2-16-110799
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.oktoobril 2016 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-110799
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes 454,60 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn Harjumaa, esindaja Kadri Timuska, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]), kostja H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.03.2008.a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 1278,23 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad ja ütles üles sõlmitud lepingu 26.10.2009. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud võlgnevuse põhiosa summas 1278,23 eurot, intresse 641,55 eurot ja viivist 220,35 eurot. Vastavalt pooltevahelises lepingus kokkulepitud viivisemäärale oli kostja viivise võlgnevus alates 16.03.2010- hagi esitamiseni 03.08.2016 võlgnevuselt 1278,23 eurot 1278,23x0,022%x2332 päeva. Hageja on viiviste arvestamisel maha arvestanud tasutud viivise 220,35 eurot ja nõuab kostjalt viiviseid 435,43 eurot. Kostjal on tasumata ka lepingutasu 19,17 eurot. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise summas 435,43 eurot ja lepingutasu 19,17 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Kostja vaidleb hagile vastu, sest hagi on aegunud, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Peale selle oli kostja hagejale tasunud 2010.a. lõpuks kokku 23 111,02 krooni, s.o. 1477,06 eurot, mis ületas talle antud laenusumma ning seega ei ole võimalik, et 16.märtsi 2010.a. seisuga oli tasumata võlgnevus endiselt 1278,23 eurot (tl 39) KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 46). Tartu Maakohtu 19.septembri 2016.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 46). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 20.09.2016 (tl 47), kostja 13.10.2016 (tl 50). Kostja on kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule esitanud taotluse ja pangakonto väljavõtte (tl 60-68). Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja palub hagi rahuldamata jätta aegumise tõttu. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt esitatud nõue ei ole aegunud. Hageja poolt viidatud TsÜS § 158 lg 1,2 kohaselt peatub nõude aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Nõude tunnistamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja nõude osalise tasumisega veel 07.07.2014 tunnustanud hageja nõuet. Seega algas aegumistähtaeg uuesti 08.07.2014 ja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks 03.08.2016 aegunud.
2 (4)
VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised võlgnevuselt 1278,23 eurot alates 16.03.2010 kuni hagi esitamiseni 03.08.2016. Kostja vaidleb sellele vastu, sest on põhivõlgnevuse juba enne 16.03.2010.a. tasunud. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest (tl 62-68) ja hageja poolt esitatud kostja maksete arvestusest (tl 43) nähtub, et kostja on hagejale 16.03.2016 seisuga tagastanud kokku 1349,29 eurot, mis ületab põhivõlgnevuse 1278,23 eurot suuruse. VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, mistõttu võlgniku poolt tasutud summad tuli arvestada esmajoones põhivõla katteks. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Poolte vahel ei ole vaidlust, et käesolevaks ajaks on kostja ka intresside tasumise kohustuse täitnud. Seega puudub alus kostjalt hageja kasuks täiendavalt viiviste väljamõistmiseks. Hageja nõuab lepingutasu summas 19,17 eurot. Hageja on ilmselt lepingutasu all mõelnud lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Vastavalt pooltevahelise laenulepingu p-dele 1.1.2, 1.6.1 ja lisa nr 1 peeti lepingu sõlmimise tasu kinni juba 03.03.2008 kostjale ülekandmisele kuuluvast laenusummast (tl 22-23), mida kinnitab ka hageja enda poolt esitatud kostja maksete loetelu (tl 43). Seega ei ole põhjendatud teistkordne lepingu sõlmimise tasu kostjalt väljamõistmine. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3 (4)
Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 625 eurot, mis jäävad vastavalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele hageja enda kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, samuti ei nähtu asja materjalidest tema poolt kantud menetluskulusid. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu poolt poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.