Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus XXXX OÜ (edaspidi võlgnik) esitas 31.08.2016 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik XXXX OÜ (endise nimega XXXXOÜ) on asutatud 22.08.2009 ja registreeritud äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Võlgniku osanikeks on 11.10.2016 seisuga XXXX (sünniaeg XXXX, elukoht XXXX) ja XXXX(registrikood XXXX). Tegelikud kasusaajad on XXXX(osaluse määr 50%) ja XXXX (osaluse määr 50%). Juhatuse liikmeks on 11.10.2016 seisuga XXXX(isikukood XXXX). Võlgniku põhitegevusalaks oli metallitööpinkide müük, paigaldus, hooldus ja remont, tarnijaks oli XXXX tellijatele. Vahetu juht oli XXXX, töötajaid oli kuni 10. Äritegevus lõppes emaettevõtte XXXX initsiatiivil. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatas võlgnik, et majandustegevus lõppes 2015. aastal, püsiv maksejõuetuse selgus juunis 2016, kui esitati maksukorraldused. Eelmise juhtkonna väitel olevat maksuvõla tekkimise aluseks avansilise makse nõue. Puuduvad kehtivad töölepingud ja kohustused endiste töötajate ees. Puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Raamatupidaja puudub, dokumentatsioon on XXXX valduses. Puuduvad kohtuvaidlused ja täitemenetlused. 2015. ja 2016. aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Käesoleval hetkel võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku bilansis seisuga 31.07.2016 on real „Ostjatelt laekumata arved“ näidatud 815 eurot ning käibemaksu ettemaks summas 40 eurot. Ajutise halduri hinnangul on see vara väärtusetu, sest ostjatelt laekumata summat ei ole võlgnikul endal õnnestunud seni sisse nõuda. Ja maksude ettemaksu on maksuhaldur tasaarvestanud, sest võlgnikul on suur maksuvõlg. Võlgniku puudub muu vara, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, puuduvad sõidukid ning LHV Pank ja Swedbank arvelduskontode jääk on 0 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 103 224 eurot. Võlgniku bilansis seisuga 31.07.2016 on võlgade suuruseks märgitud 87 026 eurot, mis on kohustus emaettevõtte XXXX ees. Võlgniku bilansis ei kajastu maksukorraldusega määratud maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti teatel on maksuvõla suurus 16 198,68 eurot. Muid täitmata kohustusi ei ole haldur tuvastanud. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Viimaste majandusaastate finantsandmed tekitavad pisut segadust, sest 2014. aasta majandusaruandes on omakapitali suuruseks näidatud 7854 eurot, kuid kohtu registriosakond tegi 2014. aasta aruande kohta järelduse, et ettevõtte omakapital jääb alla selle miinimumväärtuse. Ilmselt on ettevõtte omakapital olnud negatiivne juba vähemalt alates 2013. aasta lõpust, kuna 2013. aasta tegevuskahjum oli 92 643 eurot, ning juhtkond oleks pidanud hiljemalt Äriseadustiku §-st 176 juhinduma juba 2014. aastal ja esitama pankrotiavalduse Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgnikul on

teadaolevaid kohustusi summas 103 224 eurot, kuid vara puudub. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega ning puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks. Võlgniku töölepingud ja kogu majandustegevus on lõppenud juba 2015.aastal. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse PankrS § 31 lg 4 kohaselt. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses „muud asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Lisaks on teadmata maksuvõla tekkimise täpsed põhjused. Püsiv maksejõuetus pidi juhtkonnale selge olema juba 2014. aastal. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes Ajutise halduri hinnangul tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest seni kogutud andmetel puudub võlgnikul vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõuet juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 103 224 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.10.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 24.10.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks BX Finanzierung . Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks 720 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.