Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12638
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi GK ja HN vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind 789,25 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse HN apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Külli Reinfeld esindajad Kostja I: GK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II (apellant): HN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.06.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta HN kanda.
3.Hagejal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud apellatsiooniastmes kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (hageja) esitas 26.08.2016 Harju Maakohtule hagi GK (kostja I) ja HN (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 10.08.2007 laenulepingu nr 07142587-EV, mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 243 020 eurot tagastamise lõpptähtpäevaga 10.08.2037. Lepingu tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja hüpoteek korteriomandile asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYYY).
3.03.01.2012 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt oli laenulimiit 226 694,99 eurot ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 10.11.2037. Hagejal oli õigus võtta laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimuste alusel tasumisele kuuluvad maksed maha laenulepingus märgitud arvelduskontolt ning kostjad kohustusid tagama vastavate summade olemasolu arvelduskontol. Kui laenulepingus märgitud arvelduskontol ei olnud laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete (v.a intress) tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Lepingu punkti 4.4 ja lisa punkti 4.7 kohaselt vastutavad kostjad lepingu täitmise eest hageja ees solidaarselt.
4.18.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 07-142587-EV kindlustusleppe. Kindlustusandjaks valiti Swedbank P&C Insurance AS. Soodustatud isikuks oli hageja ning vastavalt kokkuleppele tasus kindlustusmakseid hageja. Kostjad kohustusid hüvitama hagejale kindlustusmaksed igakuiselt kindlustussertifikaadis nimetatud osamaksetena laenulepingust tulenevatel laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel. Pooled leppisid kokku, et hageja võtab eelnimetatud tähtpäevadel vastavad summad laenulepingus märgitud laenusaaja arvelduskontolt maha. Kostjad kohustusid tagama, et vastavad summad oleksid tähtaegselt arvelduskontol olemas. Kostjad ei täitnud kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, mistõttu lasub kostjatel kohustus hüvitada hagejale ka tasutud kindlustusmaksed.
5.Kostjad ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ütles lepingu üles 28.02.2013. Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteekide realiseerimiseks. Korteriomandi, asukohaga YYY müügist õnnestus hagejal saada 38 072,07 eurot. Kinnisasi, asukohaga XXX oli hagiavalduse esitamisel müümata,
kuid tsiviilasja nr 2-14-60120 raames tuvastas riiklikult tunnustatud ekspert DT kinnistu turuväärtusena 19.12.2014 seisuga 138 000 eurot.
6.Hageja nõue on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 230 599,52 eurot, millest põhiosa 184 367,87 eurot, intress 1 763,70 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot, põhivõlgnevuse viivis 43 678,70 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 106,86 eurot.
7.Arvestades asjaolu, et kinnistu asukohaga XXX reaalne müügihind võib osutuda eksperdi poolt antud hinnangust madalamaks ning et täitemenetluses müügi korral tuleb müügihinnast maha arvata ka täitemenetluse kulud, mis vähendab veelgi hageja nõude rahuldamiseks tulevikus laekuvat summat, esitas hageja kostjate vastu nõude kokku summas 116 231,65 eurot, millest põhiosa 70 000 eurot, intress 1763,70 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot, põhiosa viivis 43 678,70 eurot ning kindlustus-võlgnevuse viivis 106,86 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (I kd tl 1-5).
8.Hageja märkis täiendavalt, et hagejal on õigus nõuda võlgnevuse tasumist mõlemalt kostjalt ning seda ei muuda asjaolu, millised olid või on käesoleval ajal laenusaajate omavahelised suhted (laenulepingu p 4.4). Asjaolu, et laenusumma kanti üle vaid ühe laenusaaja kontole, ei vabasta teist kostjat lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Hageja vaidles vastu kostja II seisukohale, et viivise võlgnevus tekkis üksnes ja ainult kostja I tegevuse tõttu. Kui kostja I ei taganud enda arvelduskontol lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid, olid kostjal II kõik võimalused selleks, et ise leping täita ning vältida viivise võlgnevuse tekkimist (I kd tl 134-135, II kd tl 98-101). Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja hinnangul puudub mistahes alus viivise vähendamiseks, sh 0 euroni. Kuna kohus on tsiviilasjas nr 2-13-22484 tuvastanud, et laenulepingu ülesütlemine on õiguspärane, siis ei ole põhjendatud kostja I väited selle kohta justkui oleks lepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega (I kd tl 142-145, 195-196).
9.09.06.2016 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu asukohaga XXX on täitemenetluses realiseeritud. Tagatise müügist on hagejale laekunud 103 873,28 eurot, mis on arvestatud laenu katteks. Laenulepingu tagastamata põhiosa on üle 80 000 euro, kuid hageja nõudesumma ei muutu ja hageja jääb hagiavalduses toodud nõude juurde (II kd tl 126-127). Kostjate vastuväited hagile
10.Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja nõutavad viivised on ebamõistlikult suured ning neid tuleb vähendada mõistliku suuruseni, mis on kostja I hinnangul 0 eurot (VÕS § 113 lg 8). Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on laenulepingu öelnud üles vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine.
11.Kostja II vaidles samuti hagile vastu. Kuna vaidlusalune kinnisvara kuulub vaid kostjale I, siis ei ole kostjal II olnud mingit õigust ega võimu selle kinnisvara üle. Seega kostjal II ei oleks olnud võimalik maja müüki panna, kui kostjal I tekkisid makseraskused. Kostjat II ei teavitatud makseraskustest, kuna kostjad I ja II ei ole enam omavahel ühenduses. Kostjate omavaheline suhe lõppes juba 2008. aastal ning sellest ajast alates on vaidlusalusel kinnistul elanud vaid kostja I. Seega on tekkinud olukord olnud täiesti kostja II kontrolli alt väljas ning seetõttu on laenusumma tagasimakse kohustus vaid kostja I kanda. Kostja II on täielikult maksejõuetu, kuna ta on kodune ema, kel puudub igasugune sissetulek, mistõttu ei ole kostjal II võimalik kostja I poolt tekkinud võlga tasuda (I kd tl 122, 128-130, 189-191).
12.Kostja II leidis täiendavalt, et tema ja kostja I kui solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutab võlgnevus eest ainult kostja I. Kostja II palus vähendada viivisenõuet tema suhtes nullini. Viivisenõue tekkis üksnes ja ainult kostja I tegevusetuse tõttu, mistõttu ei ole hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes seda õiglane kostjalt II nõuda ning kostja II palus tema suhtes viivisenõue jätta rahuldamata (II kd 91-93, II kd 126-127). Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 30.06.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 116 231,65 eurot, millest põhivõlgnevus on 70 000 eurot, intress 1763,70 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 43 678,70 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 106,86 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (70 000 eurot) alates 26.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1500 eurot (riigilõiv). Maakohus märkis, et kostjatel tuleb solidaarselt tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
14.Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel luges kohus tõendatuks järgmised asjaolud: - 10.08.2007 sõlmisid hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ning kostja I ja kostja II laenulepingu nr 07-142587-EV, mille alusel väljastas hageja kostjatele laenu summas 243 020 eurot tagastamise lõpptähtpäevaga 10.08.2037 (I kd tl 7-9); - Vastavalt lepingu p-dele 3.16.1 ja 3.16.2 seati lepingu tagatiseks hageja kasuks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja hüpoteek korteriomandile asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYYY) (I kd tl 7); - 03.01.2012 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille p-i 3.1. kohaselt oli laenulimiit 226 694,99 eurot ning p-i 3.5 kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 10.11.2037 (I kd tl 10-14); - Lepingu p-i 4.3 kohaselt maksab laenusaaja laenusumma tagasi ja tasub pangale intressi laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel (I kd tl 8); - Lepingu p-i 4.4 ja lepingu lisa p-i 4.7 kohaselt kui laenusaajaid on rohkem kui üks, vastutavad kõik laenusaajad laenulepingu täitmise eest panga ees solidaarselt (I kd tl 8, 12); - 18.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 07-142587-EV kindlustusleppe, mille p-i 2.4 kohaselt tasub kindlustusmakseid kindlustusandjale hageja. Kostja hüvitab pangale kindlustusmaksed igakuiste kindlustussertifikaadis nimetatud osamaksetena laenulepingust tulenevatel laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel (I kd tl 21-24); - 11.02.2013 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemise teatised, milles märkis jooksva võlgnevuse suuruse 4636,91 eurot ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (26.02.2013), lugedes vastasel korral laenulepingu ennetähtaegselt lõppenuks (I kd tl 25-26); - Kuna kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud võlgnevust hageja poolt täiendavalt antud tähtajaks, luges hageja 01.03.2103 teatise kohaselt lepingu ühepoolselt lõppenuks alates 28.02.2013 ning nõudis kostjatelt koguvõlgnevuse tasumist hiljemalt 01.04.2013, lubades vastasel korral rakendada vastavaid abinõusid täite-/või kohtumenetluse kaudu (I kd tl 27-28);
24.04.2013 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse laenulepingut tagavate hüpoteekide realiseerimiseks (I kd tl 29-30); - täitemenetluse raames müüdi laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand asukohaga YYY hinnaga 42 600 eurot, millest hagejale laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 38 072,07 eurot (I kd tl 32-33) ning kinnistu asukohaga XXX hinnaga 115 000 eurot (II kd tl 126); - Tsiviilasjas nr 2-13-22484 (GK ja MN hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) on Harju Maakohus tuvastanud, et hageja poolt laenulepingu ülesütlemine on olnud õiguspärane (I kd tl 172-178).
15.Ebaõige on kostja I väide, mille kohaselt on hageja laenulepingu üles öelnud vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Kostjad ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hageja poolt. Hageja ei ole kostjatele laenu andes rikkunud krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Kostja II vastutab tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt ning hagejal on õigus nõuda mõlemalt kostjalt kohustuse täitmist. Laenulepingust ega seadusest ei tulene, et kuna laenusumma kanti üksnes ühe kostja arvelduskontole, siis kostja II vabaneb lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Laenulepingu p-i 4.4 ja lepingu lisa p-i 4.7 kohaselt vastutavad kostjad lepingu täitmise eest hageja ees solidaarselt (I kd tl 8, 12). Laenulepingule laenu kaastaotlejana allakirjutades pidi kostja II mõistma, millised kohustused sellega kaasnevad (VÕS § 65 lg 1).
17.Maakohus jättis kostjate taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata. Lepingut sõlmides pidid kostjad arvestama, et tasumisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist. Rahalise kohustuse (sh viivise tasumise kohustuse) rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Hageja viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust ning viivisenõude aluseks on seadusjärgne määr. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud ning see ei ole ebamõistlikult suur või hea usu vastane.
18.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista laenulepingust nr 07-142587-EV tuleneva võlgnevuse summas 116 231,65 eurot, millest põhivõlgnevus on 70 000 eurot, intress 1763,70 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 43 678,70 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 106,86 eurot. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (70 000 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (s.o 26.08.2015) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
19.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu summas 1500 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega mõistis kohus välja viivise menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. -
Apellatsioonkaebus
20.Kostja II palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kostjalt II mõisteti välja kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot ning viivis 106,86 eurot. Kostja II palus jätta menetluskulud hageja kanda.
21.18.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 07-142587-EV kindlustuslepingu. Kostja II eelnimetatud kindlustuslepingut ei sõlminud ega ole andnud kolmandatele isikutele volitust nimetatud lepingu sõlmimiseks. Kostjale II ei saa tekkida kolmandate isikute sõlmitud lepingust kohustusi. Kindlustusleping ei olnud laenulepingu osa. Kindlustusmaksete võlgnevus 682,39 eurot ning viivis 106,86 eurot ei ole kostja II kohustus.
22.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jõudnud seetõttu osaliselt valedele järeldustele. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja lg-t 2. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud kostja II kanda.
rahuldamata
ja
apellatsiooniastme
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
25.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles kostjalt II mõisteti välja kindlustusmaksete võlgnevus ja sellelt arvestatud viivis.
26.Kostja II tugineb apellatsioonkaebuses esmakordselt asjaolule, et tema ei ole kindlustuslepingut sõlminud ega andnud kolmandatele isikutele volitust kindlustuslepingu sõlmimiseks ja seetõttu ei lasu tal kindlustusmaksete hüvitamise kohustust.
27.TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
28.Praegusel juhul ei ole kostja II toonud esile põhjusi, miks ei olnud tal maakohtu menetluses võimalik apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid esitada ning hageja on teatanud,et ei nõustu nende esitamisega alles apellatsioonimenetluses.
29.Seetõttu jätab ringkonnakohus uued asjaolud asja lahendamisel tähelepanuta.
30.Ringkonnakohus märgib siiski, et hageja nõue kostja II vastu kindlustusmaksete hüvitamiseks ei tulene otseselt kindlustuslepingust, mille pooleks kostja II ei ole, vaid laenulepingust hageja ja kostjate vahel. Laenulepingust tulenevalt on mõlemal kostjal solidaarne kohustus laenulepingu tagatise kindlustamiseks ja kindlustamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks hagejale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse
rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud kostja II kanda.
32.03.10.2016 e-kirjaga teatas hageja, et tal puuduvad apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.