3.Välja mõista XxxxAS-i MiniCredit kasuks 753,99 eurot (seitsesada viiskümmend kolm eurot ja üheksakümmend üheksa senti), millest põhinõue on 600 eurot, viivised 146,79 eurot ning meeldetuletuste tasu 7,20 eurot.
4.Välja mõista XxxxAS-i MiniCredit kasuks viivis põhinõude 600 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 31.05.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 146,79 eurot.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 1 (6)
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS MiniCredit (hageja) esitas 09.05.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu (hagi terviktekst esitatud 31.05.2016, tl 44-49). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled omavahel laenulepingu (interneti kaudu). Lepingu alusel on kostjale 11.02.2013 üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 600 eurot perioodiks 60 päeva. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 1144,72 eurot, millest põhinõue on 600 eurot, viivised on 146,79 eurot, meeldetuletuste tasu on 26 eurot ja tekitatud kahju on 371,93 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise – alates 31.05.2016 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seadusejärgses viivisemääras, kuid mitte rohkem kui 146,79 eurot (tl 75). Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt ei ole kostja tagastanud hagejale saadud laenu summas 600 eurot. Hageja on saatnud kostjale 35 meeldetuletust e-maili ja SMS-i vahendusel. Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuste tasu 26 eurot. Hageja viitab ka lepingu punktile 8.4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemikul 13.04.2013-18.04.2016, viivise määraga 8% aastas. Viivise võlgnevus on 146,79 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju 371,93 eurot. Kahju seisneb selles, et 12.03.2016 pöördus hageja võla väljanõudmiseks maksekäsu osakonna poole, kus kostja esitas vastuväite ning tsiviilasi 2-16101843 oli edastatud tavamenetlusse. Kahju koosneb järgmisest: riigilõiv maksekäsuavalduse esitamise eest 51,96 eurot, riigilõiv asjas nr 2-16-101843 hagiavalduse esitamise eest 200 eurot ja menetluskulud maksekäsuavalduse esitamise eest 120 eurot. Kahju tekkis seoses sellega, et hageja esindaja Ingrid Nook viibis töövõimetuslehel ja tehnilistel põhjustel ta ei saanud kontrollida, kas tema poolt lisatud e-toimikus hagiavaldus koos lisadega oli assistendi poolt kohtusse edastatud ning selgus, et avaldus jäi õigeaegselt esitama. Seoses sellega, et hageja oli kohustatud esitama kohtule uue hagiavalduse, oli ta kohustatud tasuma uuesti ka riigilõivu. Seega hageja on arvamusel, et kostja on kohustatud tasuma hagejale tekkinud lisakulutused summas 371,93 eurot. Hagejal on alust arvata, et need summad peab kostja tagastama kahju hüvitamise näol vastavalt VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 lg 1 järgi. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus 21.07.2016 esitas kostja kohtule vastuse hagile (tl-d 57, 58). Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt – põhiosa võlgnevuse 600 eurot osas ja viiviste osas summas 146,79 eurot. Kostja on eeltoodud osas nõus sõlmima kompromissi. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole meeldetuletuste tasu 26 eurot ja kahju summas 371,93 eurot. Kostja soovitas 2 (6)
hagejal pöörduda kohtu poole juba pärast esimeste meeldetuletuste saamist, kuid hageja venitas hagi esitamisega peaaegu nõude aegumiseni. Kostjal ei ole säilinud kolme aasta tagust meili. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et põhjendatud ei ole meeldetuletuste tasu 26 eurot. Kostja on lisaks seisukohal, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Lisaks teatas kostja kohtule, et on 14.04.2016 tasunud 30 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lahendab kohus hagi lihtsustatud korras (kohus on eeltoodut pooltele 20.09.2016 kohtumääruses selgitanud). Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 1144,72 eurot, millest põhinõue on 600 eurot, viivised on 146,79 eurot, meeldetuletuste tasu on 26 eurot ja tekitatud kahju on 371,93 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise – alates 31.05.2016 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seadusejärgses viivisemääras, kuid mitte rohkem kui 146,79 eurot (tl 75).
7.Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2013 laenulepingu (tl 12-19). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 600 eurot, tasumise tähtajaga 60 päeva (lepingu punkt 2). Kostja 3 (6)
kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma 12.04.2013 (lepingu punkt 2). Laen summas 600 eurot on kostja arveldusarvele kantud 11.02.2013 (tl 25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on sõlminud VÕS § 396 tähenduses laenulepingu. Lisaks eeltoodule on pooltevahelise lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu regulatsiooni sätted (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis). Kostja on kohtule avaldanud, et kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt – põhiosa võlgnevuse 600 eurot osas ja viiviste osas summas 146,79 eurot (tl 57). Eeltoodust nähtuvalt on kostja tingimusteta ja selgesõnaliselt hageja nõude õigeks võtnud 746,79 eurot ulatuses, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid selles ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud paragrahvi saab kohaldada ka nõuete osalise õigusvõtu puhul. Kuivõrd kostja on hageja nõude 746,79 eurot ulatuses õigeks võtnud (põhivõlgnevus 600 eurot ja viivised 146,79 eurot), ei kontrolli kohus selles osas hagi aluseks olevate asjaolude põhjendatust ja hageja nõude rahuldamise eeldusi (s.h ei hinda kohus ka kostja poolt 30 euro tasumist, kuna nimetatud tasumine on toimunud enne hagiavalduse esitamist ja hageja on põhinõude ja viivise osas hagi õigeks võtnud). Kohus rahuldab kostja poolt õigeks võetud hageja nõude ja mõistab kostjalt välja laenusumma 600 eurot ja viivised summas 146,79 eurot.
8.Hageja on esitanud kostja vastu ka meeldetuletuste tasu nõude summas 26 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõuet omaks võtnud. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale kokku 35 meeldetuletuskirja. Hageja on välja toonud, et ühe meeldetuletuskirja maksumus on 0,72 eurot (tl 3). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4 esimese kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, eposti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja märgib, et hageja on saatnud kostjale SMS-i ja e-mailile meeldetuletusi, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud (tl 46). Hagile lisatud tõendist nähtub, et saadetud on 35 kirja (tl 22, 23). Sealhulgas on hageja saatnud mõnes kuus kaks kirja. Kohtu hinnangul ei ole meeldetuletuskirjade saatmine nii suures ulatuses põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud, kas kostjale saadetud meeldetuletused olid kõik sama sisuga või erineva sisuga. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks mõnes kuus on saadetud mitu kirja. Arvestades nimetatud asjaoludega peab kohus mõistlikuks ning põhjendatuks 4 (6)
üksnes 10 meeldetuletuskirja saatmist summas 7,20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista meeldetuletuste tasu summas 7,20 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 371,93 eurot. Hageja on välja toonud, et kahju summas 371,93 eurot seisneb selles, et 12.03.2016 pöördus Credit Inkasso OÜ võla väljanõudmiseks maksekäsu osakonna poole. Nõuet lahendati tsiviilasjas nr 2-16101843, kus maksekäsu kiirmenetluse asi edastati menetlemiseks hagimenetluses. Hageja kahjuks on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 51,96 eurot, riigilõiv hagiavalduse esitamisle summas 200 eurot ja menetluskulud maksekäsuavalduse esitamise eest 120 eurot. Hageja on märkinud, et hageja esindaja viibis töövõimetuslehel ja ta ei saanud tehnilistel põhjustel kontrollida, kas assistendi poolt on hagi kohtule esitatud, hagiavaldus jäi õigeaegselt esitamata. Hageja oli kohustatud esitama kohtule uue hagiavalduse ja tasuma uuesti riigilõivu. Tsiviilasjas nr 2-16-101843 keeldus kohus hagi menetlusse võtmast, sest hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Hageja ei ole kohtumääruse peale määruskaebust esitanud ega menetluskulude jaotust vaidlustanud (kohus on hagejale eeltoodut ka 26.08.2016 kirjas selgitanud, tl 81, 82). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Lisaks ei võimalda TsMS § 174 lg 11 esitada menetluskulude hüvitamise nõuet kahju hüvitamise nõudena väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust. Seega toimub menetluskulude kindlaksmääramine tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ja kulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal tekkisid kulud (kahju) tsiviilasjas nr 2-16101843, mitte käesolevas asjas. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul hageja kahju hüvitamise nõue summas 371,93 eurot põhjendatud ja selle nõude osas esineb hagiavalduse läbivaatamata jätmise alus. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab hagi kahju hüvitamise nõude summas 371,93 eurot osas läbi vaatamata.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise – alates 31.05.2016 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seadusejärgses viivisemääras, kuid mitte rohkem kui 146,79 eurot (tl 75). TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel rahuldab kohus hageja nõude.
11.Kostja on oma vastuses muuhulgas märkinud, et soovib võlgnevuse tasuda, kuid tulenevalt väga keerulisest majanduslikust olukorrast on seda võimalik teha vaid väga väikeste osade kaupa. Seega on kostja esitanud taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagimaterjalidest nähtuvalt on kostja võlgnevus olnud pikaajaline ning võlgnevuse tasumiseks veelkord täiendava tähtaja andmine oleks kohtu hinnangul hagejat liigselt 5 (6)
koormav. Kohus märgib, et pooltel on võimalik otsuse täitmises maksegraafiku alusel kokku leppida ka lahendi täitmisel.
12.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lõige 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus on suunanud pooli korduvalt kompromissile. Pooled ei ole vaatamata sellele teinud järelandmisi õigusrahu huvides. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.