J. P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks suitsetajatest eraldi ajal jalutuskäigu võimaldamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada J.P.kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.J.P. esitas Tallinna Vanglale 25.10.2016 ja 26.10.2016 avalduse ja taotluse (toimiku lk 14 ja 15), et teda häirib jalutuskäigu ajal kõrval jalutusboksis suitsetamine ning talle võimaldataks vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäik pärast suitsetajaid.
2.Tallinna Vangla jättis J. P. taotluse ja avalduse rahuldamata 25.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24339-4. Tallinna Vangla selgitas otsuses, et kuna Tallinna Vanglas paigutatakse suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad jalutuskäigu ajaks eraldi jalutusboksidesse, siis ei saa nõustuda, et Tallinna Vangla rikuks VangS § 55 lg-s 2 ja § 93 lg-s 5 sätestatud nõudeid. Tallinna Vangla II ja III üksuse jalutusgraafiku alusel viiakse jalutuskäigud läbi 08.15-11.30 ja 13.00-17.00, ajavahemikul 11.40-12.50 toimub toitlustamine. Seega tuleb II ja III üksuse jalutuskäigud läbi viia 7 tunni ja 15 minuti vältel, mis jagatuna tähendab, et üksuse jalutuskäigud tuleb läbi viia 3 tunni ja 30 minutiga. E2 hoonel, mis koosneb II ja III üksusest, on kokku 22 jalutusboksi ning need on jalutuskäikude ajal maksimaalselt hõivatud. Lisaks tuleb arvestada, et mitte kõik kinnipeetavad ei saa jalutada graafikus ettenähtud ajal (nt osalemise tõttu sotsiaalprogrammides/õppetegevusel, arsti vastuvõtud, uurimistoimingud, kohtuistungid, majandustöölised) ning ka neile tuleb jalutuskäigud tagada vastavalt sellele kas tegemist on suitsetajaga või mittesuitsetajaga. Sellest tulenevalt ei saa tagada mittesuitsetajatele eraldi aega jalutamiseks, et teistes jalutusboksides ei oleks suitsetajaid, kuna ajalist ja ruumilist ressurssi arvestades ei ole see võimalik (toimiku lk 17, sh pöördel).
3.Tallinna Vangla 25.11.2016 otsusele esitas J. Podolinski 05.12.2016 vaide ning palus teha uue otsuse.
4.Tallinna Vangla 29.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/407-2 jäeti J. P. vaie rahuldamata.
5.10.01.2017 saabus halduskohtule J. P. kaebus, millest saab kohus aru selliselt, et kaebaja sooviks on, et halduskohus kohustaks Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäiku suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi ajal.
6.Kaebuses välja toodud asjaolude selgitamiseks pöördus kohus kohtunõudega Tallnna Vangla poole, kes edastas kohtule seisukoha kaebuse lubatavuse kohta ning vaidemenetluse aluseks olnud haldusmenetluse materjalid.
6.1.Tallinna Vangla leiab 25.01.2017 dokumendis, et kaebusega ei ole võimalik kaebajal eesmärki saavutada. Reeglina jalutavad ühes jalutusboksis korraga ühte kambrisse paigutatud isikud, ent kui kambris viibivad samaaegselt nii suitsetavad kui mittesuitsetavad kinnipeetavad, siis paigutatakse nad eraldi jalutusboksidesse. Seega on Tallinna Vangla taganud suitsetavatele ja mittesuitsetavatele kinnipeetavatele eraldi jalutuskäigud. Tubakasuits liigub alt üles ning isegi kui tuul viib tubakasuitsu kõrvalolevasse jalutusboksi, siis ei ole see sedavõrd intensiivne, kui viibida suitsetavate kinnipeetavatega ühes jalutusboksis. Tallinna Vangla selgitas 25.11.2016 otsuses, miks ei ole võimalik viia kaebajat jalutama pärast seda, kui suitsetavad kinnipeetavad on jalutamas käinud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2015 otsuses nr 3-13-70024 selgitanud, et jalutuskäigu ajal tuleks suitsetamist mittesoovivale kinnipeetavale võimaldada viibida jalutusboksis koos teiste mittesuitsetavate kinnipeetavatega või kindlustada neile muul moel suitsuvaba keskkond. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetavale õigust nõuda jalutuskäike muul ajal, kui seda näeb ette vangla kodukord.
6.2.Tallinna Vangla 25.11.2016 otsuse tühistamisnõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.HKMS § 2 lg 4 alusel on halduskohtul õigus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul on ilmne, et lisaks kohustamisnõudele on soovib kaebaja ka 25.11.2016 otsuse tühistamist. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust käiguta ning lasta kaebajal kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldada (sh nõudeid täpsustada), kuna kaebus oleks igal juhul eesmärgipäratu ning sellises olukorras kaebuse käiguta jätmine oleks vastuolus HKMS § 2 lg-ga 2, mille kohaselt tuleb kohtul asja lahendamisel lähtuda ka menetlusökonoomia põhimõttest.
9.Kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna Vangla võimaldaks talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäigu selliselt, et samal ajal ei viibiks jalutusboksides suitsetavaid kinnipeetavaid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Ka Riigikohus 2(4)
on pidanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, punkt 15 ja 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, punkt 24).
10.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
11.Kuna kohus tõlgendas kaebust selliselt, et sellega on hõlmatud ka 25.11.2016 otsuse tühistamise nõue, siis märgib kohus, et 25.11.2016 otsuse tühistamise nõue oleks materiaalõiguslikult perspektiivitu ning sellele esitatud kaebus jääks rahuldamata.
11.1.Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele vaidemenetluses ei ole tuginetud ning kaebuses toodud väited ei anna alust asuda seisukohale, et Tallinna Vangla 25.11.2016 otsus oleks õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja 25.11.2016 otsuses (toimiku lk 17, sh pöördel) ja 29.12.2016 vaideotsuses tooduga (toimiku lk 3, sh pöördel) ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda neid, kuna viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta otsusest välja põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega. Tallinna Vangla on vaideotsuses selgitanud jalutuskäikude tagamist ja korraldamist ning selgitanud kaebajale, miks ei ole kaebajale eraldiseisva jalutuskäigu korraldamine võimalik.
11.2.Kohtule ei nähtu, et 25.11.2016 otsuses oleks vastustaja lähtunud lubamatutest kaalutlustest või väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest, mistõttu on 25.11.2016 otsus õiguspärane. Kaalutlusõiguse otstarbekust halduskohtus eraldisesisvalt ei hinda (HKMS § 158 lg 3).
12.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
13.VangS § 55 lg 2 annab sätestab kinnipeetavale subjektiivse õiguse nõuda päevas vähemalt ühe tunnist jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kinnipeetavale võimaldaks jalutuskäike koduskorras kehtestatud ajast muul ajal. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna Vanglalt, et teda viidaks valutama temale sobilikul ajal.
14.Praegusel juhul ei väida kaebaja, et Tallinna Vangla ei ole talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäike taganud. Samuti ei väida kaebaja, et ta peaks jalutuskäigu ajal viibima ühes jalutusboksis suitsetavate kinnipeetavatega. Kaebusest ja Tallinna Vangale esitatud taotlusest (toimiku lk 14-15) nähtuvalt häirib kaebajat jalutusboksi kõrval asuvatest jalutusboksidest pärinev sigaretisuits, mistõttu leiab kaebaja, et talle ei ole VangS § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäik tagatud. Kohus sellega ei nõustu.
14.1.Vastavalt VangS § 41 lg-le 2 allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või arestimaja kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 105 lg 21 punkt 2 sätestab, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava ning lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri) § 10 lg 1 sätestab, et vangla direktor kinnitab 3(4)
vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.
14.2.Tallinna Vangla kodukorra punkti 4.1.1 saadetakse kinnipeetavad muu hulgas jalutuskäigule vastavalt graafikule ning punkti 12 kohaselt on suitsetamine lubatud üksnes jalutuskäigu ajal jalutusboksis või jalutushoovis. Tallinna Vangla on 25.11.2016 otsuses nr 5-8/16/24339-4 selgitanud kaebajale jalutusgraafikut ning jalutuskäikude toimumise korraldamist ning seda, miks ei ole võimalik mittesuitsetavatele kinnipeetavatele tagada eraldi aega jalutamiseks.
15.Päevakavajärgne elurütm ning arvestamine teiste kinnipeetavatega on vangistusega kaasnev paratamatus (VangS § 41 lg 2) ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobiva päevakava kehtestamist. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-30-14 saab järeldada, et VangS § 41 lg-ga 1 ja VangS § 55 lg-s 2 ettenähtud jalutuskäiku ei ole mittesuitsetavale kinnipeetavale tagatud olukorras, kus kaebaja peab viibima jalutuskäigu ajal jalutusboksis koos suitsetavate kinnipeetavatega. Sama on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.09.2015 otsuse nr 3-13-70034 punktis 16, kus märgitakse, et õigusvastaseks saaks pidada Tallinna Vangla sellist käitumist jalutuskäikude korraldamisel, kus mittesuitsetav kinni peetav peab jalutusboksi suitsetavate kinnipeetavatega. Praegusel juhul on aga Tallinna Vangla taganud mittesuitsevatele kinnipeetavatele eraldi jalutuskäigud nendest kinnipeetavatest kellel on jalutuskäigu ajal suitsetamine lubatud ning selle üle vaidlust ka ei ole.
16.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse.
17.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.