2-16-104142
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
26.oktoobril 2016 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-104142
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi R. V. vastu võlgnevuse nõudes 1952,08 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn Harjumaa, esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); kostja R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi R. V. vastu osaliselt. Välja mõista R. V. ́ilt 909 (üheksasada üheksa) eurot ja 27 senti OÜ Aktiva Finants kasuks (põhivõlgnevus 777,58 eurot ja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 131,69 eurot). Menetluskulude jaotus Jätta 47 % OÜ Aktiva Finants menetluskuludest R. V. `i kanda ja 53 % R. V. `i menetluskuludest jätta OÜ Aktiva Finants kanda. Välja mõista R. V. `ilt menetluskulu 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot ja 75 senti OÜ Aktiva Finants kasuks.
Välja mõista R. V. `ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt summas 152,75 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 152,75 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele 2 Eesti AS hagejale 19.12.2014 nõude kostja vastu põhisummas 976,04 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele 2 Eesti AS ja kostja olid sõlminud liitumis-, seadme- ja järelmaksulepingud, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole nõutud summasid (arvetest nähtuvalt 979,75 eurot, millest hageja on maha arvestanud viivise 3,83 eurot), s.o. 976,04 eurot tasunud. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 42369263 ja mille tasumise kohustus tuleneb poolte lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmisi toiminguid: SMS-teavituste edastamine arve mitteesitamise kohta teenusnumbrile; sideteenuste osaline piiramine; meeldetuletuskirjade edastamine; viivise arvestuse pidamine; tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; võlanõude edastamine paberkandjal; lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; sideteenuse osutamise piiramine täielikult; sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22%+ käibemaks (eelmise perioodi võlgnevus 777,58x 26%= 202,17 eurot). Vastavalt Tele2 Eesti AS üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast (18.04.2014) kuni hagiavalduse koostamise päevani 21.06.2016 1118,54 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab viivise nõuet 975,99 eurole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 976,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 975,99 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Kostja tunnistab võlga summas 777,58 eurot, kuid ei tunnista 01.05.2014 arvet nr 42369263. Samuti palub ta viiviseid vähendada, kuna oli 2015.a. ja 2016.a. esimese poole töötu, perekonnas kasvab 4 alaealist ülalpeetavat, ta ei ole pahatahtlikult vältinud võla tasumist.
Menetluskulud palub kostja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Samuti on hageja õigusabikulu arve põhjendamatult suur (tl 69). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 79). Tartu Maakohtu 20.septembri 2016.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 79). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 20.09.2016 (tl 82), kostja 10.10.2016 (tl 84). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule esitanud täiendavaid dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule koopiad Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumis-, järelmaksu- ja seadme juurdeostu lepingutest (tl 27-30), Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 52-58), kostjale esitatud arvete koopiad (tl 31-51), hinnakirja (tl 58 ) ja teatise nõude loovutamise kohta (tl 27). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel olid sõlmitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamiseks lepingud ja kostja kohustus oli igakuiste arvete alusel tasuda lepingus märgitud tähtajaks esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arveid 976,04 euro ulatuses. Kostja on võlgnevuse õigeks võtnud summas 777,58 eurot, kuid ta ei tunnista 01.05.2014 arvet nr 42369263 (tl 69). Arve nr 42369263 on koostatud 01.05.2014 võlgnevuse sissenõudmise kulude kohta summas 202,17 eurot. Hageja kinnitab, et tegemist on võlgnevuse sissenõudmiskuludega, mille teket on ta juba hagiavalduses selgitanud (tl 75). Kohus ei nõustu hageja väitega, et sissenõudmise tasu on arvestatav hinnakirja kohaselt 22%+käibemaks. Hageja poolt viidatud tingimuste p 4.8 kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele 2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h. kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele 2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Seega on sisuliselt tegemist võlgnevuse sissenõudmisega Tele2 Eesti AS-le kostja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses on hageja loetlenud võlgnevuse sissenõudmise toimingud, kuid asja materjalidest ei nähtu, milliseid nendest käesolevas asjas võlgnevuse sissenõudmisel Tele2 Eesti AS poolt kohaldati ning millised olid seetõttu Tele2 Eesti AS kulutused. Vaatamata kostja vastuväidetele ei ole hageja esitanud vastavasisulisi tõendeid (peale ühe Tele2 Eesti töötaja 28.03.2014 e-kirjatl 77) võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude kohta. Seega ei ole hagi võla sissenõudmise kulude hüvitamise 202,17 euro osas tõendatud ja tuleb jätta selles osas rahuldamata.
Neil asjaoludel ja kostja õigeksvõtule ning teistele tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus 777,58 eurot on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude tulenevalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-st 6.13.2 tasumata võlgnevuselt 0,15% päevas. Kostja taotleb viiviste vähendamist. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole otseselt sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 kohaselt on Tele 2-l õigus nõuda maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist, arvestades alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75 % aastas on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,25% kuni 8,05% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepingute üldtingimuste p 6.13.2 viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis tõendatud arvetelt hagis nimetatud perioodi eest kuni hagi esitamiseni kokku 131,69 eurot. Hageja ei ole taotlenud viiviste väljamõistmist kostjalt TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 777,58 eurot ja viivised hagi esitamiseni 131,69 eurot.
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 47 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 53 % kostja menetluskuludest jätta hageja kanda. Asjakohane ei ole kostja viide menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg 4 alusel, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagi täieliku rahuldamise korral. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 1750 eurot. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, samuti ei nähtu asja materjalidest tema poolt kantud menetluskulusid. TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2; 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kokku 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, hagi lahendati kirjalikus menetluses, hageja on kohtule esitanud peale hagi materjalide veel vaid arvamuse kostja vastuse kohta ühel lehel koos maksemeeldetuletuse koopiaga, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks hageja esindaja tasu summas 100 eurot. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 47 %, siis 47%x 225+ 100= 152,75 eurot.
TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu nõude (152,75 eurot) suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.