et üldtunnustatud ravimi Lucentis kasutamine oleks hageja silmade ravimiseks tõotanud vähem edu või kas kostja üldse kaalus hageja silmade ravimiseks mõne üldtunnustatud ravimi kasutamist. Hagejat ei ole ka üldtunnustamata meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud, seega ei ole hageja poolt antud patsiendi nõusolekud kehtivad.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele ei vaielnud hageja vastu, et põeb alates 1987.a diabeeti. Kuid hageja ei nõustunud sellega, et tema pimedaks jäämise 2007.a põhjustasid hageja enda käitumine ja diabeedist tulenevad tüsistused. 11.10.2011 teostati Soomes hageja vasaku silma silikonõli vahetus. Õli vahetus ja silma „sisepesu“ tulemusena paranes nägemine, silmarõhud langesid ja hageja sai kasutada erinevaid silmaravimeid, silmad ei kartnud enam valgust. Eeltoodu tõendab, et tegemist ei olnud diabeedi tagajärjel nägemise kaotusega. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Hageja ei ole hagis märkinud oma pimedaks jäämise tegelikku põhjust – 1986. aastast alates põetud esimest tüüpi diabeeti. Hageja on olnud suhkruhaige 16. eluaastast ja juuniks 2007 oli välja kujunenud mitmed tüsistused, sh proliferatiivne retinopaatia. Hageja on aastate jooksul eiranud arstide soovitusi ja raviskeeme ning pöördus ka kostja poole hilinenult. Sellest tingituna oli minetatud võimalus efektiivselt pidurdada
nägemise kaotust. Nägemise halvenemine ja lõpuks kaotus on diabeedi üks peamisi tüsistusi. Tegemist on diabeetilise retinopaatiaga ehk silma võrkkesta muutused, mis lõpevad võrkkesta irdumisega ja pimedaksjäämisega.
10.Kostja poolt osutatud tervishoiuteenuste nõuetekohasust on uurinud Terviseamet ja leidnud, et hagejale osutatud tervishoiuteenused vastavad nõuetele.
11.Kostja töötaja dr G ei ole teostanud Avastini süsti hageja paremasse silma 01.06.2007. Süsti teostamise kohta sellel kuupäeval ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Dr G viibis sel päeval hoopis väliskomandeeringus – Frankfurdis rahvusvahelisel silmaarstide konverentsil, kuhu sõitis juba 31.05.2007. Dr G teostas Avastini süsti hageja paremasse silma 27.06.2007. Süsti tegemiseks oli patsiendi kirjalik nõusolek. Enne süsti tegemist toimus 20.06.2007 dr G vastuvõtt, kus arst selgitas hagejale Avastini süsti vajalikkust, olemust (sh asjaolu, et tegemist on nn off-label kasutamisega), alternatiivsed raviviise ja riske. Hageja väide nagu oleks talle 01.06.2007 paremasse silma tehtud süst põhjustanud tema pimedaksjäämist, on vale. 27.06.2007 teostatud süst viidi läbi nõuetekohaselt ning tegemist on ravimiga, mida võib silma süstida proliferatiivse retinopaatiaga patsientidel. Nägemise kaotus on pikaaegsest ravimita diabeedist tuleneva proliferatiivse retinopaatia tavaline tagajärg, mitte aga arstlik viga.
12.Hageja esitatud kahju arvutus on hüpoteetiline, pole esitatud ei viidatud töölepingut ega ka nt väljavõtet selle töölepingu täitmise kohta ehk nt maksuameti tõendit selle kohta, kui palju oli hageja sissetulek aastatel 2006 ja 2007. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus jättis 22.03.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-13 leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Kohus viitas VÕS § 127 lõigetele 1 ja 4 ning § 128 lõigetele 1, 2 ja 5.
15.Hageja leidis, et kostja tegi hageja ravimisel ravivea, mille tulemusena sai hageja tervisekahju. Hageja tugines oma hagis esialgu asjaolule, et kostja tervishoiutöötaja poolt hagejale ravimi Avastin silma süstimise tulemusel kaotas hageja nägemise. Seejärel on hageja asunud seisukohale, et ta kaotas silmanägemise seetõttu, et süstal, millega kostja tervishoiutöötaja talle ravimit Avastin süstis, sisaldas ravimi Kenalog jääke.
16.Vaidlust ei ole selles, et hagejal on hagis kirjeldatud tervisekahju, mille tekitamist hageja kostjale ette heidab. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejal on alates 1986.a diabeet. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mis tekitas hagejale tervisekahjustuse (hageja leidis, et kostja raviviga ja kostja leidis, et hageja diabeet) ja kas kostja on tervishoiuteenuse osutamisel oma kohustusi rikkunud ning teinud ravivea, mis tekitas hagejale vastava tervisekahju (põhjuslik seos) ja kas kostja vastutab hagejale võimaliku raviveaga tekitatud tervisekahjustuse eest.
17.Kohus peab seega esmalt lahendama küsimuse, kas hageja tervisekahju on põhjustatud hageja diabeedist või mingist raviveast ja alles juhul, kui hageja tervisekahju ei tekkinud
diabeedist, tuleb hinnata, kas hageja tervisekahju tekkis mingist kostjapoolsest raviveast ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju.
18.Menetluses viidi läbi ekspertiis, kuivõrd menetlusosalistel puudub terviseseisundi hindamiseks vajalik meditsiiniline kvalifikatsioon. Kohus määras poolte nõusolekul eksperdiks oftalmoloogi KN. Eksperdile esitati ekspertiisiks järgmised küsimused: - Hageja väidab, et hagejale Avastini silma süstimisel, oli süstlas olnud eelnevalt sees ravim Kenalog ja et sama süstalt kasutati Avastini hagejale silma süstimiseks. Kui eeldada, et arst kasutas sama süstalt, milles oli olnud Kenalogi, siis milline kogus Kenalogi on võinud jääda süstla otsa ja nõela sisse ning kas see oleks saanud sattuda patsiendi silma ning milline oleks olnud sellise koguse Kenalogi (seejuures Avastini ja Kenalogi segu) silma süstimise võimalik tagajärg (seejuures, kas segu paremasse silma süstimine mõjutas/võis mõjutada vasaku silma heaolu)? - Mis põhjusel kaotas hageja 2007.a kevad-suvel nägemise? Palun põhjendage. - Kas ravimi Avastin kasutamine oli näidustatud hageja silmade ravimiseks? Palun põhjendage. - Kas hageja silmade ravimisel tehti raviviga? Palun põhjendage.
19.Kohus leidis ekspertiisi põhjalikkuse tagamise kohalt olevat põhjendatud määrata lisaks eksperdile esitatavatele küsimustele, et hageja silmade läbivaatus on kohustuslik ja läbivaatuse leiud tuleb võtta hinnangu andmisel aluseks. Ekspert teostas hageja silmade läbivaatuse.
20.Kokkuvõtvalt on eksperdi seisukohad järgmised: Kui eeldada, et Avastini manustamisel kasutati sama süstalt, milles varasemalt oli Kenalogi jääk süstlanõela siseselt, siis Kenalogi jääb sinna 0,001ml, mis on kliiniliselt ebaoluline. Ravimi manustamisel ühte silma on välistatud selle ravimi kandumine loomulikul teel teise silma, seetõttu Avastini või kahe ravimi segu süst paremasse silma ei mõjutanud vasaku silma seisundit. Eelandmete, silmaleiu ja täiendavate uuringute põhjal oli hageja nägemiskaotuse põhjuseks kaugele arenenud diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta diabeedist tingitud kahjustus). Avastini süst ei ole nägemislanguse põhjuseks. Avastini kasutamine oli hageja puhul näidistatud. Hageja ravimisel kostja poolt ei tehtud ravivigasid. Ekspertiisi detailsemad põhjendused t VI kd lk 82-96.
21.Kostja leidis, et eksperthinnang tõendab kostja seisukohti ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Eksperthinnang lükkas ümber kõik hageja esitatud väited kostjapoolsete rikkumiste kohta. Hageja ei olnud rahul eksperdi seisukohtadega ja seetõttu ei tunnistanud eksperthinnangut õigeks. Hageja on esitanud oma seisukohaga ekspertiisile paljasõnalisi ja asjatundmatuid meditsiinilisi arvamusi (hagejal ei ole meditsiinilist haridust), mis lähevad vastuollu meditsiiniteadmistega eksperdi arvamustega, mistõttu kohus ei pidanud hageja vastavaid argumente veenvaks ega põhjendatuks. Hageja vastuväiteid seoses eksperdi isikuga ei pidanud kohus asjakohaseks ega eluliselt usutavaks, seejuures oli hageja nõus eksperdi isikuga enne ekspertiisi teostamist. Hageja väiteid seoses ravimi Avastin kõrvalejätmisega ekspertiisist ei pidanud kohus põhjendatuks, kuivõrd ekspertiisist ei jäetud ravimit Avastin kõrvale.
22.Seega oli eksperthinnangu kohaselt hageja tervisekahju põhjuseks kaugele arenenud diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta diabeedist tingitud kahjustus), mitte mingisugune kostjapoolne raviviga. Ka kinnitas eksperthinnang, et ravimi Avastin kasutamine oli hageja puhul näidustatud ning hageja silmade ravimisel ITK silmakliinikus ravivigasid ei tehtud. Kohtul ei ole põhjust kahelda meditsiinilises
eksperthinnangus, seejuures on vastatud kõigile kohtu poolt asja lahendamiseks vajalikuks peetud küsimustele.
23.Kuivõrd hagejale tekkis tervisekahjustus hageja enda tervisliku seisundi tõttu ja kostja ei põhjustanud oma tegevusega hagejale tervisekahjustust, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel, mistõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõuded jätta rahuldamata.
24.Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud jätta hageja kanda. Küll aga leidis kohus, et antud juhul oleks kostja kulude väljamõistmine hagejalt hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 7993.80 eurot. Kohus leidis, et hagejale ei saa süüks panna, et hagejale tekkis mulje, et tema tervisekahjustus tekkis kostja ravi tõttu ning hageja ilma vastavate meditsiiniliste teadmisteta ei saanudki hagi esitamisel teada, et tema terviserikke põhjustajaks ei ole kostja poolt osutatud ravi, vaid diabeet. Küll aga teadis vastavat asjaolu kostja kui meditsiiniteenust osutav asutus (kostja mh tugines diabeedile juba oma esimeses vastuses hagile). Seetõttu ei vajanud kostja tegelikkuses õigusabi (veelgi vähem õigusabi ca 8000 euro ulatuses) oma positsiooni kaitsmiseks, vaid vajalik oli üksnes kohtuliku ekspertiisi teostamise taotlemine, et tuvastada kostja positsiooni õigsus/tervisekahju tekke tegelik põhjus. Kostjal ei ole muidugi keelatud kasutada õigusabi, kuid juhul, kui vastav õigusabi on asjaolusid arvestades ebavajalik, on selle hageja kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane, mistõttu jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
25.26.04.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega tema hagi.
26.Kohus on jätnud tähelepanuta, et dokumenteerimiskohustust on suures osas rikutud. ITK Silmakliiniku tervisekaart on kirjutatud dr G poolt uudismoodustuvate veresoonte haiguse kohaseks, et oleks õigustatud Avastini ravimeetodi kasutamine. Rikutud dokumenteerimiskohustuse järgi teostatud ITK raviteenuse kvaliteetkomisjoni otsus, Terviseameti ekspertkomisjoni otsus ega eksperdiarvamus ei ole õige.
27.Maakohtu otsuse kättesaamisel selgus, et menetlusse ei ole läinud hageja 15.11.2013 Harju Maakohtule esitatud hagi parandused ja täiendused. Nii hageja kui tema esindaja esitasid maakohtule hagi parandused. Tõsise vaidluse tulemusel esindajaga pidi jääma menetletavaks hageja hagi, kuid miskipärast on menetletud esindaja poolt redigeeritud ja moonutatud hagi. Seetõttu ei saanudki maakohus asjas õiglast seisukohta kujundada.
28.Ekspertiis ei olnud asjakohane selguse saamiseks ja põhjusliku seose leidmiseks. Maakohus leidis, et põhjuslik seos tervisekahjude tekkes on diabeedil, mitte ravivigadel. Diabeedil ei ole antud asjaga mingit seost. Sarnased silmakahjustused tekivad ka paljudel täiesti tervetel inimestel. Silmas tekivad tüsistused veres leiduvate VEGF rakkude mõjul. Haigusel on kaks staadiumit – varane staadium, kus tekivad verevalumid, ja hiline staadium, kus tekivad uudismoodustuvad veresooned. Hagejal ei olnud uudismoodustuvad veresooni, vaid olemasolevad olid haprad ja purunesid. Kui oleks olnud uudismoodustuvad veresooned, oleks off-label Avastin ravimeetod ette näinud korduvaid silmasüste, kuid tehti kumbagi silma üks süst.
29.Eksperdi poolt arvatud ja maakohtu poolt arvestatud silmasüstlanõeltel ei ole mingit tähtsust antud asjas. Süsti teostamiseks ei kasutatud ei sama süstalt ega nõela. Enne silmasüsti segunesid kaks ravimit ravimianumasse Avastin. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest (TsMS § 657 lõike 1 punkt 3, § 656 lõike 1 punkt 5). Ringkonnakohus ei saa ise teha uut otsust, kuna maakohtu lahend on olulises osas põhjendamata, sh on hindamata kõik kogutud tõendid, v.a eksperdiarvamus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb jaotada uuesti ka menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetluse kulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna hageja taotleb uue otsuse tegemist ringkonnakohtus, kuid kolleegium saadab asja tagais maakohtule.
32.Asjakohane on apellandi etteheide, et maakohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse 15.11.2013 esitatud hagiavalduse täiendust (t II kd lk 2-34). TsMS § 206 lõike 1 kohaselt on hagejal õigus oma nõuet mh suurendada, muuta hagi alust jmt. 15.11.2013 menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumist tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega pidi maakohus asja lahendamisel lähtuma nimetatud menetlusdokumendis esitatud nõuetest ja nende alusena esiletoodud asjaoludest. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus lahendas hageja järgmiseid nõudeid: 1) varalise kahju hüvitis alates 17.08.2007 igakuiselt 2346.75 eurot kuni hageja pensionieani ja põetaja kulude katteks kohtu määratud summas; 2) mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 000 000 eurot. 15.11.2013 menetlusdokumendis esitas hageja järgmised nõuded: 1) varalise kahju hüvitamiseks kokku 1 316 035 eurot ja 2) mittevaralise kahju hüvitamiseks 683 965 eurot (t II kd lk 30, 31). Täiendatud ulatuses nõuetest loobumise tahteavaldust tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kahju hüvitise arvestus sisaldub lisaks t II kd lk-l 47-48. TsMS § 392 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kohtul selgitada eelmenetluses välja esmalt hageja nõuded. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Seega kui maakohtul jäi nõude täpsustamisega seoses midagi arusaamatuks, oleks tulnud hagejalt selgitusi küsida ja/või seaduses sätestatud aluste olemasolu korral keelduda 15.11.2013 menetlusdokumendi vastuvõtmisest, kuid avaldust seadusliku aluseta menetlemata jätta maakohus ei saanud.
33.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet. Nimetatud sätte kohaselt peab kohus otsuses mh põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, analüüsima kõiki tõendeid ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud otsuses käsitles maakohus vaid kahte hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esiletoodud tervishoiuteenuse lepingu kostjapoolset väidetavat rikkumist, so raviviga seoses 13.03.2007 ravimi Avastin süstimisega hageja vasakusse silma ning 01.06.2007 sama ravimi ja ravimi Kenalog segu süstimisega hageja paremasse silma. Lisaks sellele tugines hageja hagi alusena ka kostjapoolsele ulatuslikule dokumenteerimiskohustuse rikkumisele (eriti tegelikkuses 01.06.2007 tehtud süsti tegemise kajastamine
ravidokumentides 27.06.2007) ja raviveale seoses 05.11.2007 operatsioonil veenisüsti tegemisega, mille tagajärjel tekkis hagejal närvikahjustus. Hagiavalduse täiendusest nähtub lisaks, et hageja tugines ka patsiendile teabe andmise kohustuse rikkumisele. Hageja tõi esile asjaolud selle kohta, et teda ei teavitatud enne 13.03.2007 ega 01.06.2007 süste, et ravim Avastin ei olnud väljatöötatud silmaravimiks, vaid vähiravimiks, mida oli hakatud kasutama olukorda säilitava silmaravimina. Samuti ei öeldud talle, et alates 22.01.2007 oli Eestis saanud kasutus- ja müügiloa silmaraviks väljatöötatud ravim Lucentis, mille kasutamine oleks hageja hinnangul parandanud tema nägemist paremini. Vastavad hageja väited jättis maakohus täielikult käsitlemata, kuigi tulenevalt VÕS §-dest 762, 764 ja 769 võivad nimetatud asjaolud tõendatuse korral osutuda tervishoiuteenuse osutaja poolseks lepingurikkumiseks.
34.Lisaks eeltoodule jättis maakohus otsuses täielikult käsitlemata kõik hageja esitatud mahukad tõendid ega selgitanud, miks ta neid ei arvesta. Maakohus rajas oma otsuse ainult ühele tõendile, so silmaarstist eksperdi arvamusele. Sellega rikkus maakohus TsMS § 232 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Käesolevas asjas poolte vahel mistahes sellesisulised kokkulepped puuduvad. Hageja püüdis tal lasuvat tõendamiskoormust täita, tuues kohtu ette mahukad tõendid haiguslugude, tervisekaartide jmt näol, sh peale 2008.a Soome Vabariigis tehtud ravi kohta, mille tulemusena hageja väitel tema nägemine siiski paranes ja seda sõltumata asjaolust, et ta põeb diabeeti. Samuti esitas hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks (t I lk 8), mille kohta kohtupoolset seisukohavõttu tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Maakohus ei keeldunud ühegi tõendi vastuvõtmisest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vähemalt menetluse ajal pidas kohus neid asjakohasteks ja lubatavateks TsMS § 238 lõike 1 mõttes. Lahendi nr 3-2-1-78-06 punktis 14 leidis Riigikohus, et sarnaselt tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttega tuleb ka tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest tulenevates kahju hüvitamise kohtuasjades hinnata eksperdiarvamust nagu mistahes muud tõendit TsMS §-s 232 sätestatut järgides ning sarnaselt muude tõenditega võib kohtul tekkida alus kahelda ka eksperdiarvamuses.
35.Maakohus on rikkunud menetlusõigust (TsMS § 438 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8) ka sellega, et jättis õigusaktidena kohaldamata VÕS 41.peatüki sätted, millised reguleerivad erinormidena tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat õigussuhet tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel (§-d 758-773). Viidatud sätetes reguleerimata osas kuuluvad kohaldamisele käsunduslepingu üldsätted ja VÕS-i üldosa normid. Maakohus jättis pooltevahelist õigussuhet reguleerivad erinormid otsuses käsitlemata.
36.Lisaks eelnevale on kolleegium seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme otsuse vormistamisel ka selles, et kohaldas TsMS § 444 lõiget 1 ja jättis otsusest välja nii hageja nõuete kirjelduse kui asjaolud, millel see tugineb, samuti kostja vastuväited. Tegemist on samuti olulise menetlusõiguse rikkumisega ja TsMS § 444 lõike 1 kohaldamisega vastuolus § 442 lõikega 7, milline nõuab mh poolte väidete ja tõendite kajastamist kohtuotsuses. Vaidlustatud lahendist nähtuval kujul TsMS § 444 lõike 1 kohaldamine muudab § 442 lõike 7 sisutühjaks. Riigikohus selgitas asjas nr 3-21-9-16 (punktis 46), et TsMS § 444 lõiget 1 tuleb tõlgendada kitsendavalt ja põhiseaduskonformselt ning vastuolusid vältivalt selliselt, et see säte kohaldub vaid sama paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud juhtudel, st kui tegu on tagaseljaotsusega või
õigeksvõtul põhineva otsusega või otsus tehakse lihtmenetluse asjas või menetlusosalised on kirjeldava osa otsusest väljajätmisega nõustunud. Käesolevas asjas ühegagi nimetatud alternatiividest tegemist ei ole. Suure hinnaga ja õiguslikult keerukates asjades tuleb kohtul iseäranis hoiduda liigsest lihtsustamisest. Kirjeldava osa ärajätmine raskendab otsuse mõistmist, mh seda, mis nõuet ja milliste asjaolude alusel üldse lahendati. Samuti võimaldab korralikult koostatud kirjeldav osa otsust paremini põhjendada, vältida oluliste küsimuste tähelepanu alt väljajäämist ja aitab seega maakohtu enda jaoks kaasa asja õigele lahendamisele.
37.Kuna TsMS § 658 lõike 2 kohaselt on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ainult ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, siis ei võta kolleegium käesolevas asjas seisukohta maakohtu poolt tühistatavas otsuses eksperdiarvamusele antud hinnangu kohta ega selle alusel tuvastatud põhjusliku seose puudumise kohta hageja nägemise languse ja ravimi Avastin süstimise (sh väidetava Kenalogi segu süstimise) vahel. Maakohtul tuleb eksperdiarvamust hinnata kogumis muude tõenditega ja kujundada sellest tulenevalt seisukohad kostja vastutuse eelduste esinemise või mitteesinemise kohta. Uus otsus tuleb vormistada TsMS-i 47. peatüki 1. jao sätteid silmas pidades. Maakohtul on kohustus viia asjas läbi ka täiendav eelmenetlus, mh selgitamaks üheselt välja, milliste tõenditega millist enda poolt esiletoodud elulist asjaolu soovib hageja tõendada.
38.TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemusest.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.