Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldajad XXXX ja XXXX esitasid 09.09.2016.a kohtule avalduse XXXXpärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri XXXX25.05.2016.a, tema pärijateks on XXXX, XXXX. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Registripäringutest ei nähtu, et pärandaja nimel oleks mingit vara, sh puuduvad pärandvaras väärtpaberid, osalused äriühingutes, sõidukid ja kinnisasjad. Kuni 28.04.2016 kuulus abikaasade (XXXX ja XXXX) ühisvarasse 28.03.2006 omandatud 66,8 m2 suurune korteriomand asukohaga XXXX. 5.05.2016 kanti kinnistusraamatusse selle korteri uue omanikuna XXXXOÜ (XXXX). Nimetatud korteriomandil on kehtiv hüpoteek XXXX OÜ kasuks. Võlgniku SEB Pank arvelduskonto EEXXXXXXXXXXXXXXXX jääk on 0 eurot. Võlgniku Swedbank konto EEXXXXXXXXXXXXXXXX jääk oli kohtutäitur Katrin Vellet koostatud pärandvara inventuuri aktis märgitud 11,58 eurot, kuid tänase seisuga on jääk 0 eurot. Võlgniku Swedbank konto EEXXXXXXXXXXXXXXXX on miinuses. Samas pärandvara inventuuri aktis on märgitud abikaasade ühisvarasse kuuluval arvelduskontol EEXXXXXXXXXXXXXXXX jääk 202,96 eurot. Sellest jäägist 50% 101,48 eurot peaks kuuluma pärandvarasse. Kuid need jäägid olid mitte võlgniku, vaid tema (üleelanud) abikaasa kontol ja tänase seisuga ei ole see summa seal enam ilmselt alles. Arvestada tuleb sedagi, et pärijad pidid kandma pärandaja matusekulud jne. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgnik suri 25.05.2016 ja tema viimane elukoht oli XXXX Tallinn. Pärijad XXXX ja XXXX teatasid vastuseks ajutise halduri täiendavale päringule, et pärandaja viimases elukohas puudus vara, mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 2606,98 eurot. Pärandvara Inventuuri aktis on loetletud abikaasade ühiskohustusena Swedbank AS ees kokku 3 võlgnevust kogusummas 8243,11 eurot, kuid Swedbank AS teatas ajutisele haldurile oma nõudest pärandvara vastu summas vaid 1684,39 euro. Lisaks on pärandvaras järgmised kohustused: võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 143,68 eurot; võlgnevus AS SEB Pank ees summas 2,53 eurot; võlgnevus TF Bank AB ees summas 60,38 eurot; võlgnevus pärijate ees summas 716 eurot. Muid täitmata kohustusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara pankrot on vältimatu, sest teadaolevate võlgade suuruseks on 2606,98 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt tasuda võlad ja katta menetluskulud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pärandvara maksejõuetuse põhjustas pärandaja surma tõttu tekkinud olukord, kus pärijad ei pea pärandaja kohustuste täitmist võimalikuks. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuna pärandvaras vara sisuliselt puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 28 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht umbes 2606,98 eurot, kuid puudub vara. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.10.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 24.10.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks 540 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.