Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 16.12.2013 laenulepingu 250 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 150 päeva, laen tagastatakse 5 osamaksega, laenu tagastamise tähtaeg 15.05.2014.a. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenusummast tagasi maksmata 247,58 eurot ja intressid 66,42 eurot. Selle tõttu oli hageja sunnitud saatma 18.04.2018 meeldetuletuse e-maili teel, 16.05.2014 ja 13.06.2014 AS Eesti Post vahendusel. Meeldetuletuste saatmise tasu vastavalt hinnakirjale on 32 eurot. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma. Hageja esindaja saatis kostjale 04.02.2016 kompromissettepaneku, kuid kostja ei ole sellele vastanud. Hageja arvestab tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 järgi viivist alates lepingu täitmise tähtpäevale järgnevast päevast (16.05.2014) kuni hagi esitamiseni 36,35 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 247,58 eurot, intress 66,42 eurot, lepingutasu 5 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,35 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras alates 11.03.2016.a. kuni selle kohase tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja selgitab, et abikaasa sundis teda, kui ta abielus oli, laenu võtma. Osa ta maksis tagasi, kuid ülejäänut ei olnud võimalik maksta. Abikaasa kadus ja ei maksa lastele elatistki (tl 40). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 48). Tartu Maakohtu 22.septembri 2016.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 48). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 23.09.2016 (tl 50), kostja 10.10.2016 (tl 51). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Riigikohus on 30.10.2013.a. otsuses nr 3-2-1-106-13 jt selgitanud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tüüptingimuste tühisuse arvestamisele ka muude tehingu tühisuse alustega. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Käesolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 3 järgi tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on 12.11.2014.a. määruse nr 3-2-1-108-14 p-s 19 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 05.03.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Käesolevas asjas on laenulepingust nähtuvalt krediidi kulukuse määr 257,86% aastas (tl 14). Eesti Panga veebilehe kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2013. a detsembris 36,55 %. Seega ületab lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra üle seitsme korda. Kohus leiab, et kuna vaidlusalusest krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, tuleb selline tehing lugeda heade kommete vastaseks ka kostja sundolukorda hindamata. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Eelnevast lähtudes on pooltevaheline laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingu täitmist, selles sätestatud määras intressi ega viivist. Kohus ei nõustu hagejaga, et tõendatud on kostja laenulepingujärgne põhivõlgnevus 247,58 eurot. Kostja poolt esitatud kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest (tl 18,19) nähtub, et kostja põhivõlgnevus seisuga 16.05.2014 on 170,52 eurot. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid kostja võlgnevuse suuruse kohta. Asjaolu, et hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku (tl 20) tasuda põhivõlgnevusena 247,58 eurot, millega kostja ei ole nõustunud, ei tõenda sellise põhivõlgnevuse tegelikku olemasolu. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna pooltevaheline leping on tühine, saab hageja nõuda intressi seaduses sätestatud määras, s.o antud perioodil 0,5-0,25% aastas. Seadusjärgne intress laenutaotluses märgitud perioodi eest on seega 0,29 eurot. Kuna laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega tühine ei kuulu hagi rahuldamisele lepingu sõlmimise tasu 5 eurot ja lepingu täitmise meeldetuletuskirjade kostjale saatmise kulu 32 eurot nõudes. Hageja nõuab perioodi 16.05.2014- 10.03.2016 eest viiviseid 36,35 eurot ja alates hagi esitamisest viivist kuni põhinõude täitmiseni vastavalt seadusejärgse viivise määraga päevas tasumata põhivõlasummalt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viiviseid seadusjärgses määras (tühise lepingu järgi oli viivisemäär 0,5 eurot päevas), kuid kuna kostja põhivõlgnevusena on tõendatud 170,52 eurot, on enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise suurus 25,13 eurot. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja põhivõlgnevus 170,52 eurot, intressid 0,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 25,13 eurot on tõendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb kostjalt vastavalt hageja taotlusele alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 11.märtsist 2016.a. kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt 170,52 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse käesolevas asjas 51 % ulatuses, on mõistlik jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 51 % hageja menetluskulust jätta kostja kanda ja 49 % kostja menetluskulust jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 100 euro väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 100 eurot (tl 23). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 100 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Hageja taotleb esindaja õigusabikulu hüvitamist 100 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist tavapärase vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud eriti keerukad, esindaja töö seisnes hagi koostamises ja kohtusse esitamises, asi lahendati kirjalikus menetluses. Menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu on 60 eurot. Kuna kohus jättis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele 51 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 49 % kostja menetluskuludest hageja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulust 51 %X 160= 80,92 eurot. Asja materjalidest ei nähtu kostja poolt menetluskulude kandmist, samuti ei ole kostja taotlenud menetluskulude hüvitamist tähtaja jooksul, mil tal oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente seoses asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu puudub alus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.