lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19141/27

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19141/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1, 5LihtmenetlusLKindlS § 20 lg 1LKindlS § 23 lg 1LKindlS § 3 lg 1LKindlS § 23TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19141/40Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja18.04.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19141

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi RK vastu 168,26 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.03.2016 otsus

Tsiviilasja hind 168,26 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), esindajad esindaja Anne-Liis Veski Kostja (vastustaja): RK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 17.03.2016 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 115Kahju hüvitamine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 18.12.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse RK (kostja) vastu põhivõla 127,55 euro ja kahjuhüvitise 40,71 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulude hüvitise 160 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle 08.03.2016 täpsustuse kohaselt on II 27.12.2013 sõlminud hagejaga liikluskindlustuse lepingu nr 2380256/1 (JAH-leping) sõiduki MAZDA 323, registrimärgiga XXXXXX kindlustamiseks (tl 5). Liikluskindlustus-lepingu sõlmija meelespea selgitab, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi. JAH-lepingu puhul sõlmitakse aastane poliis. Sõiduki müümise korral tuleb ühendust võtta hageja klienditeenindajaga (tl 6). 08.07.2014 väljastati II-le kindlustuspoliis nr L005392150/2, milles on märgitud kindlustusperioodiks 08.07.2014 – 26.12.2014 (tl 7). 18.11.2013 müügilepinguga müüs II sõiduki kostjale (tl 35).
3.Kuni 01.01.2015 kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 20 lg 1 kohaselt kui sõlmitakse automaatselt pikenev leping, pikeneb leping järgmiseks kindlustusperioodiks üksnes juhul, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga. JAH-leping puhul on kindlustusandjal kohustus pakkuda kindlustuskaitset ja esitada arved. Kindlustusvõtja ei pea ise iga kord pöörduma uue lepingu sõlmimiseks kindlustusandja poole. Leping kehtib seni kuni uus omanik sõlmib uue lepingu.
4.08.07.2014 kostjale saadetud teates on hageja selgitanud, et LkindlS kohaselt asub sõiduki võõrandamisel sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale (tl 36).
5.Kindlustuspoliisi nr L005392150/2 osamakseid on sõiduki eelmine omanik tasunud kuni 26.04.2014. Kindlustuspoliisi lisa järgi on igakuiseks osamakse suuruseks 31,78 eurot (tl 8). Kostja poolt on tasumata kindlustusmaksed summas 127,55 eurot (tl 9).
6.Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis sõlmis hageja 127,55 euro sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 40,71 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Ka Riigikohus on leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol on tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-66-05).
7.Hageja tugineb põhivõla väljamõistmise nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg-le 1 ja kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lg-le 1.

Kostja vastuväited hagile

8.Kostja sai hagimaterjalid kätte 11.01.2016 (tl 23), kuid hagile ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohtu 17.03.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohtu hinnangul ei ole hagi õiguslikult põhjendatud, kuna poolte vahel puudusid lepingulised suhted. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama lepingupoole vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
11.Kohtule esitatud kindlustuslepingul ja kindlustuspoliisil on märge, et „sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub kindlustuslepinguga ja selles esitatud andmetega“ (tl 5 ja 7). Kuna kostja kindlustusmakset ei tasunud, ei saanud hageja eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga ning poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid.
12.Asjaolu, et kostja ei teatanud pärast sõiduki omandamist oma soovimatusest eelmise omanikuga sõlmitud lepingut jätkata, samuti see, et kostja ei sõlminud mõne teise kindlustupakkujaga lepingut, ei tekitanud talle kohustust hageja pakkumine lepingu sõlmimiseks vastu võtta ja/või hageja esitatud arvet tasuda. Kuni 01.01.2015 kehtinud LkindlS § 20 lg 1, millele hageja viitab, on kohaldatav kindlustusvõtja suhtes, kellega kindlustusandjal on leping sõlmitud.
13.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostjal puudub nii lepingust kui seadusest tulenev kohustus hageja nõutud kindlustusmakse tasumiseks, siis ei kuulu hagi rahuldamisele.
14.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 310 eurot.
16.Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et hageja ei saanud eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga ning poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid. Hageja edastas kohtule täiendavalt müügilepingu, mille kohaselt müüs II sõiduki kostjale.
17.Kuni 01.01.2015 kehtinud LkindlS § 20 lg 1 kohaselt, kui sõlmitakse automaatselt pikenev leping, pikeneb leping järgmiseks kindlustusperioodiks üksnes juhul, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga.
18.JAH-leping puhul on kindlustusandjal kohustus pakkuda kindlustuskaitset ja esitada arved. Kindlustusvõtja ei pea ise iga kord pöörduma uue lepingu sõlmimiseks kindlustusandja poole. Leping kehtib seni kuni uus omanik sõlmib uue lepingu.
19.Kuni 01.10.2014 kehtinud LkindlS § 23 lg 1 kohaselt sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale.
20.LkindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping /--/. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
21.Maakohus on jätnud hindamata hageja väited ning õiguslikud põhjendused. Riigikohtu 31.03.2010 otsuse nr 3-2-1-7-10 p-st 34 tuleneb, et kuna seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on poolte esiletoodud asjaoludel kohtu kohustus, pidid kohtud hindama hageja nõude rahuldamise võimalusi ka selliste õigusnormide alusel, millele hageja ei tuginenud. Antud asjas ei ole maakohus andnud üleüldse mingisugust hinnangut hageja väidetele ega õiguslikele põhjendustele. Maakohus on leidnud vaid, et kuna kostja kindlustusmakset ei tasunud, ei saanud hageja eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga ning poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid. Vastustaja seisukoht
22.Kostjale on loetud apellatsioonkaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2016 määrus, millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti, kättetoimetatuks 27.06.2016 (tl 55). Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli 168,26 eurot. Seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga. Kohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kuna leidis, et maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
25.TsMS § 405 lg 5 p 5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul seaduse kohaselt suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud.
26.Hagiavalduse ja selle 08.03.2016 täpsustuse kohaselt on hageja 27.12.2013 väljastanud II-le maksekohustusega liikluskindlustuse lepingu (JAH-leping) sõiduki MAZDA 323, registrimärgiga XXXXXX kindlustamiseks ja 08.07.2014 kindlustuspoliisi nr L005392150/2, milles on märgitud kindlustusperioodiks 08.07.2014 – 26.12.2014. 18.11.2013 müügilepinguga on II võõrandanud sõiduki kostjale. Kindlustuspoliisi nr L005392150/2 osamakseid on sõiduki eelmine omanik tasunud kuni 26.04.2014.
27.Hageja nõuab kostjalt tasumata liikluskindlustuse makseid ja kahju hüvitamist. Hageja tugineb kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 23 lg-le 1, mis sätestas, et sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale. Sama paragrahvi lg 6 sätestas, et sõiduki omandanud isik võib 10 päeva jooksul pärast sõiduki omandamise registreerimist liiklusregistris sõlmida lepingu enda valitud kindlustusandjaga. Uue lepingu jõustumise hetkel lõpeb eelmine leping ja eelmise lepingu ettemakstud kindlustusmaksete osa tasutakse kindlustusvõtjale (sõiduki omandanud isik) tema avalduse alusel.
28.Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
29.Maakohus leidis, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, kuna kostja kindlustusmakset ei tasunud. Maakohtu arvates asjaolu, et kostja pärast sõiduki omandamist ei teatanud oma soovimatusest eelmise omanikuga sõlmitud lepingut jätkata, samuti see, et kostja ei sõlminud mõne teise kindlustuspakkujaga lepingut, ei tekitanud talle kohustust võtta vastu hageja pakkumine lepingu sõlmimiseks ja arve tasumiseks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus otsuse puudulike asjaolude ja tõendite alusel, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni.
31.Maakohus lähtus üksnes asjaolust, et kostja ei ole kindlustusmakset tasunud, kuid jättis tähelepanuta selle, et hageja tugineb kindlustuslepingu üleminekule. Maakohus ei selgitanud välja, kas hageja ja sõiduki eelmise omaniku vahel oli kehtiv liikluskindlustuse leping ja kas see läks kostjale üle seoses sõiduki omandamisega. Maakohus oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh eelmise sõiduki omanikuga sõlmitud liikluskindlustuslepingu olemasolu ja tingimusi. Samuti oleks maakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu esitatud tõendite vastuolulisusele. Kui hageja tugineb 18.11.2013 müügilepingule, kui kostja vastutuse tekkimise alusele, siis pidi hageja ja sõiduki eelmise omaniku vahel olema ka varasem liikluskindlustuse leping, milles kostja sai asuda kindlustusvõtja kohale. Hageja seda välja toonud ei ole. Hageja tugineb üksnes 27.12.2013 II-ga sõlmitud lepingule, mil müügilepingust tulenevalt oli kostja juba sõiduki omanik. Esitatud tõendite alusel pole kontrollitav, kas sõiduki eelmise omanikuga oli liikluskindlustuse leping sõlmitud.
32.Ka lihtmenetluses menetletava asja puhul peab kohus täitma selgitamiskohustust, kui ta leiab, et poole esitatud asjaolud ja tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Kuna maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja tõendid kogumata ning kahju hüvitamise nõue on üldse lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
33.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja