S.T. kaebus Kiviõli linna vastu kahju summas 43390 eurot hüvitamiseks, Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korralduse nr 218 tühistamiseks ja alternatiivselt Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korralduse nr 218 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.T. Vastustaja – Kiviõli linn, volitatud esindaja Harland Paas Kolmas isik I – Recapital OÜ, volitatud esindaja Epp Landberg Kolmas isik II – Osaühing VESTKOR A.T., seaduslik esindaja Alexander Ivanov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.T. kaebus rahuldamata.
2.Jätta S.T. menetluskulud (riigilõiv) 15 euro ulatuses tema enda kanda ja 735 euro ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta Kiviõli linna menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista S.T.lt Recapital OÜ kasuks välja menetluskulud summas 588 eurot. Ülejäänud osas (252 eurot) jäävad Recapital OÜ menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta osaühing VESTKOR A.T. menetluskulud tema enda kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. märtsil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-15-2408
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kiviõli Linnavalitsus väljastas 28. jaanuari 2015. a korraldusega nr 27 Recapital OÜ-le projekteerimistingimused XXXXX, asuva hoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (tl 6). Projekteerimistingimuste kohaselt tuli sõlmida kokkulepe Osaühinguga VESTKOR A.T. läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX ja S.T.ga erandkordadel läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX, vastavalt detailplaneeringule (tl 7). Ehitusloa saamiseks tuli esitada Kiviõli Linnavalitsusele kooskõlastustega projekt.
2.Recapital OÜ esitas 2. juunil 2015 ehitusloa taotluse ehitise laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks aadressil Kiviõli linn XXXXXa (tl-d 86-91).
3.Kiviõli Linnavalitsuses toimus 3. juunil 2015 istung, mille kohta koostati protokoll nr 11 (tl-d 106-107). Kiviõli Linnavalitsus vaatas sellel istungil läbi Recapital OÜ ehitusloa taotluse ja otsustas p-s 25, et linnavalitsuse liikmed nõustuvad linnapea ettepanekuga täpsustada ehitusloa võimaliku väljastamise õiguslikku alust.
4.Kiviõli Linnavalitsus tegi 12. juunil 2015 Recapital OÜ-le ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks ehitusloa taotlemisel (tl 24). Linnavalitsus leidis, et Recapital OÜ ehitusprojektis pole täidetud projekteerimistingimuste p-s 6 sätestatud nõue – esitamata on jäetud dokumendid sõlmitud kokkulepete kohta Osaühinguga VESTKOR A.T. läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX ja S. T. erandkordadel läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX. Kui 1. augustiks 2015 puudusi ei kõrvaldata, siis annab linnavalitsus korralduse ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta.
5.Kiviõli Linnavalitsus väljastas 19. augusti 2015. a korraldusega nr 218 ehitusloa Recapital OÜ-le Kiviõli linnas XXXXXa asuva administratiivhoone rekonstrueerimiseks hosteliks (tl-d 4-5). Korralduse põhjendused on järgmised:
5.1.Menetluse ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 sätestas, et projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused. EhS § 19 lg 4 p-i 1 kohaselt määrab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruses mh ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise korra. Kiviõli Linnavolikogu 26. mai 2005. a määruse nr 27 „Kiviõli linna ehitusmääruse kehtestamine“ p-i 4.2.1 kohaselt võib linnavalitsus kehtestada projekteerimistingimustes mh ka liikluskorralduse tingimused ning isikute ringi, kellega projekt tuleks kooskõlastada. Eelnevale tuginedes väljastas Kiviõli Linnavalitsus 28. jaanuari 2015. a korraldusega nr 27 projekteerimistingimused Recapital OÜ-le.
5.2.Kiviõli Linnavalitsus vaatas oma 3. juuni 2015. a istungil läbi Recapital OÜ ehitusloa taotluse ja leidis, et projekt ei vasta Kiviõli Linnavalitsuse poolt 28. jaanuari 2015. a korraldusega nr 27 väljastatud projekteerimistingimuste p-le 6, mis sisaldas kokkuleppe sõlmimise kohustust naaberkinnistute omanikega. Kiviõli Linnavalitsus andis Recapital OÜ-le võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks tähtajaga 1. august 2015. Kokkulepet poolte vahel läbipääsu osas saavutatud ei ole.
5.3.Kuna Recapital OÜ ja Osaühing VESTKOR A.T. ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt saavutanud kokkulepet läbipääsutee küsimuse lahendamise osas kinnistule XXXXX tähtajaga 1. august 2015, siis on edasine küsimuse lahendamine Viru Maakohtu pädevuses.
2(11)
3-15-2408
5.4.XXXXX kinnistu detailplaneeringu kohaselt on kinnistul juurdepääs avalikult kasutatavale teele, s.o Vabaduse puiesteele. Seega ei ole piiratud S.T. ligipääs oma kinnistule.
5.5.XXXXXa konkreetse hoone rekonstrueerimisprojekt on ehitise arhitektuursete ja ehituslike tingimuste osas vastavuses õigusaktide ja ehitusnõuetega ning hoone rekonstrueerimine ei mõjuta ega takista mingil moel läbipääsu XXXXX kinnistule. Seega ei ole põhjendatud ega majanduslikult eesmärgipärane jätta Recapital OÜ-le ehitusluba väljastamata. Hoone rekonstrueerimine ei mõjuta antud konkreetsel juhul kinnistute juurdepääsutee vaidlusaluse küsimuse lahendamist.
5.6.Oluliseks tuleb pidada Recapital OÜ püüdlusi oma ettepanekutega juurdepääsulahenduste leidmiseks, mis kahjuks on jäänud tulemusteta. Recapital OÜ on rajanud kohtumenetluse ajaks XXXXX kinnistule pääsemiseks ajutise läbipääsu.
5.7.S.T. ja Osaühing VESTKOR A.T. ei ole 14. augusti 2015. a ühisarvamuses selgitanud ega argumenteeritult põhjendanud, millistel asjaoludel ja põhjustel ei ole naaberkinnistute omanikud kokkulepet saavutanud.
6.S.T. esitas 23. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korralduse nr 218 (tl 3). Kaebaja esitas 24. septembril 2015 parandatud kaebuse (tl 10).
7.Tartu Halduskohus võttis 8. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 11).
8.Vastustaja palus 29. oktoobri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl-d 21-22).
9.Tartu Halduskohus kaasas 11. novembri 2015. a määrusega kolmandate isikutena menetlusse Recapital OÜ ja Osaühing VESTKOR A.T. (tl 35).
10.Kolmandad isikud esitasid oma seisukohad kohtule 3. detsembril 2015 (tl-d 41, 46-48).
11.Kiviõli Linnavalitsus esitas 15. detsembril 2015 kohtule uusi asjaolusid sisaldava menetlusdokumendina 2. detsembri 2015. a korralduse nr 324 „Kasutusloa väljastamine OÜ-le Recapital hosteli kasutusele võtmiseks, aadressil XXXXX linn“ (tl-d 59-62). Tuginedes Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsusele asjas nr 3-3-1-63-10 leidis vastustaja, et 2. detsembri 2015. a korraldusega nr 324 väljastatud kasutusloa jõustumisega on lõppenud ka vaidlusaluse
19.augusti 2015. a korraldusega nr 218 väljastatud ehitusloa kehtivus hoonele XXXXX.
12.Kaebaja selgitas 10. aprilli 2016. a vastuses kohtu küsimusele, et juhul, kui kohus otsustab, et lähtuvalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-63-10 ei ole ehitusloa tühistamise menetlust võimalik jätkata, siis palub kaebaja arvestada alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamist (tl-d 75-76).
13.Tartu Halduskohus rahuldas 9. mai 2016. a määrusega S.T.i kaebuse muutmise taotluse ning käsitles alternatiivse kaebusena nõuet tuvastada Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korralduse nr 218 õigusvastasus (tl-d 110-111).
14.Kaebaja esitas 31. mail 2016 täiendavad menetlusdokumendid, kuna leidis, et need tõendavad talle Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korraldusega nr 218 tekitatud materiaalset kahju (tl-d 121-123). Kaebaja leiab, et talle on kahju tekkinud 43 390 euro ulatuses. Kaebaja esitas kohtule nõude kohustada Kiviõli Linnavalitsust hüvitama talle tekitatud otsene varaline kahju.
3(11)
3-15-2408
15.Tartu Halduskohus tühistas 6. juuli 2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määruse, uuendas haldusasja nr 3-15-2408 menetluse ning jättis kaebuse käiguta andes kaebajale täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja (tl-d 130-132).
16.Tartu Halduskohus jättis 26. augusti 2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja (tl 139).
17.Tartu Halduskohus rahuldas 6. septembri 2016. a määrusega S.T.i taotluse riigilõivu summas 735 eurot tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ja võttis menetlusse kaebaja nõude kahju hüvitamiseks summas 43 390 eurot (tl-d 160-162).
18.Tartu Halduskohus kohustas 14. septembri 2016. a määrusega vastustajat esitama seisukoha kahju hüvitamise nõude osas ning andis kolmandatele isikutele võimaluse esitada seisukoht kahju hüvitamise nõude kohta (tl 172).
19.Recapital OÜ esitas seisukoha kahju hüvitamise nõudele 28. septembril 2016 (tl-d 177178), Osaühing VESTKOR A.T ja vastustaja esitasid seisukohad 29. septembril 2016 (tl-d 182183, 186-187).
20.Kaebaja esitas 7. ja 21. novembril 2016 kohtule täiendavad selgitused seoses kahjunõude esitamisega (tl-d 196, 202).
21.Vastustaja ja Recapital OÜ esitasid 3. jaanuaril 2017 kohtule taotlused menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja (tl-d 210-212, 217-219).
19.augusti 2015. a korralduse nr 218 tühistamist ja alternatiivselt Kiviõli Linnavalitsuse
19.augusti 2015. a korralduse nr 218 õigusvastasuse tuvastamist, väites järgmist:
22.1.Kiviõli Linnavalitsus ei võinud ehitusluba väljastada, kuna ei täidetud projekteerimistingimusi kokkulepete sõlmimise osas. Kokkulepet läbipääsude osas sõlmitud ei ole.
22.2.Kaebaja ei ole kunagi taotlenud ligipääsu oma kinnistule lähtuvalt AÕS § 156 lg-st 1. Erakorraline ligipääs Recapital OÜ kinnistu kaudu kaebaja territooriumile tuleneb kaebaja territooriumi detailplaneeringust, mille lahenduse on heaks kiitnud XXXXXa endine omanik, luues selliselt kaebajale teatud õiguslikud ootused ja tõi kaasa just sellise detailplaneeringu lahenduse. Käesoleval hetkel on detailplaneeringu alusel projekteerimistingimustesse lisatud ligipääsu osas kokkuleppe saavutamise nõue ainus, mis võis kaebajale garanteerida võimaluse sõlmida servituut läbi Recapital OÜ territooriumi oma territooriumile erakorraliseks läbipääsuks. Ilma projekteerimistingimuste nõudeta puudub Recapital OÜ-l vajadus ja kohustus sõlmida kaebajaga servituut erakorraliseks läbipääsuks ning võib täiesti keelduda igast servituudi ettepanekust või kehtestada enda suva järgi ebamõistlikke servituudi tasusid. See, et tänase päeva seisuga jookseb ligipääs betoonseina, on tehniline küsimus, mida on võimalik muuta väga lühikese aja jooksul, kuna betoonseinas ei ole hetkel tehnilist ava sisse lõigatud väravate paigaldamiseks, mis on sinna ette nähtud. Betoonhoone on endiselt ehitusjärgus ning selle välimus ei ole veel lõplik.
22.3.Vaidlustatud ehitusloaga kadus kaebajal võimalus ligi pääseda kaebaja territooriumil, Vabaduse 21, Kiviõli, olevasse angaari hoonesse Vabaduse 21a, Kiviõli kinnistu poolt. Antud ligipääs oli ehituslikult ette nähtud selleks, et poolhaagisega veoauto saaks angaari 4(11)
3-15-2408
kauba peale- ja mahalaadimiseks sisse sõita ning teiselt poolt väljuda. Selleks, et muuta liiklusskeemi ja omada jätkuvalt võimalust kauba peale- ja mahalaadimiseks, on kaebaja sunnitud muutma angaari ehitusprojekti, tegema kauba peale- ja mahalaadimiseks juurdeehituse ning uuesti taotlema muudetud angaari projektiga ehitusluba.
23.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited:
23.1.Kinnistu XXXXX detailplaneeringust (tl 31) ning selle seletuskirja p-st 4 (tl 32) nähtub, et kinnistul on olemas eraldi juurdepääs avalikult kasutatavale teele, Vabaduse puiesteele. Erandjuhtudel on lubatud ligipääs kinnistule XXXXX ja XXXXXa kinnistute vahelise tee kaudu. Erandjuhtudeks võib nimetada operatiivautode vajadust pääseda kinnistule ja seda peab eratee valdaja lubama liiklusseaduse § 72 alusel. Seega ehitusloa väljastamise takistavaks asjaoluks ei saanud olla juurdepääsu puudumine kinnistule XXXXX ja XXXXX. Juurdepääs mõlemale kinnistule oli olemas.
23.2.Ehitusloa väljastamine Recapital OÜ-le on asjakohane, eesmärgipärane ning majanduslikult põhjendatud. XXXXXa hoone rekonstrueerimisprojekt on ehitise arhitektuursete ja ehituslike tingimuste osas vastavuses õigusaktide ja ehitusnõuetega. Hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa väljastamisest keeldumine olnuks mitteproportsionaalne otsus vaidlusaluse küsimuse, erandkorras läbipääsu tagamine kinnistule XXXXX, lahendamisel.
23.3.Kaebaja kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslik põhistus on ebaselge ja puudulik. Kaebaja angaaril puudub ehitusluba ja seega ei ole sellel ka ehitusprojekti. Kaebaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel põhineb kahjunõude eeldus, et kaebajal on vajalik/võimalik enda kinnisasja teenindamiseks kasutada naaberkinnisasja. Kaebajale kuuluva angaari välisseinas, mis on suunaga kolmanda isiku Recapital OÜ kinnistu poole, puuduvad igasugused uksed ja väljapääsud, ning Recapital OÜ-le kuuluvat kinnistut ei ole kaebaja poolt juurdepääsuna või läbisõiduna kunagi kasutatud. Kaebaja pole mingeid kulutusi teinud ega mingit varalist kahju saanud. Samuti puudub linnavalitsuse poolt ehitusloa väljastamise ja kaebaja kinnisasjale juurdepääsu küsimuse vahel igasugune kasuaalne seos.
24.Kolmas isik Osaühing VESTKOR A.T. nõustub kaebaja seisukohaga vaidlustatava korralduse tühistamise ja kahju hüvitamise nõude osas, selgitades järgmist.
24.1.Kõiki projekteerimistingimuste punkte ei täidetud ning puudub ka teave selle kohta, et projekteerimistingimusi kehtestanud korraldus on muudetud või tühistatud. EhS v.r. § 24 lg 1 p 1 ja kehtiva EhS § 44 lg 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest kui kavandatav ehitis ei vasta projekteerimistingimustele või ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele.
24.2.Osaühingule VESTKOR A.T. on teada, et kaebajale kuuluv angaar on veel ehitusjärgus ning osaliselt kasutuses. Planeeritava sissepääsukohas on hetkel ladustatud ka väravad.
25.Kolmas isik Recapital OÜ on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning kaebuses toodud viited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Recapital OÜ esitas järgmised väited.
25.1.Kaebajaga ei olnud võimalik kokkulepet sõlmida, kuna kaebajale kuuluv kinnistu piirneb avalikult kasutatava Vabaduse tänavaga (tl 51p). AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Seega on 5(11)
3-15-2408
juurdepääsu saamise eelduseks juurdepääsu tee puudumine, aga nagu plaanist nähtav, on kaebaja kinnistul juurdepääs olemas. Kaebajale kuuluvalt kinnistult puudub väljasõit läbi Recapital OÜ kinnistu – fotodelt nähtub, et seal asub betoonist hoone (tl-d 52-53). Seega puudub kaebajal igasugune vajadus kasutada Recapital OÜ kinnistut ka erandlikul juhul, sest kinnistu tee osas piirneb suures osas betoonehitisega.
25.2.Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt. Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sh ehitusnõuetega.
25.3.Kuivõrd kaebajale kuuluva hoone välisseinas puuduvad uksed ning väljapääsud kolmandale isikule kuuluvale kinnistule ning temale kuuluvat kinnistu ei ole ka kaebaja poolt juurdepääsuna või läbisõiduna kasutatud, on kahjunõue esitatud põhjendamatult. Kaebaja väited, et poolhaagisega kaubaautod oleksid saanud sõita läbi kaebajale kuuluva hoone ei ole õiged, kuna hoone XXXXXa poolses osas on betoonsein.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Kiviõli Linnavalitsus väljastas 19. augusti 2015. a korraldusega nr 218 ehitusloa Recapital OÜ-le Kiviõli linnas XXXXXa asuva administratiivhoone rekonstrueerimiseks hosteliks (tl-d 4-5). S.T. on esitanud kaebuse selle korralduse tühistamiseks ja alternatiivselt korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti kahju hüvitamiseks summas 43 390 eurot.
27.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
28.Vastustaja esitas kohtumenetluse ajal kohtule Kiviõli Linnavalitsuse 2. detsembri 2015. a korralduse nr 324 „Kasutusloa väljastamine OÜ-le Recapital hosteli kasutusele võtmiseks aadressil XXXXX“ (tl-d 61-62). Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2010. a otsusele asjas nr 3-3-1-63-10, selgitas kohus kaebajale 4. aprilli 2016. a määruses, et pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel (tl-d 70-71). Kaebaja esitas 10. aprillil 2016 kohtule avalduse (tl-d 75-76), milles leidis, et viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-63-10 ei ole kohane – silmas tuleb pidada seda, et Riigikohtu lahend ei ole seadus, vaid ainult üks võimalikest lahendustest analoogsetes küsimustes. Kaebaja leidis, et juhul, kui kohus siiski otsustab, et ehitusloa tühistamise menetlust ei ole võimalik jätkata, siis palub ta alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamist.
29.Kohus selgitab, et Riigikohtu otsus ei loo materiaalõiguse kohaldamise küsimustes küll vahetult kehtivat ja teisi õiguse rakendajaid siduvat normi, kuid tõenäosus, et sarnastes asjades tehakse Riigikohtus ka edaspidi samasugune otsus, annab Riigikohtu lahendile n-ö faktilise siduvuse. Seetõttu ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus analoogilistes asjades eiratakse varasemas kohtupraktikas juurdunud seisukohti. Selline tegevus nõrgestab õigusemõistmise autoriteeti, kahjustab õiguskindlust ning loob eeldused isikute ebavõrdseks kohtlemiseks (vt ka Riigikohtu 1. aprilli 2008. a otsust asjas nr 3-1-1-101-07, p 14).
30.Kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, millest nähtuvalt saab kohus kaebaja taotlusel minna tühistamiskaebuselt üle haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi, muul juhul tuleb asja menetlus lõpetada (Riigikohtu 6(11)
3-15-2408
13.novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik (20. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-33-05). Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (3-3-1-63-10, p 19). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus lahendada ehitusloa tühistamisnõue, küll aga on võimalik lahendada kaebaja alternatiivne taotlus – tuvastada ehitusloa õigusvastasus.
31.Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas vastustaja võis ehitusloa väljastada, kui ei olnud täidetud projekteerimistingimusi kooskõlastuste osas.
32.Asja materjalidest nähtub, et Kiviõli Linnavalitsus väljastas 28. jaanuari 2015. a korraldusega nr 27 Recapital OÜ-le projekteerimistingimused XXXXX, asuva hoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (tl 6). Projekteerimistingimuste kohaselt tuli sõlmida kokkulepe osaühinguga VESTKOR A.T. läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX ja S.T.iga erandkordadel läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX, vastavalt detailplaneeringule (FIE E. T. 2007, töö nr 28/06) (tl 7). Ehitusloa saamiseks tuli esitada Kiviõli Linnavalitsusele kooskõlastustega projekt.
33.Ehitusseaduse (EhS) kuni 30. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni (edaspidi EhS v.r) § 19 lg 1 p-st 2 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused on EhS v.r § 19 lg 3 järgi kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Seega on projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamise lähteandmed. Ehitusprojekt on üheks dokumendiks, mis tuleb esitada ehitusloa taotlemisel. EhS v.r § 22 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on ehitusluba avaliku võimu kandja nõusolek vastavalt laiendada või rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. EhS v.r § 24 lg 1 p 1 näeb ette, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse muu hulgas juhul, kui ehitusprojekt ei vasta selle lähteandmetele, sh projekteerimistingimustele. Kiviõli linnas on projekteerimistingimustega seonduvat täpsustatud Kiviõli Linnavolikogu 26. mai 2005. a määruse nr 27 „Kiviõli linna ehitusmääruse kehtestamine“ IV osas „Ehituslik projekteerimine“. Kiviõli Linnavalitsus selgitas täiendavalt projekteerimistingimuste p-s 5, et ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
17.septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“.
34.Kohtu hinnangul ei saa projekteerimistingimuste p-s 6 ette nähtud kooskõlastust, sõlmida kokkulepe S.T.iga erandkordadel läbipääsu tagamiseks kinnistule XXXXX, pidada arhitektuurilisteks või ehituslikeks tingimusteks EhS v.r § 19 lg 3 mõttes. Kohalik omavalitsus ei saa eraisikud kohustada sõlmima kokkulepe erandkordadel läbipääsu tagamiseks, küll aga saab ta pooli suunata sellist kokkulepet sõlmima. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, tuleb vaidlused lahendada maakohtus. Kaebaja kooskõlastus ei ole seetõttu projekteerimistingimuste väljastamise eelduseks. Projekteerimistingimustega saab sätestada konkreetsele ehitisele arhitektuurseid ja ehituslike tingimusi, mitte aga lahendada erandkordadel läbipääsu tagamise tingimusi. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt on kooskõlas õigusaktidega.
35.Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole ehitusõiguse andmine, vaid projekti lähtealuste määramine. Seadusandja on määranud projekteerimistingimuste sisu minimaalselt 7(11)
3-15-2408
ja kohalikul omavalitsusel on nende väljastamisel väga lai diskretsiooniõigus. Riigikohus on 14. mai 2002. a otsuses asjas nr 3-3-1-25-02 (p-s 16) selgitanud, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel. Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega.
36.EhS v.r § 32 lg 1 kohaselt on kasutusluba avaliku võimu kandja nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning EhS v.r § 32 lg 11 järgi antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. EhS v.r § 34 lg 1 p 3 sätestab, et kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele. EhS v.r § 34 lg 1 p-st 3 tulenevalt saab väljastatud projekteerimistingimusi lugeda eelhaldusaktiks ka kasutusloa suhtes, kuid projekteerimistingimused saavad nimetatud sättest tulenevalt olla eelhaldusaktiks kasutusloa suhtes vaid osas, milles need määratlevad ehitise kasutamise otstarbe. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Projekteerimistingimuste p-i 1 kohaselt on projekteeritav ehitis ja selle kasutusala hostel. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja ei ole kasutusluba vaidlustanud (tl 75).
37.Kiviõli Linnavalitsus vaatas 3. juuni 2015 istungil läbi Recapital OÜ ehitusloa taotluse ja leidis, et projekt ei vasta Kiviõli Linnavalitsuse poolt 28. jaanuari 2015. a korraldusega nr 27 väljastatud projekteerimistingimuste p-le 6, mis sisaldas kokkuleppe sõlmimise kohustust naaberkinnistute omanikega (tl 106). Seetõttu andis linnavalitsus Recapital OÜ-le võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks tähtajaga 1. august 2015 (tl 24). Ehitusloa väljastamise korralduses leidis vastustaja, et XXXXX kinnistu detailplaneeringu kohaselt on kinnistul juurdepääs avalikult kasutatavale teele, s.o Vabaduse puiesteele. Sellest tulenevalt ei ole S.T. piiratud ligipääs oma kinnistule. Vastustaja leidis, et XXXXXa konkreetse hoone rekonstrueerimisprojekt on ehitise arhitektuursete ja ehituslike tingimuste osas vastavuses õigusaktide ja ehitusnõuetega ning hoone rekonstrueerimine ei mõjuta ega takista mingil moel ligipääsu XXXXX kinnistule. Seega ei ole põhjendatud ega majanduslikult eesmärgipärane jätta Recapital OÜ-e ehitusluba väljastamata. Hoone rekonstrueerimine ei mõjuta konkreetsel juhul kinnistute juurdepääsutee vaidlusaluse küsimuse lahendamist. Kohus nõustub selle seisukohaga.
38.Vaidlust ei ole selles, et XXXXXa kinnisasja omanikuks on Recapital OÜ. Vaidlust pole ka selles, et kaebajale kuuluv XXXXX kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega. Recapital OÜ selgitas kohtule 3. detsembril 2015 edastatud vastuses, et kaebajaga ei olnud võimalik kokkulepet sõlmida, kuna kaebajale kuuluv kinnistu piirneb avalikult kasutatava Vabaduse tänavaga (tl-d 51p, 93). Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestab, et omanikul kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Seega on juurdepääsu saamise eelduseks juurdepääsu tee puudumine. Kaebajale kuuluvalt kinnistult puudub väljasõit läbi Recapital OÜ kinnistu – fotodelt nähtub, et seal asub betoonist hoone (tl-d 52-53). Seega puudub kaebajal vajadus kasutada Recapital OÜ kinnistut ka erandlikul juhul. Kaebaja nõustub asjaoluga, et ligipääs jookseb betoonseina, aga leiab, et see on tehniline küsimus, mida on võimalik muuta väga lühikese aja jooksul (tl 75p).
8(11)
3-15-2408
39.Liiklusseaduse (LS) § 72 lg 5 sätestab, et eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg-s 3 on sätestatud piirang omaniku õigusele tema maal asuva eratee või raja kasutamise keelamiseks: tee või raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil ei tohi keelata, kui tee või raja sellisel viisil kasutamine põhineb väljakujunenud taval ega ole maaomanikule koormav. Seega annab KeÜS § 33 lg 3 avalikkusele õiguse tee või raja kasutamiseks vaid jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil ega hõlma tee kasutamist mootorsõidukitega. Kohus selgitab, et juhul kui omanik piirab raja või tee kasutamist KeÜS § 33 lg 3 vastaselt, võib isik, kelle liikumine on takistatud, pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ja nõuda tee kasutamise lubamist.
40.Kaebaja leiab, et viide AÕS § 156 lg-le 1 ei ole kohane, kuna kaebaja ei ole kunagi taotlenud ligipääsu oma kinnistule lähtuvalt AÕS § 156 lg-st 1. Kaebaja leiab, et erakorraline ligipääs tuleneb kaebaja territooriumi detailplaneeringust, mille lahenduse on heaks kiitnud Vabaduse 21a endine omanik, luues selliselt kaebajale õiguslikud ootused ja tõi kaasa just sellise kinnitatud detailplaneeringu lahenduse. Kolmas isik osaühing VESTKOR A.T. on seisukohal, et viide LS §-le 72 ei ole asjakohane, sest projekteerimistingimuste nõue sõlmida kokkulepe S.T.iga oli tema angaariga seotud kaubaveo jaoks, sest kaupa tuuakse üldjuhul erineva transpordiga sh ka poolhaagisega (tl 183). Asja materjalidest nähtub, et XXXXX detailplaneeringu p-ga 4 on erandjuhul lubatud transpordihoonest-angaarist väljasõit kinnistute vahelise tee kaudu Vabaduse pst-le (tl 32). Samas peab ka detailplaneering olema kooskõlas seadustega, mh põhimõttega, et eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Ka õiguskindluse põhimõtet ei ole rikutud, sest põhjendatud juhul saab eratee omanik ka väljakujunenud tava katkestada ja tee kasutamise ära keelata.
41.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja kaebuses toodud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
42.Kaebaja on kohtule esitanud ka kahjuhüvitamise nõude summas 43 390 eurot. Kaebaja leiab, et Kiviõli Linnavalitsuse 19. augusti 2015. a korraldusega nr 218 on talle tekitatud materiaalset kahju - vaidlusaluse ehitusloaga kadus tal võimalus pääseda ligi tema territooriumil, xxxxx olevasse angaari hoonesse xxxxx kinnistu poolt (tl 121). Kaebaja selgituste kohaselt oli ligipääs angaaris ette nähtud, et poolhaagisega veoauto saaks sinna sisse sõita kauba peale- ja mahalaadimiseks ning teiselt poolt välja sõita. Selleks, et muuta liiklusskeemi ja omada jätkuvalt võimalust poolhaagisega veoauto kauba peale- ja mahalaadimiseks, on kaebaja sunnitud muutma angaari ehitusprojekti, tegema kauba peale- ja mahalaadimiseks juurdeehituse ning uuesti taotlema ehitusluba.
43.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju 9(11)
3-15-2408
tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
44.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited kahju suuruse kohta ja selle tõendamiseks esitatud tõendid (angaari projekti ümbertegemise hind ja juurdeehituse hind) on suunatud tulevikku. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Erinevalt vastustajast leiab kohus, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 järgi on põhimõtteliselt võimalik ka tulevikus tekkiva kahju väljamõistmine. Eelduseks on, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha.
45.Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalikõiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna vastustaja ei ole õigusvastaselt tegutsenud. Seetõttu on põhjendamatu ka kaebaja kahju hüvitamise nõue.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 23. septembril 2015 tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 8). See summa jääb kaebaja enda kanda. Kaebaja vabastati kahjunõudelt 735 euro suuruse riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu
6.septembri 2016. a määrusega (tl-d 160-162). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
47.Vastustaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulu 384 euro väljamõistmiseks (tl-d 187p, 210). Vastustaja menetluskulu halduskohtus koosneb lepingulisele esindajale õigusabi eest makstud tasust. Üldjuhul ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud. Riigikohus on 13. novembri 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-3415 selgitanud, et õigusabikulude väljamõistmine vastustaja kasuks on põhjendatud asjades, mis ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Kohtu hinnangul ei välju projekteerimistingimuste kinnitamine ja ehitusloa väljastamine ning sellest teemast võrsunud kahjuhüvitamise vaidluste lahendamine kohaliku omavalitsuse igapäevase töö raamidest. Selle kohtumenetluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt. Seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
48.Kolmas isik Recapital OÜ on esitanud taotluse jätta menetluskulud kaebaja kanda (tl-d 47p, 178). HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Recapital OÜ on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl-d 65-67, 217-219). Kuludokumentide (arve nr 2015327, sularahaarve nr 2016582) kohaselt on Recapital OÜ kandnud kulusid summas 840 eurot. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2013. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-5413, p 30). Toimiku materjalidest nähtub, et arve nr 2015327 alusel on Recapital OÜ tasunud 588 eurot (tl 67). Sularahaarvelt nr 2016582 nähtub, et Recapital OÜ-l kuulub tasumisele 252 eurot (tl 219). Kohtule ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks, et kolmas isik Recapital OÜ oleks advokaadibüroole sularahaarve alusel 252 eurot tasunud. Recapital OÜ oleks pidanud kuludokumentide esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul esitama halduskohtule selle väite 10(11)
3-15-2408
õigsust kinnitavad tõendid või selgitused (kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms). Seetõttu leiab kohus, et kaebaja peab hüvitama Recapital OÜ-le menetluskulud summas 588 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud Recapital OÜ kanda.
49.Osaühing VESTKOR A.T. ei ole menetluskulude kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.