K.-T. V., V. K. V., M. K., E. P., E. M. K., M. V. ja M. M., I. N., K. R., A. M. E. N., K. P., P. P., J. K., J. R. K., M. B. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamiseks.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajate esindajale (M.Tamme) ja teadmiseks Tallinna linnale. Määruse (p 1) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse (p 2) peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 koolihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
Kaebajad esitasid 04.04.2017 halduskohtule kaebuse viidatud ehitusloa tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Kaebajad taotlevad lisaks vastustajalt selgituste nõudmist selle kohta, kas kõnealuse ehitusloaga ehitatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi nooremale kooliosale (1.-6. klass) koolihoonet ning kas noorema kooliosa üleviimiseks on kavas vastu võtta puudutatud isikuid kaasavas menetluses haldusakt.
3.Kaebuse esitajate põhisseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised:
3.1.Vaidlustatud luba ei reguleeri kitsalt ehitust, vaid on üheselt Gustav Adolfi Gümnaasiumis (edaspidi GAG) laiendamise tegevuskava osaks ja rikub sellisena kaebajate õiguseid, sh õiguspärast ootust. Kaebajate keskne rikutud õigus on GAG-i ümberkorraldamisele/laiendamisele suunatud toimingutega, s.h ehitustegevusega, mis kutsub esile objektiivse paratamatusena sunni rohkem kui 30% laste lahkumiseks GAG-ist jõudes 7.-12. klassi (kelle hulka võivad sattuda ka kaebajateks olevad õpilased), õigus haridusele (PS § 37) ning õigus kohasele menetlusele ja ärakuulamisele (PS § 14), s.h kaalutlusvigadeta otsusele (HMS § 54) ja õiguspärase ootusega arvestamisele (PS § 10) haridusega seotud oluliste otsuste tegemisel. Lisaks muutub koolitee, võimla kättesaadavus, koolikeskkonna turvalisus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2 alusel on põhikooli ülesanne muuhulgas luua õpilasele eakohane ja turvaline õppekeskkond.
3.2.Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa alusel toimub Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitus ja laienemine eesmärgiga viia sinna üle GAG esimesed 6 klassi. Tegemist ei ole seejuures lihtsalt hoone rekonstrueerimisega, mille osas pärast otsustatakse, milline kool seal tegutsema hakkab. Tegemist on konkreetselt GAG-i jaoks ehitatava koolihoonega. Seda olukorras, kus GAG-i ümberkorraldamist ja laiendamist otsustav haldusakt puudub ning kus on ilmne, et ehitustegevusega üritatakse jõuda võimalikult kaugele, et hiljem õigustada GAG-i laiendamise otsust selleks tehtud mahuka investeeringuga.
3.3.GAG-i laiendamise otsuse puudumisel ning olukorras, kus GAG-i ümberkorraldamist/ laiendamist viiakse järjekindlalt ellu, ei ole kaebajatel oma õiguste kaitsel muud valikut kui vaidlustada kohtulikult kõik toimingud ja haldusaktid, mis on suunatud GAG-i ümberkorraldamise ja laiendamise elluviimiseks.
3.4.Kaebajate huviks käesolevas haldusasjas on tagada, et: - GAG-i laiendamise otsustus tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust täites enne vastavate tegevuste elluviimist ning et ebaseadusliku ehitustegevuse ja ulatuslike investeeringutega ei tekitataks vastava kaalutlusotsustuse läbisurumiseks kunstlikult uusi olulisi argumente; - mõistliku ajavaruga oleks selgus, millises õppehoones alustavad 2017./2018. ning 2018./2019. õa kooliteed kaebajad ja kaebajate lapsed. Samuti oleksid selged muudatused progümnaasiumi osas, s.h kas kõigile 6. klassi lõpetanutele võimaldatakse GAG-is jätkata ka pärast 6. klassi lõpetamist ning luuakse vastav arv uusi 7.-12. klassi kohti; - kui korrektse kaasamisega ja korrektse kaalutlusotsustuse tulemuseks on GAG-i ümberkorraldamine ja laienemine Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, siis oleks seal tagatud seadusjärgsed õpitingimused, ehitise ohutus ning liiklusohutus.
3.5.Varasemalt on kaebajad vaidlustanud: 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264 haldusasjades nr 3-17-381 ja 3-17-415, mida linn esitles avalikkusele kui luba GAG-i rekonstrueerimiseks ning seejärel halduskohtule kui kitsalt lammutamist reguleerivat lammutusluba, mis lihtsalt nimetati rekonstrueerimisloaks, kuna
lammutamisele järgneb rekonstrueerimine. Halduskohus kaebust menetlusse ei võtnud viidates nii subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisele kui kaebuse ennatlikkusele. Halduskohtu vastavad määrused on kaebajate poolt vaidlustatud. 8.02.2017 korralduse nr 221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja 9)“ ja 22.02.2011 korralduse nr 11 „Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimäärus“ haldusasjas nr 3-17-581. Halduskohus kaebust menetlusse ei võtnud viidates nii subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisele kui kaebuse ennatlikkusele. Halduskohtu vastavad määrused on kaebajate poolt vaidlustatud. Kaebajate hinnangul ei ole vastustajal mingit kavatust GAG-i laiendamist/ ümberkorraldamist eraldi haldusaktiga ja kohases haldusmenetluses otsustada. Kaebajate hinnangul kavatseb vastustaja vajalikud tegevused ellu viia ning iga toimingu juures väita, et eraldivõetuna on tegemist üksiku halduse sisese toiminguga või otsustarbekuse küsimusega. Kuigi kohus on haldusasjades nr 3-17381, 3-17-415 ja 3-17-581 möönnud, et kaebajatel on õigus olla otsustusprotsessi kaasatud, s.h õigus ärakuulamisele ja heale haldusele, siis see õigus on kujunemas näilikuks.
3.6.Ehitamist puudutavad väited on järgmised: - Ehitustegevust on alustatud ilma nõuetekohase projektita. Ehitusprojekti puudumise tõttu ei saa kaebajad ega vastustaja nii tellija kui ehitusloa andjana hinnata kavandatud lahenduste sobivust ja turvalisust. Eelprojektis puuduvad autodele „taskud peatumiseks“, mis on laste koolitoomisel ja viimisel liiklusohutuse seisukohast üliolulised. - Ebaselge on, millises mahus ja ajagraafikus projekteerimistööd toimuvad. - Ehitustegevuse aluseks oleva projektini läheb täiendavalt oluliselt aega. - Puudub ehitustööde eelduseks olev kohustuslik projektiekspertiis. - Puudub reaalne ehitusjärelevalve. - Ebamõistlikult lühike ehitustähtaeg. - Kõrgendatud riskid ehitise ohutuse tagamisel. - Kavandatud ei ole õppekava täitmiseks kohustuslikku võimlat. Eelnevast tulenevalt ei ole tagatud laste turvalisust ja tervisekaitset vastavalt PGS § 7 lg 1 nõuetele. Ei ole Vana-Kalamaja 9 laiendamise ja tegeliku kasutuse muutmiseks vajalikku ehitusõigust, puudub seda lubav detailplaneering. Kooli juurdeehituse laienduse rajamiseks 46% mahus on ainus võimalik seadusjärgne viis seda lubavate projekteerimistingimuste või detailplaneeringu olemasolu (EhS § 26 lg 2 p 2), samuti eeldab seda piirkonna liikluskoormuse muutmine. Lisaks koolivajadusele ja sellega kaasnevale oleks ka ehitusõiguse aspektist olnud vajalik Vana-Kalamaja 9 kinnistu ehitusõiguse täpsustamine alama astme planeeringus, eelkõige detailplaneeringus. Küsimus seondub otseselt hoone suuremahulises juurdeehituses, mille rajamist on juba alustatud ning küsimuses, kas PGS-ga nõutud võimlat on üldse kunagi võimalik rajada. Isegi kui Vana-Kalamaja hoone ümberehitamine oleks võimalik üksnes ehitusloa alusel, st ilma üldja detailplaneeringuta, siis sellises olukorras peab vastustaja esmalt väljastama projekteerimistingimused (EhS § 26 lg 2 p 2) ning nii projekteerimistingimuste väljastamise menetlusess kui ehitusloa andmisel välja selgitama ja kaaluma kõiki asjassepuutuvaid isikute ja avalikke huvisid – vastasel juhul jäävad need täielikult kaitseta. EhS § 42 lg 1 alusel antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Vana-Kalamaja koolihoonesse pole eelnevalt toodud põhjendustel võimalik rajada PGS-i nõuetele vastavat põhikoolihoonet ning samuti ei saanud luba anda koolihoone laiendamisele 46% mahus (kaebuse p 6 . Vastustajal oli kohustus keelduda vaidlustatud ehitusloa väljastamisest EhS § 44 p-de 1, 4 ja 10 alusel.
Kaebajate vahetu puutumus seisneb selles, et planeerimismenetluse raames hinnataks (ning võimalusel lahendataks) mh liiklusküsimusi, sh laste liikumise ohutust kahe maja vahel ning suurenenud liikluskoormust.
3.7.Vana-Kalamaja tänavale põhikooli ehitamine mitte lähipiirkonna elanikele, vaid mujalt tulijatele, süvendab piirkonnas juba eksisteerivaid probleeme. Vana-Kalamaja koolihoonesse I ja II kooliastme õppehoone ehitamine selliselt, et tegemist ei oleks tegelikult lähipiirkonna kooliga, kuhu lapsed saavad tulla jalgsi, vaid eelkõige mujalt tulijatele, keda tuuakse ja viiakse autodega, muudaks oluliselt Vana-Kalamaja ja ümbritsevate tänavate, sh niigi suure koormuse all kannatava Põhja puiestee liiklust.
4.Esialgset õiguskaitset taotlevad kaebajad selleks, et: - tagada Vana-Kalajama 9 koolihoone ehitise ohutus ja vastavus PGS nõuetele olukorras, kus võibolla peavad selles koolimajas hakkama õppima kaebajad/ nende lapsed ning kus vastustaja näol ühes isikus kokku langev ehitusloa väljastaja, ehituse tellija ja ehituse järelevalvaja on tellinud ja õigustab seadusvastast ning seadusjärgseid ohutuse tagamiseks mõeldud nõudeid üheselt eiravat ehitustegevust niigi kõrgendatud riskidega vanas ning ei teosta seejuures reaalselt ehitusjärelevalvet; - tagada kohane haldusmenetlus, -akt ja selle vaidlustamise võimalus küsimuses, kas GAG üldse korraldatakse ümber H. Agur’i soovitud viisil, mille osas tuleks täna möönda, et ka vastupidine võimalus on eluliselt usutav vastavalt käesoleva kaebuse põhjendustele. - kitsamalt ehituse kontekstis – vältida olukorda, kus GAG-i ümberkorraldamise/ laiendamise otsuse läbisurumiseks luuakse esmalt olulise investeeringu ja poolelioleva ehituse argument ning võib-olla saabki see argument määravaks hilisema põhilise kaalutlusotsustuse tegemisel GAG ümberkorraldamiseks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb põhjusel, et koolihoonele võidakse kohtumenetluse kestel väljastada kasutusluba. Sellisel juhul on ehitusloa tühistamine samuti piiratud ning seda ka juhul, kui see rikub kaebaja õigusi (Riigikohtu 31.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 42). Kui kaebajad ei esitaks esialgse õiguskaitse taotlust, läheneks uue õppeaasta algus. Arvestades kohtumenetluse kestuse ning võimalike viivitustega, poleks sel juhul kindel, millises õppehoones ja millistes tingimustes alustaksid uut kooliaastat GAG-i õpilased, sh kaebajad ja kaebajate lapsed. Ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist ja sellega seonduvat kahjuhüvitisnõuet ei saa kaebajate jaoks tõhusaks õiguskaitsevahendiks pidada. Kaebajad leiavad, et kaebus on perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ka avalikes huvides.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt täpsustab kohus, et kaebuse punktis 1 märgitud taotlused selgituste nõudmise kohta vastustajalt ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 37 vastavad taotlused, mistõttu ei ole neid võimalik menetlusse võtta. Kuna kohus ei arva, et advokaadist esindajale see teada ei oleks, siis ei pea kohus vajalikuks teha selles osas nõude tagastamise määrust.
6.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega jätab kohus kaebeõiguse käsitlemisel tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutavad uue koolihoone naabrite, tulevaste võimalike GAG-i õpilaste või avalikke huve.
7.Haldusasjas nr 3-17-581 21.03.2017 tehtud määrusest (jõustumata) nähtub, et: - Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja tn 9 asuv kinnistu nr 2665210 koos sellel asuvate ehitistega, mida kuni 2016. aasta novembrini kasutas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium kui Tallinna linna hallatav asutus.
- Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182 (tl 29) otsustati: liita Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja lõpetada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus 01.09.2017; Tallinna Linnavalitsusel korraldada p-s 1 nimetatud asutuste tegevus ümber ajavahemikus 01.07. - 31.08.2017 ning moodustada VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi likvideerimise komisjon. - Tallinna Linnavalitsus võttis 08.02.2017 vastu korralduse nr 221-k „Linnavarabilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja tn 9)“, millega Tallinna Haridusamet andis oma bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 26652101, katastritunnus78408:801:0298, pindala 5168 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuv koolimaja ja abihoone. - Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrusega nr 11 võeti vastu Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimäärus, mis avaldati Riigi Teatajas 02.03.2017. Põhimäärus jõustus 05.03.2017. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinna Haridusameti hallatav asutus. Määruse §-s 2 on kooli tegutsemise aadressiks märgitud muu hulgas Vana-Kalamaja 9. Kohus leidis viidatud määruses, et kaebajate eesmärk on säilitada juba GAG-s õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis, kuhu neid on õppima võetud. Kohus selgitas, et õigus haridusele ei tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on vajalikud avalikke huve ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil ülemääraselt koormavad. Kohus ei nõustunud kaebajatega, nagu poleks Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3 ja 4 kooskõlas kooli paiknemine mitmel maa-alal. PGS § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad. Nii on see sätestatud ka GAG põhimääruse §-s 2, mille kohaselt Vana-Kalamaja 9 on üks kooli tegutsemiskohtadest. Määruse nr 84 § 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning § 3 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt peab kooli tegevuseks kasutatav ala olema õppetegevusega seonduvalt sobiv, turvaline ning koos juurdepääsuteedega pimedal ajal vajaduste kohaselt valgustatud. Kohus leidis, et seega ei saa iseenesest rikkuda kaebajate õigusi kooli tegevuskohtade täiendamine veel ühe aadressiga. Pelgalt aadressi lisamisega tegevuskohtade loetelus ei kaasne õppetöökorraldamist sellel aadressil vähemalt selliselt, et see hakkaks rikkuma kaebajate õigusi. Vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole vastustaja otsustanud GAG asukoha muutmist ega GAG ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS § 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse koolide ümberkorraldamiseks ning täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa. Kohus leidis, et esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes. Kohus märkis, et võrdlus kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-11-2982 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud kaasuses käsitleti mõju, mis kaasneb hajaasustusega piirkonnas kooli sulgemisega, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kooli sulgemisega, vaid täiendava õppehoone kasutuselevõtuga 800 meetri kaugusel senisest tegevuskohast. Kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Kaebajatel ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli tegevuses muudatusi teha üksnes lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest.
Kohus selgitas, et kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). GAG on munitsipaalkool, mille omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes kooliga seotud otsuste langetamisel peab lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel ning linna elanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi, kuid neil on õigus olla muudatustest teavitatud ja ulatuslikku kaalutlusruumi ning paljusid isikuid puudutavate otsuste tegemisse kaasatud.
8.Ka käesolevas asjas koosneb kaebus peaasjalikult eelviidatud haldusasjas esitatud väidetest. Kaevatav ehitusluba on väljastatud põhikooli või gümnaasiumi õppehoonele (kasutusotstarve). Ehitusloaga ei ole sellest nähtuvalt otsustatud valmivasse hoonesse üle viia GAG-i ühte põhikooli osa (1-6.kl). Kuigi projektdokumentatsioonis märgitakse GAG-ile hoone kavandamist, ei ole sellegipoolest tegemist ühe kooliosa teise majja üleviimise otsusega. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust (nt naabrusõigustest tulenevalt) vaidlustada Vana-Kalamaja 9 kinnistule koolihoone ehitamist. Kaebusega ei ole seega ka võimalik saavutada kaebuse peamist eesmärki, milleks on vaatamata huvi mõningasele ümbersõnastamisele kaebuse põhjenduste kohaselt jätkuvalt GAG-i põhikooli ühe osa üleviimise vältimine aadressile Vana-Kalamaja 9. Vastava asjaolu üle otsustamine ei ole ehitusseaduse kohaselt ehitusloa reguleerimisesemeks. Haldusasjas nr 3-17-581 esitatud põhistused ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuivõrd ehitusloa andmist reguleerib ehitusseadustik, mitte PGS. Seega peab ehitusluba vastama ehitusseadustikus (§ 38) toodud nõuetele ning GAG-i põhikooli I ja II astme väidetava üleviimise küsimus ei ole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuv. Sellele vaatamata peab kohus vajalikuks märkida, et nõustub eelnimetatud määruse teinud kohtunikuga selles, et kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG kui munitsipaalkool ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Põhiseadus ei sätesta põhiõigust saada haridust ajaloolises koolihoones. Vaidlustatud ehitusloa alusel toimub kaasaegse koolihoone ehitamine ning see hoone lisandub tõenäoliselt GAG-i senisele koolihoonele vanalinnas. Kahtlemata võib uue koolihoone rajamine eeldusel, et sinna viiakse üle osa põhikoolist, mitte gümnaasiumist, olla paljudele põhikooli lapsevanematele vastuvõetamatu ja ebamugavusi tekitav. See ei anna aga alust vaidlustada ehitusluba, isegi kui leida, et õpilase või tema vanema subjektiivse õiguse võiks tuletada PGS-i sätetest. Kaebaja viitab õigesti PGS § 4 lg-le 2, mille kohaselt on põhikooli ülesanne muuhulgas luua õpilasele eakohane ja turvaline õppekeskkond. PGS § 7 lg 1 alusel tagab põhikooli pidamisel kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Õppekeskkonnaga seonduvaid nõudeid on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2013 määrusega, mille §-i 3 kohaselt: „Koolil peavad olema õppetegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Kooliruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd ja muid vajalikke tegevusi ning tegelda harrastustega“ (lg 1); hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ja käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele (lg 2). Viidatud määruse §-i 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala. Seega viitab ka eelmärgitud määrus ehitusseadustikule (varem ehitusseadus). Kohtu arvates ei ole võimalik mõistlikult väita, et Tallinna kesklinnas uue koolhoone ehitamine ja kasutusse võtmine on ohtlik (liikluse ja laiemalt ümbritseva keskkonna tõttu), arvestades kesklinnas tegutsevate koolide arvu. Sellistele väidetele tuginev kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning selle sisuline menetlemine tarbetu. Ebamugavused elukorralduses ja/või soovimatus asuda õppima mitteajaloolises koolihoones või koolitee mõnevõrra keerulisemaks muutumine ei ole kaebeõiguse aluseks. Küll on aga kaebuses väljatoodu käsitletav vanemate ja laste huvina, mida linnal kui kooli
pidajal tuleb kaaluda koos muude tähtsust omavate asjaoludega, kui tehakse otsus, kas ja milline GAG-i kooliosa asub uues asukohas õppima. Sellise otsuse mittetegemisel ja reaalse üleviimise alustamisel võib olla kohane õiguskaitsevahend keelamiskaebus. Tallinna linnal kui kooli pidajal ning ühtlasi ehitus- ja kasutusloa väljastajal lasub vastutus, et valmiv koolihoone vastaks ehitisele esitatavatele nõuetele ja spetsiifilistele koolihoonet puudutavatele nõuetele ning hoone saaks sellel eesmärgil kasutusse võtta. Kohtu arvates ei saa võtta eelduseks, et Tallinna linn laseb teadlikult ja tahtlikult endale ehitada ehitamist reguleerivatele õigusaktidele mittevastava koolihoone. Kohtu arvates ei tulene ehitamist puudutavast regulatsioonist kaebeõigust vanemale, kelle laps asub õppima rekonstrueeritavas ja laiendatavas koolihoones ega sinna õppima asuvale lapsele. Ehitusseadustik või HKMS ei näe ette kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks pelgalt puutumuse alusel. Samuti ei ole ettenähtud populaarkaebuse esitamise õigust. Vastasel juhul peaks ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud saama vaidlustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ehituslube hoonete osas, kus nad töötavad või pärast hoone rekonstrueerimist tööle asuvad. Sellise praktika kujundamine oleks ilmselgelt ebamõistlik ega oleks kooskõlas kaebeõigust reguleerivate normidega. Kohus selgitas 21.03.2017 määruses lisaks, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt ning et praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas GAG-i õpilased alustavad 2017.aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja 9 või mitte. Käesolevat asja lahendav kohtunik nõustub selle seisukohaga, kuid see ei saa anda kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Küll on aga vanematel lisaks õigus üleviimise otsuse tegemisel nõuda koolilt ehitise ohutust tõendavaid dokumente. Ehitise kasutusse lubamisel peavad muuhulgas andma kooskõlastuse teised pädevad haldusorganid (Päästeamet, Tervisekaitseinspektsioon jt).
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (p 1) ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2). Kui on tuvastatud HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel kaebeõiguse puudumine, ei ole täiendavalt vajalik kaebust tagastada ka p 2 alusel.
10.Kuivõrd kaebuse esitajate kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus jätab kaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
12.Kaebuselt tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt tagastamisele ei kuulu.