lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-92/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-92/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1443
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-92

Haldusasi

JP kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks jalutuskäigu võimaldamiseks suitsetajatest eraldi ajal

Menetlusosalised

Kaebaja – JP Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JP määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta JP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-92 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.JP esitas Tallinna Vanglale 25.10.2016 ja 26.10.2016 taotlused, mille kohaselt teda häirib jalutuskäigu ajal kõrval jalutusboksis suitsetamine ning palus, et vangla võimaldaks vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäigu pärast suitsetajaid.
2.Tallinna Vangla jättis 25.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24339-4 JP taotlused rahuldamata. Tallinna Vangla selgitas otsuses, et kuna Tallinna Vanglas paigutatakse suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad jalutuskäigu ajaks eraldi jalutusboksidesse, siis ei saa nõustuda, et Tallinna Vangla rikuks VangS § 55 lg-s 2 ja § 93 lg-s 5 sätestatud nõudeid. Tallinna Vangla II ja III üksuse jalutusgraafiku alusel viiakse jalutuskäigud läbi 08.15-11.30 ja 13.00-17.00, ajavahemikul 11.40-12.50 toimub toitlustamine. Seega tuleb II ja III üksuse jalutuskäigud viia läbi 7 tunni ja 15 minuti vältel, mis jagatuna tähendab, et üksuse jalutuskäigud tuleb läbi viia 3 tunni ja 30 minutiga. E2 hoonel, mis koosneb II ja III üksusest, on kokku 22 jalutusboksi ning need on jalutuskäikude ajal maksimaalselt hõivatud. Lisaks tuleb arvestada, et mitte kõik kinnipeetavad ei saa jalutada graafikus ettenähtud ajal (nt osalemise tõttu sotsiaalprogrammides/õppetegevusel, arsti vastuvõtul, uurimistoimingutel,

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-92 kohtuistungitel, majandustöödel jne) ning ka neile tuleb jalutuskäigud tagada vastavalt sellele, kas tegemist on suitsetajaga või mittesuitsetajaga. Sellest tulenevalt ei saa tagada mittesuitsetajatele eraldi aega jalutamiseks selliselt, et teistes jalutusboksides ei oleks suitsetajaid, kuna ajalist ja ruumilist ressurssi arvestades ei ole see võimalik.

3.JP esitas Tallinna Vangla 25.11.2016 otsusele 05.12.2016 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 29.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/407-2 rahuldamata.
4.JP esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas taotlusena kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäik suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi ajal. Kaebuse kohaselt viiakse kaebaja jalutuskäigule jalutusboksi, mis on ette nähtud suitsetamiseks. Lisaks viiakse kaebaja jalutama samaaegselt koos suitsetajatega ning kõrval asuvatest jalutusboksidest tuleb sigaretisuits kaebaja jalutusboksi. See kahjustab kaebaja tervist ja tekitab ebamugavusi. Kaebaja ei saa jalutada värskes õhus.
5.Tallinna Vangla oli seisukohal, et kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Reeglina jalutavad ühes jalutusboksis korraga ühte kambrisse paigutatud isikud, ent kui kambris viibivad samaaegselt nii suitsetavad kui mittesuitsetavad kinnipeetavad, siis paigutatakse nad eraldi jalutusboksidesse. Seega on Tallinna Vangla taganud suitsetavatele ja mittesuitsetavatele kinnipeetavatele eraldi jalutuskäigud. Tubakasuits liigub alt üles ning isegi kui tuul viib tubakasuitsu kõrvalolevasse jalutusboksi, siis ei ole see sedavõrd intensiivne, kui viibida suitsetavate kinnipeetavatega ühes jalutusboksis. Tallinna Vangla selgitas 25.11.2016 otsuses, miks ei ole võimalik viia kaebajat jalutama pärast seda, kui suitsetavad kinnipeetavad on jalutamas käinud. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetavale õigust nõuda jalutuskäike muul ajal, kui seda näeb ette vangla kodukord.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.02.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna Vangla võimaldaks talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäigu selliselt, et samal ajal ei viibiks jalutusboksides suitsetavaid kinnipeetavaid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Tallinna Vangla 25.11.2016 otsuse tühistamise nõue oleks materiaalõiguslikult perspektiivitu ning sellele esitatud kaebus jääks rahuldamata. Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele vaidemenetluses ei ole tuginetud ning kaebuses toodud väited ei anna alust asuda seisukohale, et Tallinna Vangla 25.11.2016 otsus oleks õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja 25.11.2016 otsuses ja 29.12.2016 vaideotsuses tooduga ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda neid. Tallinna Vangla on vaideotsuses selgitanud jalutuskäikude tagamist ja korraldamist ning selgitanud kaebajale, miks ei ole kaebajale eraldiseisva jalutuskäigu korraldamine võimalik. Kohtule ei nähtu, et 25.11.2016 otsuses oleks vastustaja lähtunud lubamatutest kaalutlustest või väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest, mistõttu on 25.11.2016 otsus õiguspärane. VangS § 55 lg 2 sätestab kinnipeetavale subjektiivse õiguse nõuda päevas vähemalt ühetunnist jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kinnipeetavale võimaldaks jalutuskäike kodukorras kehtestatud ajast muul ajal. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna Vanglalt, et teda viidaks jalutama temale sobilikul ajal. Praegusel juhul ei väida kaebaja, et Tallinna Vangla ei ole talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäike taganud. Samuti ei väida kaebaja, et ta peaks jalutuskäigu ajal viibima ühes jalutusboksis suitsetavate kinnipeetavatega. Kaebusest ja Tallinna Vangale esitatud taotlusest nähtuvalt häirib kaebajat jalutusboksi kõrval asuvatest jalutusboksidest pärinev sigaretisuits, 2(4)

3-17-92 mistõttu leiab kaebaja, et talle ei ole VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäik tagatud. Kohus sellega ei nõustu. VangS § 105 lg 21 p 2 sätestab, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava ning lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor. Tallinna Vangla kodukorra p 4.1.1 kohaselt saadetakse kinnipeetavad muu hulgas jalutuskäigule vastavalt graafikule ning p 12 kohaselt on suitsetamine lubatud üksnes jalutuskäigu ajal jalutusboksis või jalutushoovis. Tallinna Vangla on 25.11.2016 otsuses nr 5-8/16/24339-4 selgitanud kaebajale jalutusgraafikut ning jalutuskäikude toimumise korraldamist ning seda, miks ei ole võimalik mittesuitsetavatele kinnipeetavatele tagada eraldi aega jalutamiseks. Päevakavajärgne elurütm ning arvestamine teiste kinnipeetavatega on vangistusega kaasnev paratamatus (VangS § 41 lg 2) ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobiva päevakava kehtestamist. Riigikohtu 22.05.2014 määrusest nr 3-3-1-30-14 ning Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsusest nr 3-13-70034 (p 16) saab järeldada, et VangS § 41 lg-s 1 ja VangS § 55 lg-s 2 ettenähtud jalutuskäik ei ole mittesuitsetavale kinnipeetavale tagatud olukorras, kus kaebaja peab viibima jalutuskäigu ajal jalutusboksis koos suitsetavate kinnipeetavatega. Praegusel juhul on aga Tallinna Vangla taganud mittesuitsevatele kinnipeetavatele eraldi jalutuskäigud nendest kinnipeetavatest, kes jalutuskäigu ajal suitsetavad.

7.JP esitas halduskohtu määruse peale 10.02.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.JP selgitas Tallinna Halduskohtu 06.02.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses, et kaebuse eesmärgiks ei olnud Tallinna Vangla kohustamine võimaldada jalutuskäiku muul ajal, vaid jalutuskäigu korraldamise tingimused, täpsemalt jalutuskäigu toimumise koht. Tallinna Vangla paigutab suitsetajad ja mittesuitsetajad jalutuskäigu ajaks suitsetamiseks mõeldud boksidesse. Seega peab kaebaja minema jalutuskäigule suitsetamisruumi, mille õhk ei ole värske. Lisaks tuleb bokside poolt, kus jalutavad suitsetajad, kaebaja boksi pidevalt suitsu, mis kahjustab kaebaja tervist. VangS § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt häirib kaebajat asjaolu, et ta peab viibima jalutuskäigu ajal jalutusboksides, mis on ühtlasi ette nähtud suitsetajatele (jalutusboksides asuvad sigaretisüütajad ja tuhatoosid ning kirjad „Suitsetamise koht“ ja „Suitsetamine kahjustab Teie tervist“). Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et jalutuskäigu ajal tuleb kõrval asuvatest jalutusboksidest, kus jalutavad suitsetavad kinnipeetavad, kaebaja jalutusboksi sigaretisuitsu. Kaebaja taotleb võimalust jalutada erineval ajal suitsetajatest ning võimalusel jalutus-, mitte suitsetamisboksis. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et sellega on hõlmatud ka Tallinna Vangla 25.11.2016 otsuse tühistamise nõue, ning leidis, et see oleks materiaalõiguslikult perspektiivitu. Kohus oli seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda jalutuskäike kodukorras kehtestatust muul ajal (kaebajale sobilikul ajal).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Isik võib nõuda 3(4)

3-17-92 haldusakti andmist või toimingu sooritamist juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). JP-l on subjektiivne õigus nõuda vanglalt VangS § 55 lg-s 2 ettenähtud ühe tunni pikkust jalutuskäiku värskes õhus. Vaidlus puudub selles, et kaebajale on võimaldatud nimetatud sättes ette nähtud jalutuskäik ja seda eraldi suitsetavatest kinnipeetavatest. Samas puudub JP-l subjektiivne õigus nõuda jalutuskäiku ajal, mil kõrvalasuvates jalutusboksides ei viibi suitsetajatest kinnipeetavad. Kinnipeetavate päevakava on sätestatud vangla kodukorras ja kaebajal puudub õigus nõuda jalutuskäiku selles sätestatust erineval ajal. Tallinna Vangla selgituste kohaselt ei oleks kaebajale jalutuskäigu võimaldamine selliselt, et kõrvalboksides ei viibiks suitsetavaid kinnipeetavaid, tihedast jalutusgraafikust ja ruumipuudusest tulenevalt võimalik ning vastavad kaalutlused on 25.11.2016 otsuses toodud. Tallinna Vanglas on samad jalutusboksid ette nähtud nii suitsetajatele kui mittesuitsetajatele ning ükski õigusakt ei näe ette kohustust võimaldada jalutuskäik vaid mittesuitsetajatele ettenähtud jalutusboksis. Seetõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus seda vanglalt nõuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja väidetud tervise kahjustumist pidada tõenäoliseks olukorras, kus isik viibib koos mittesuitsetajatega jalutuskäigul jalutusboksis, milles muul ajal viibivad ka suitsetavad kinnipeetavad. Jalutusboksid on pealt avatud ning arvestades õhuliikumist, on tõenäoline, et tervist kahjustav tubakasuits on sellest järgmise vahetuse ajaks hajunud. Samamoodi on ebatõenäoline, et kõrvalboksist õhu kaudu leviv sigaretisuits on häiriv määral, mida saaks pidada VangS § 55 lg 2 rikkumiseks.

11.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.02.2017 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium