Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7166
Tsiviilasi
Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Roba Metals B.V vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avotini Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Avotini Estonia OÜ (registrikood 12311076), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Piskunov Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): Metexcom OÜ (pankrotis, registrikood 11535856) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): Roba Metals B.V (Hollandi registrikood 30073109), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Istungi toimumise aeg
03.10.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Deniss Piskunov, kostja 1 esindaja Magnus Braun ja kostja 2 esindaja Tarmo Friedenthal
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja, Avotini Estonia OÜ kanda.
4.Rahuldada kostjate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldused osaliselt.
5.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale I hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt Avotini Estonia OÜ kostja Metexcom OÜ (pankrotis, registrikood 11535856) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 659 eurot 70 senti. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Avotini Estonia OÜ-l tasuda Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale II hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt Avotini Estonia OÜ kostja Roba Metals B.V kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1059 eurot 60 senti. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Avotini Estonia OÜ-l tasuda Roba Metals B.V-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Avotini Estonia OÜ (hageja) esitas 12.05.2015 Harju Maakohtule hagi Metexcom OÜ (pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihalduri Mari Männiko (kostja 1) vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses summas 202 574,40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 09.01.2015 välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Mari Männiko. Hageja esitas 20.01.2015 võlgniku pankrotimenetlusse nõude kokku summas 767 863,58 eurot. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja 1 hageja nõudele osalise
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 vastuväite, v.a. summas 42 986,76 eurot, ja Roba Metals B.V (kostja 2) vaidlustas hageja nõude täies ulatuses, millest tulenevalt jäi hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja esitas käesolevas menetluses taotluse nõude osaliseks tunnustamiseks summas 202 574,40 eurot.
3.Hageja nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 23.08.2013 sõlmitud lepingust nr 13/08/23-2 (edaspidi: leping) ja võlgnikule metalli müügi alusel esitatud saatelehtedest ja arvetest (I kd, tl 92-138). Lepingu p 4.2. sätestab, et iga kauba partii maksekuupäev on näidatud arvel. Lepingu p 4.4. kohaselt toimub kaupade eest tasumine arve alusel. Kui ostja hilineb kättesaadud kauba tasumisega, siis kohustub ta maksma viivist 0,5% tasumata maksest iga viivitatud päeva eest (lepingu p 8.1). Hageja müüs võlgnikule perioodil 01.08.2013-01.03.2014 metalltooteid kokku summas 259 897,37 eurot. Võlgnik ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt ja oli arvete tasumisega viivituses. Sellest tulenevalt arvestas hageja võlgnevustelt viivist 0,5% päevas kogusummas 202 574,40 eurot. Selle kohta esitas hageja võlgnikule 09.01.2015 arve, mida võlgnik ei tasunud. Kostja 1 vastuväited
4.Kostja 1 hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Viivisenõue on osaliselt vastuolus heade kommetega ning osaliselt alusetu. Viivisemäära 0,5 % päevas osas puudub hageja ja võlgniku vahel kokkulepe. Isegi kui leiab tuvastamist, et viivisenõue pole vastuolus heade kommetega, on viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 1 hinnangul on leping võltsitud, st koostatud tagantjärele varasema kuupäevaga eesmärgiga tekitada võlgniku vastu kunstlikult suur viivisenõue. Isegi juhul kui leping sõlmiti selles näidatud kuupäeval, st leping ei ole tühine, ei olnud hagejal õigust nõuda viivist 0,5% päevas enne lepingu sõlmimist 01.08.2013 esitatud arvete nr 130820, 130821 ja 130822 eest kogusummas 113 273,72 eurot. Lepingust tuleneva viivisnõude esitamise eesmärk on kostja 1 hinnangul kahjustada võlgniku pankrotivõlausaldajaid ja see on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 2 vastuväited
6.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Leping, millele hageja tugineb, on sõlmitud hageja ja võlgniku juhatuse liikme PR poolt huvide konflikti situatsioonis ning on seetõttu äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-s 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-s 1 sätestatud alustel tühine. Viivisekokkulepe 0,5 % päevas ehk 182,5 % aastas on ebamõistlikult kõrge ja võlgniku jaoks majanduslikult põhjendamatu. Samade poolte vahel võrreldaval ajaperioodil s.o 18.07.2013, sõlmitud ettevõtte müügilepingus oli viivise määraks 0,02% päevas. Seega on ilmne, et viivisemäär 0,5% päevas on ka pooltevahelistes suhetes ebatavaliselt suur. Kostja 2 hinnangul on viivise selline määr märgitud lepingus üksnes selleks, et tekitada kunstlik viivisenõue võlgniku pankrotimenetluses.
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 Isegi kui eeldada, et leping on kehtiv, oleks lepingu punktis 8.1 sätestatud määras viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu vastase kokkuleppe sõlmimist pole võimalik käsitleda käibes tavapärastel tingimustel tehingu tegemisena. Lisaks on leping ilmsete võltsimistunnustega ja koostatud taandkuupäevaga, et fabritseerida nõue võlgniku vastu. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hagi 15.04.2016 otsusega osaliselt, tunnustades hageja nõuet Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 9 217,88 eurot II järgu nõudena. Hageja menetluskulud jättis maakohus 5/100 osas kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 95/100 osas hageja kanda.
9.Maakohus nõustus kostjatega, et leping on koostatud ja allkirjastatud tegelikult oluliselt hiljem kui sellel näidatud koostamise kuupäev (23.08.2013), eesmärgiga esitada selle alusel võlgniku pankrotimenetlusse fiktiivne viivisnõue lähtudes viivisemäärast 0,5% päevas. Sellele viitab maakohtu hinnangul kõikide võltsimisele osundavate tunnuste samaaegne esinemine. Eraldivõetuna ei pruugi kostjate poolt võltsimisele viitavad tunnused tingida järeldust, et leping on sõlmitud hiljem kui sellel näidatud kuupäev.
10.Intellektuaalse võltsituse, st sisult tegelikkusele mittevastavuse järelduse tegemisel juhindus maakohus järgmistest argumentidest. Nähtuvalt hageja arvetest ja saatelehtedest on perioodil 01.08.2013-02.2014 kasutatud võlgniku aadressina ainult Väike-Paala 1 Tallinn, mitte Vana-Narva 21 Maardu, kuigi loogiline oleks eeldada, et alates lepingu sõlmimisest oleks arvetel näidatud võlgniku majandustegevuse koht. Üheski nimetatud dokumendis pole kajastatud hageja pangakontot IBAN formaadis ning puudub mistahes viide vaidlusalusele lepingule. Võlgniku 10.11.2014 pankrotiavalduses on loetletud võlgniku juhatuse liikme DS juhtimisvead, sealhulgas SIA Kompanija Avotiniga 12.08.2013 sõlmitud lepingust ja hagejaga 18.07.2013 sõlmitud lepingust tuleneva hinna mitteõigeaegne tasumine. 23.08.2013 lepingust tulenevate maksete mitteõigeaegne tasumine ja sellest põhjustatud viiviste nõude teke ja kasv pole pankrotiavalduses kajastatud. Ka 10.11.2014 võlanimekirjas pole hagejat võlausaldajana mainitud, kuigi PR hageja ja võlgniku juhatuse samaaegse liikmena ning 23.08.2013 dateeritud lepingu ühe allkirjastajana oleks pidanud väidetavast viivisenõudest olema teadlik ka ilma ligipääsuta võlgniku raamatupidamisele. Audiitori PP ütluste kohaselt oli võlgniku nimel sõlmitud lepingute hulgas ainult vaidlusalune leping allkirjastatud PR poolt. Ülejäänud allkirjastas DS. SIA Kompanija Avotini poolt väljastatud arvetel kuni juulini 2014 oli märgitud pangaks Nordea Pank Plc Läti filiaal. Oktoobris 2014 väljastatud krediitarvel oli pangaks märgitud Nordea pank AB Läti filiaal. Võlgniku raamatupidamises polnud hageja viivisenõuet puudutavat saldokinnitust.
11.Maakohus asus seisukohale, et vaidlusalune leping koostati pärast võlgniku pankrotiavalduse esitamist, seega eesmärgiga tekitada kunstlikult suuremas summas
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 viivisenõue võlgniku pankrotimenetlusse. Seda võib pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks, mistõttu on leping heade kommetega vastuolu tõttu tühine.
12.Maakohtu hinnangul ei kummuta lepingut koostanud Läti juristi AČ kohtuistungil antud ütlused võltsimistunnuste alusel kujunenud järeldust selle kohta, et leping ei ole koostatud sellel näidatud kuupäeval. Maakohtu arvates on AČ ütlused mitteusaldusväärsed.
13.Maakohus ei nõustunud hageja arvamusega, et 0,5% suurune viivisemäär kuulub kohaldamisele sõltumata lepingu tühisusest, kuna see viivisemäär nähtub hageja arvetelt, arvele allakirjutamisega on nõustunud viivisemääraga ka võlgniku juhatuse liige DS ning võlgnik on hageja viivisearve 02.09.2014 alusel viivise osaliselt tasunud. Arve vastuvõtmise kohta allkirja andmist ei saa TsÜS § 68 lg-te 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta ainult lepingupoolte kokkuleppel. Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 4 ja VÕS § 20 lg-st 2 ei saa vaikimist ja tegevusetust reeglina lugeda tahteavalduseks. Võlgniku vaikimist ja viivisenõude osalist tasumist ei saa maakohtu hinnangul praegusel juhul lugeda aktseptiks viivisemäära suuruse osas, sest makse viivise osaliseks tasumiseks tegi hageja ja võlgniku juhatuse samaaegseks liikmeks olev PR huvide konflikti tingimustes. Seda pole objektiivselt võimalik hinnata võlgnikupoolse nõustumisena viivisemääraga 0,5% päevas.
14.Hagejal on siiski õigus nõuda tähtajaks tasumata arvetelt seaduses ettenähtud viivist kokku summas 9 217,88 eurot. Selle summa ulatuses tunnustas maakohus hageja nõuet II järgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 kohaselt. Apellatsioonkaebus
15.Harju Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
16.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, kui tuvastas nõude aluseks oleva lepingu tühisuse. Maakohus pole põhjendanud, millistel kaalutlustel pidas ta AČ ütlusi ebausaldusväärseteks. AČ ütlused pole vastuolus hageja poolt kohtumenetluses esitatud muude tõendite ja selgitustega. See, et maakohus jättis AČ ütlustega arvestamata, oli hageja jaoks üllatuslik.
17.Lepingus on märgitud tegevuskohaks Vana-Narva mnt 21 Maardus, sest sellel ajal oli see võlgniku tegelikuks aadressiks. IBAN kontonumbrid olid Eestis kasutusel juba alates 2004. aastast, sh toimusid kõik välisarveldused üksnes IBAN kontonumbri formaadis. AČ ei kasutanud lepingus rahvusvahelise Rootsi panga filiaali ametlikku
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 nime, vaid lisas sellele loogilise täiendi „Eesti filiaal“, kuna lepingu täitmise seisukohalt oli oluline vaid arveldusarve korrektne kajastamine.
18.Maakohus on lepingu võltsituse kohta järelduse tegemisel tuginenud meelevaldselt asjaolule, et hageja poolt võlgnikule perioodil 01.08.2013-02.2014 väljastatud arvetest ja saatelehtedest nähtuvalt on nendel kajastatud majandustegevuse aadressi asemel registrijärgset asukohta Väike-Paala 1, Tallinn. Müügiarveid ja saatelehti väljastavad hageja töötajad, mitte lepingu koostaja. See, et lepingu on allkirjastanud PR, ei tõenda lepingu võltsitust. Tema esindusõigusele pole piiranguid seatud. Üldistuseks, et võlgniku nimel sõlmis lepinguid ainult teine juhatuse liige DS, ei anna alust kaks lepingut, millele audiitor PP viitas. Hageja hinnangul ei viita lepingu võltsitusele ka see, et võlgniku pankrotiavalduses puudus viide lepingust tulenevale viivisenõudele. Pankrotiavalduses on märgitud, et võlanimekirja tuleb täpsustada pärast pankrotimenetluse algatamist.
19.Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega viivisemäära kokkuleppe puudumise kohta. Esiteks pole maakohus põhjendanud oma järeldust, et PR tegutses huvide konflikti olukorras kui tasus 02.09.2014 viivise hagejale osaliselt. Viivise osalist tasumist pole tühistatud ega tagasivõidetud. Hageja hinnangul ei tegutsenud PR viivise tasumisel huvide konflikti olukorras, sest tal puudub hagejaga samaväärne majanduslik huvi, st osalus või hääleõigus hagejas. Viivise makse saaja on võlgniku ainuosanik läti äriühing SIA Kompanija Avotini, mille osanike ringi PR ei kuulu. Kuna võlgnik on lepingu alusel viivise arve 02.09.2014 tasunud, siis on võlgnik tunnistanud hageja ees viivisevõlgnevust määraga 0,5% päevas.
20.Maakohus on jätnud hageja ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid, sest maakohus ei rahuldanud hageja taotlusi PR ja AA vande all ülekuulamiseks ning keeldus asja juurde võtmast AA kirjalikku kinnitust lepingu sõlmimisega ja viivisemäära kokkuleppega seotud asjaolude kohta. Maakohus on seega ühekülgselt lähtunud kostjate esitatud väidetest ja tõenditest. Vastustajate seisukoht
21.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 15.04.2016 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude rahuldas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
23.Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, millistel kaalutlustel pidas ta AČ ütlusi ebausaldusväärseteks. Kolleegium nende etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kõnealuse tõendi hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 238 lg 5 teise lause järgi võib kohus jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohus on vaidlustatud otsuses (põhjenduste p-s 25) järeldust tõendi ilmse ebausaldusväärsuse kohta ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda tõendi usaldusväärsuse osas maakohtust erinevale seisukohale.
24.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus AČ ütlustega arvestamata osas hagejale ka üllatuslik. See väide ei anna praegusel juhul kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus menetluses küll arutanud pooltega tõendite võimalikke puudusi, sh seisukohta, et kõnealune tõend on ebausaldusväärne. Samas ei kujuta see endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist (TsMS § 656 lg-d 1 ja 2), mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Hageja viidatud rikkumine saaks olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust maakohtus. Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on eelmenetluse nõudeid rikkudes teinud üllatusliku otsuse ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 5). Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ringkonnakohtule asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõuet täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada.
25.Hageja ei ole nõustunud maakohtu järeldustega viivisemäära kokkuleppe puudumise kohta olukorras, kus Metexcom OÜ (pankrotis) on viivise hagejale 02.09.2014 osaliselt tasunud. Hageja hinnangul pole maakohus põhjendanud oma järeldust, et PR tegutses viivise osalisel tasumisel huvide konflikti olukorras. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku vaikimist ja viivisenõude osalist tasumist ei saa käesoleval juhul lugeda aktseptiks viivisemäära suuruse osas, kuivõrd makse viivise osaliseks tasumiseks tegi hageja ja võlgniku juhatuse samaaegseks liikmeks olev PR huvide konflikti tingimustes. Seetõttu ei ole objektiivselt võimalik seda hinnata võlgnikupoolse nõustumisena viivisemääraga 0,5 % päevas. Ringkonnakohus märgib, et viivise (osaline) tasumine võlgnikule esitatud arve alusel võib põhimõtteliselt olla käsitletav TsÜS § 68 lg 3 kohase kaudse tahteavaldusena. Samas tuleb igakordselt kontrollida, kas taolises toimingus väljendub võlgniku soov nõustuda arvel märgitud viivise ja selle määraga ning kas võlausaldajal oli mõistlikult võimalik
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 võlgniku vastavast tegevusest nii aru saada (TsÜS § 75 lg 1). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Metexcom OÜ-le (pankrotis) esitatud viivisearve (III kd, tl 108) tasus võlgniku arvelduskontolt (III kd, tl 107) hagejale PR, kes oli samal ajal ise ka hageja juhatuse liige (st seadusjärgne esindaja). Taolistel asjaoludel toimunud viivise tasumisest ei saa mõistlikult järeldada võlgniku nõustumist viivisemääraga 0,5% päevas ning hagejal puudus ka alus võlgniku tegevust selliselt tõlgendada.
26.Hageja väited, mille kohaselt puudub PR-l hagejaga samaväärne majanduslik huvi (st osalus või hääleõigus hagejas), ei oma ringkonnakohtu hinnangul asjas määravat tähtsust. PR oli vaidlusalusel ajaperioodil nii hageja kui võlgniku juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt ka nt Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Vähemalt kohtu ette toodud asjaoludel ei saa järeldada, et vaidlusaluse viivisenõude puhul olnuks PR-l võimalik osundatud juhatuse liikme kohustusi mõlema äriühingu suhtes korraga järgida, mis tähendab sisuliselt huvide konflikti. Puudub alus arvata, et viivisenõude rahuldamine vastanuks Metexcom OÜ (pankrotis) huvidele ning et PR olnuks vastava otsustuse tegemiseks piisavalt informeeritud. Nii nähtub Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotiavaldusest (III kd, tl 9-14), et PR-l puudus ligipääs võlgniku raamatupidamisele ja laopidamise tarkvarale. Vandeaudiitor PP aruande (I kd, tl-d 160-165) p-s 2.4 on mh märgitud, et 02.09.2014 PR poolt teostatud ülekanded halvendasid oluliselt Metexcom OÜ (pankrotis) võimet tasuda jooksvaid arveid ning olid ka üheks põhjustest, miks SEB Pank 10.09.2014 peatas arvelduslaenu laenulimiidi kasutamise (see omakorda oli üks püsiva maksejõuetuse tekkimise peamistest põhjustest). Eelnenust johtub, et viivisenõude (osalisel) rahuldamisel on PR eelistanud hageja huve Metexcom OÜ (pankrotis) huvidele.
27.Hageja heidab maakohtule ette PR-lt ja AA-lt vande all seletuse võtmise taotluste rahuldamata jätmist ning AA kirjaliku selgituse asja materjalide juurde võtmisest keeldumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus viidatud tõendite kogumisest ja vastuvõtmisest keeldumisel menetlusõiguse norme rikkunud.
28.TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. TsMS § 2681 reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu.
29.Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest järeldub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda (või enda seadusliku esindaja), vaid vastaspoole (või tema seadusliku esindaja) vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus TsMS § 2681 alusel kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-37-16, p 12). Seega võis maakohus kolleegiumi hinnangul jätta hageja seaduslikud esindajad vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. Hageja poolt kaebuses välja toodud asjaolu, et asjas on pooltel jagatud tõendamiskoormis, ei oma seejuures iseseisvat tähtsust.
30.AA kirjalik selgitus ei saa olla TsMS § 229 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt tsiviilasjas tõendiks ning maakohus on selle dokumendi vastuvõtmisest õigustatult keeldunud. Kohtupraktikas on käsitletud küll menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kirja dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, mis on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (vt nt Riigikohtu 14.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18; 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Praegusel juhul on aga tegemist menetlusosalise seadusjärgse esindaja selgitusega.
31.Vaidlusaluse 23.08.2013 dateeringuga lepingu koostamist puudutavas osas on hageja apellatsioonkaebuses korranud juba varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ka apellatsioonkaebuses esitatud kõnealuseid väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata vastavas osas tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et kuigi eraldivõetuna ei pruugi kostjate poolt välja toodud lepingudokumendi võltsimisele viitavad tunnused tingida järeldust, et leping on sõlmitud hiljem sellel näidatud kuupäevast, viitab võltsimisele osundavate tunnuste samaaegne esinemine usutavalt sellele, et leping on koostatud ja allkirjastatud oluliselt hiljem (kui selles näidatud kuupäev).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Kostja I poolt 03.10.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja I kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid istungile eelnenud perioodil kokku 720 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus oli seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsis (30 minutit), kliendiga nõupidamises (1 tund), vastuse koostamises (3 tundi) ning istungiks valmistumises 3 tundi 30 minutit. 03.10.2016 istungil palus kostja I esindaja arvestada täiendavalt ajakulu seoses istungil osalemisega. Õigusabi on kostjale I osutatud hinnaga 90 eurot tund (käibemaksuta). Kostja I kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
35.Kostja II poolt 03.10.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja II kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid istungile eelnenud perioodil kokku 1240 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus oli seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsis ja sellele vastuse projekti koostamises (2 tundi 40 minutit), vastuse projekti täiendamises ja kliendiga suhtluses (6 tundi 10 minutit) ning kohtuistungiks ettevalmistumises (1 tund 30 minutit). 03.10.2016 istungil palus kostja II esindaja arvestada täiendavalt ajakulu seoses istungil osalemisega. Õigusabi on kostjale II osutatud hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta). Kostja II kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kosja II on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb TsMS § 174 lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
36.Hageja esindaja esitas istungil vastuväite kostja II apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludele osas, milles need ületavad hageja õigusabikulusid.
37.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
38.Kolleegiumi hinnangul on käesolev asi keskmise keerukusega, samuti on asja maht keskmine. Kolleegium leiab, et kostja I lepingulise esindaja ringkonnakohtu istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 1,5 tunni ulatuses. Samuti on kostja II apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamise ajakulu (sh kliendiga suhtlus) põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 6 tunni
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-7166 ulatuses. Nii apellatsioonkaebuses kui sellele esitatud vastuses kordavad hageja ning kostja II suures ulatuses juba oma varasemas menetluses esitatud väiteid ning arusaamu õiguslikust ja faktilisest olukorrast. Muus osas on kostjate ajakulu apellatsioonimenetluse toimingutele ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. 03.10.2016 istung kestis vastavalt protokollis märgitule 1 tund 20 minutit. Kohus arvestab ka selle ajakuluga.
39.Kostjate esindajate ühe tööühiku hind (tunnitasu) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Esindajate tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
40.Lähtudes ülalmärgitust ja kostjate esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 659,70 euro (7,33*90) ulatuses ning kostja II kasuks 1059,60 euro (8,83*120) ulatuses.
41.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostjate taotlustele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.