Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja omandas 16.09.2014 kohtutäituri poolt sissenõudja XXXXOÜ nimel korduvalt sundenampakkumisele pandud korteriomandi asukohaga XXXXalghinnaga 750 eurot. Hageja tasus korteri eest 30.08.2014 enne oksjoni toimumist tagatisraha 75 eurot (maksekorraldus nr 789) ja 14.09.2015 680,11 eurot (maksekorraldus nr 798), kokku 755,11 eurot. Pärast oksjonit kanti hageja 23.09.2014 kinnistusraamatusse korteriomanikuks.
2.Lisaks korteri maksumusele kohustus hageja tasuma korteril lasuvad endise omaniku XXXXvõlad, mis moodustasid seisuga 30.06.2015 878,49 eurot. Hageja tasus kohtutäituri arveldusarvele 17.09.2014 endise omaniku võlgnevused 910,99 eurot. Kostjal puudub informatsioon selles, kas kostja eelnimetatud summa KÜ-le XXXX üle kandis. Seega tasus hageja kõik oksjonil teatavaks tehtud endise omaniku võlgnevused, millest tulenevalt hagejal puuduvad võlgnevused kostja ees. Hageja märgib, et muid võlgnevusi korteri müümise hetkel oksjonit läbi viinud kohtutäiturile esitatud ei olnud.
3.Hageja on 09.05.2016 menetlusdokumendis aga märkinud, et tasus oksjoni päeval XXXXvõlgnevusest 680,11 eurot kohtutäiturile Natalja Malahhova (maksekorraldus nr 798), seega jäi korteri võlgnevusest hagejal tasuda veel 198,38 eurot.
4.Kostja nõudis hagejalt 17.09.2014 e-kirjaga sisse endise omaniku võlgnevused summas 910,99 eurot ning kostja märkis, et võlgnevuse mittetasumisel ei anta hagejale korteriomandi võtmeid. Korteri võtmete saamiseks tasus hageja kostjale 17.09.2014 maksekorraldusega nr 804 910,99 eurot. Hageja on seisukohal, et ta on tasunud kostjale 17.09.2014 esitatud nõude alusetult, kuna hageja oli juba eelnimetatud summa tasunud kohtutäiturile, seega esitab hageja kostja vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1027 kohaselt ning hageja palub kostjalt välja nõuda 910,99 eurot.
5.Hageja märgib, et talle ei olnud teada asjaolu, et endisel korteriomanikul oli võlgnevusi teiste võlausaldajate ees ning et võlgnevus summas 272,03 eurot on korterühistu poolt maha kantud. Hageja leiab, et kuna kostja on jätnud hageja teavitamata asjaolust, et endisel korteriomanikul oli võlgnevused ka Aktsiaselts XXXXja XXXXOÜ ees, on kostja toime pannud pettuse hageja suhtes. Seega on 17.09.2014 tehtud tehing tühine, millega hageja kandis kostjale 910,99 eurot. Hageja on 10.10.2016 esitatud menetlusdokumendis esitanud taotluse tühistada 17.09.2014 hageja poolt kostjaga tehtud tehing. Samuti on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet, kuna on jätnud hageja ja kohtutäituri teiste võlausaldajate nõuetest enampakkumise läbiviimisel teavitamata.
6.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saada 910,99 eurot. 10.10.2016 menetlusdokumendis palub hageja lisaks eelnimetatud nõudele tühistada 17.09.2014 hageja poolt kostjale tehtud tehing, mille alusel kandis hageja kostjale üle 910,99 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib, et 30.06.2014 seisuga moodustas endise omaniku võlgnevus korteriühistu eest 878,49 eurot. KÜS § 7 lg 3 alusel on korteriühistul õigus nõuda korteriomandi omandajalt korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete tasumist. Kostja selgitab, et Korteriühistu XXXXXXXXja kostja vahel on sõlmitud 08.11.2013 võlahaldusteenuse lepingu, mille kohaselt on KÜ volitanud vastavalt TsÜS §-le 117 kostjat esindama korteriühistut sissenõudmise protsessis, sh vastu võtma korteriühistut võlgnikelt rahalisi vahendeid.
8.Kostja märgib, et hageja tasus kostjale XXXXkorteriühistu ees oleva võla katteks 910,99 eurot. XXXXvastu oli erinevatel aegadel esitatud 3 erinevat maksekäsu kiirmenetluse avaldust ning tehtud 3 erinevat maksekäsku: 1. 15.10.2013 XXXXOÜ nõudes summas 2440,64 eurot; 2. 02.09.2014 AS-i XXXXnõudes summas 5911,45 eurot; 3. 27.10.2014 kostja nõudes summas 1027,00 eurot. Korteriomandi XXXX sundvõõrandamine toimus
kohtutäitur Natalja Malahhova poolt XXXXOÜ maksekäsu alusel algatatud täitemenetluse raames. Vara võõrandati 16.09.2014 hagejale ning saadud raha läks XXXXOÜ nõude katteks, mitte ülejäänud nõuete katteks ning ka vara müügist saadud raha oli sedavõrd minimaalne, et suures ulatuses jäid kohustused erinevate võlausaldajate ees jätkuvalt täitmata. Korteriühistu võlgnevuse osas, mille kohta oli tehtud maksekäsk 27.10.2017 ning mille suhtes oli algatatud eraldi täitemenetlus, teatas hageja, et on nõus korteriühistu ees oleva kohustuse ise täitma. Seega lepiti kokku võlgnevuse osalises tasumises 910,99 eurot ning ülejäänud nõude (272,03 eurot) palus korteriühistu kostjal maha kanda, millega kostja ka 20.11.2014 nõustus.
9.Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole alusetult rikastunud ning kostjal puudub kohustus hagejale midagi tagastada. Kostja leiab ka, et hagi on esitatud vale isiku vastu, kuna hagejal saab nõue olla üksnes endise korteriomandi omaniku vastu, kelle võlgnevuse hageja kostjale tasunud on.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 910,99 eurot, mille hageja tasus kostjale 17.09.2014 korteriomandi XXXXomandamisel endise korteriomaniku XXXXvõlgnevuse katteks, kuna hagejal eelnimetatud võlgnevuse tasumise kohustus kostja ees puudus. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, hageja on ise XXXXvõlgnevust korteriomandi omandamisel nõustunud tasuma kostjale summas 910,99 eurot, seega ei ole kostja hageja arvelt alusetult rikastunud.
12.Seega on hageja esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-s 1 nimetatud nõude, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 sätestab, et VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-131-15 p-s 14 märkinud, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud (VÕS § 1028 lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostjale ülekantud rahasumma (VÕS § 1032 lg 1 esimene lause), on tema tõendamiskoormuseks tõendada, et ta kandis vaidlusaluse tehingu alusel kostja arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud, sest tehing on tühine (kehtetu). VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas hageja on kostjale 17.09.2014 raha ülekandmisel teinud alusetu soorituse.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas 16.09.2014 kohtutäiturilt Natalja Malahhova sissenõudja XXXXOÜ algatatud täitemenetluse alusel sundenampakkumisele pandud XXXXkorteriomandi asukohaga XXXX750 euroga (I kd, lk 10-12, 34-36) ning 23.09.2014 on hageja enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna (I kd, lk 46). Poolte vahel ei ole vaidlusalune ka asjaolu, et hageja kandis kostja arveldusarvele 17.09.2014 910,99 eurot (I kd, lk 19).
14.Hageja ja kostja selgituste kohaselt kohustus hageja tasuma korteriomandi asukohaga XXXXomandamisel ka endise korteriomaniku XXXXvõlgnevused lisaks korteriomandi maksumusele. Kostja on kohtule esitanud maksekäsud, millest nähtuvalt oli XXXXvõlgnevus Aktsiaseltsi XXXXees 02.09.2014 koostatud mäksekäsu kohaselt 5911,45 eurot (II kd, lk 9-10), XXXXOÜ ees 15.10.2013 koostatud maksekäsu kohaselt 2 440,64 eurot (II kd, lk 11-12) ning kostja ees 27.10.2014 koostatud maksekäsu kohaselt 1 027 eurot (II kd, lk 13-14). Kohtutäitur on hagejale teatanud, et XXXXvõlgnevus kostja
ees seisuga 30.06.2014 oli 878,49 eurot ja 17.09.2014 seisuga 910,99 eurot (I kd, lk 3738). Korteriühistu XXXX on 18.11.2014 avaldusega tagasi võtnud XXXXvõlgnevuse summas 272,03 eurot (II kd, lk 15). Kostja on kohtule selgitanud, et hageja ja KÜ XXXX leppisid kokku, et hageja tasub võlgnevuse, mille osas oli tehtud maksekäsk 27.10.2014 summas 910,99 eurot ning ülejäänud nõude (272,03 eurot) kannab korteriühistu maha ning eelnimetatud nõue on kostjale üle antud. Kostja on kohtule esitanud kostja ja Korteriühistu XXXXXXXXvahel sõlmitud võlahaldusteenuse lepingu (I kd, lk 94-104), millest nähtuvalt on kostjal õigus nõuda Korteriühistu XXXXXXXXkorteriomanikelt teenustasu võlgnevusi. Eelnimetatuga on tuvastatud kostja nõude olemasolu hageja suhtes summas 910,99 eurot. Hageja on väitnud, et ta tasus võlgnevuse katteks kohtutäiturile 17.09.2014 910 eurot. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt hageja tasus kohtutäiturile 14.09.2014 680,11 eurot selgitusega „XXXXXXXX, ostuhind ja riigilõiv“ (I kd, lk 18). Hageja selgituste kohaselt on hageja ka 30.08.2014 tasunud kohtutäiturile tagatisraha 75 eurot, kuid tasumist tõendavat maksedokumenti kohtule esitanud ei ole. Kohus on hagejale 11.03.2016 e-kirjas selgitanud, et hageja ei ole tõendanud enda väidet selle kohta, et hageja on tasunud kohtutäiturile XXXXvõlgnevuse katteks korteriühistu eest 910 eurot (I kd, lk 130). Hageja on kohtule esitanud kohtutäitur Natalja Malahhova õiendi, milles täitur kinnitab, et hageja on täiturile tasunud korteriomandi ostuhinna 750 eurot ja riigilõivu 5,11 eurot, kokku 755,11 eurot (I kd, lk 136). Seega esitatud tõendite pinnalt ei vasta tõele hageja väide, et hageja on endise korteriomaniku võlgnevused tasunud kohtutäiturile 17.09.2014 summas 910 eurot.
15.09.05.2016 esitatud menetlusdokumendis (I kd, lk 146-149) väidab hageja, et tasus korteriomandi võlgnevusest 680,11 eurot kohtutäiturile ning korteri võlgnevusest jäi hagejal tasuda veel 198,38 eurot. Hageja eelnimetatud asjaolu kohtule tõendanud ei ole. Kohus märgib, et kohtutäitur on ise kinnitanud, et hageja ei ole talle endise korteriomandi omaniku võlgnevust tasunud (I kd, lk 136) ning 680,11 eurot on tasutud korteriomandi ostuhinnana. Kohus märgib, et ka kohtutäitur on hagejat 17.09.2014 teavitanud võlgnevusest summas 910,99 eurot, mis tuli hagejal tasuda kostjale (I kd, lk 38). Hageja ei ole kohtule tõendanud, et on eelnimetatud osas esitanud vastuväiteid. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et hageja ei ole kohtutäiturile tasunud endise korteriomandi omaniku võlgnevust summas 910,99 eurot ei osaliselt ega ka kogu ulatuses, vaid on tasunud üksnes korteriomandi ostuhinna. Seega kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest ja poolte selgitustest nähtuvalt on hageja kostjale 17.09.2014 tasunud XXXXvõlgnevuse katteks 910,99 eurot õiguspäraselt ning vastavast asjaolus on hagejat teavitanud ka kohtutäitur (I kd, lk 38). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on hageja võlgnevuse suuruse vaidlustanud. Hageja ei ole ka kohtule tõendanud, et on tasunud kohtutäiturile XXXXvõlgnevuse, vaid esitatud asjaolude pinnalt on kohus tuvastanud, et võlgnevus on tasutud kostjale. Seega hagejal tuligi korteriomandi omandamisel tasuda kohtutäiturile ostuhind ja riigilõivu (755,11 eurot) ning kostjale eelmise korteriomaniku võlgnevus summas 910,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tõendanud, et kostjal ei olnud õigust 17.09.2014 hageja poolt kostjale kantud 910,99 eurot saada, seega ei olnud tehingust tulenev kohustus ära langenud.
16.Hageja on asunud seisukohale, et kostja ei ole järginud hea usu põhimõtet, jättes hageja teiste võlausaldajate nõuetest teavitamata. VÕS § 6 lg 1 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja käitumises tuvastatav hea usu põhimõtte rikkumine. Nimelt korteriomandi endise omaniku võlgnevuste osas tehtud maksekäskudest nõudis kostja hagejalt üksnes kostja võlgnevust, mitte kolmandate isikute võlgnevuse tasumist. Samuti märgib kohus, et hageja oli teadlik XXXXOÜ nõudest endise korteriomaniku vastu, kuna just XXXXOÜ
maksekäsu alusel algatati täitemenetlus, mille raames hageja võlgnevustega korteriomandi omandas, kuna hageja on eelnimetatud asjaolud hagiavalduses ise märkinud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja kohustus tasuma üksnes kostja võlgnevuse, ei olnud ka kostjal kohustust teavitada hagejat kolmandate isikute võlgnevustest endise korteriomaniku suhtes.
17.Hageja on tuginenud ka asjaolule, et hageja on tahtlikult eksimusse viidud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 94), kuna hageja ei oleks korteriomandit omandanud, kui talle oleks olnud teada korteriomandi endise omaniku võlgnevused kolmandate isikute ees. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole TsÜS § 94 kohaldamise eeldused tuvastatavad, kuna kostja ei ole hagejalt nõudnud kolmandate isikute võlgnevust, vaid üksnes endise korteriomaniku võlgnevust kostja ees ning hagejale oli teada, et endise korteriomaniku vara võõrandatigi XXXXOÜ nõude katteks. Seega oli hagejal teada, et korteriomandi suhtes algatati täitemenetlus just eelmise omaniku võlgnevuste katteks ning hageja oli ka teadlik võlgnevusest kostja ees, kuna nõustus neid korteriomandi omandamisel kokkuleppe alusel tasuma, seda asjaolu on hageja ise kinnitanud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu ja kautsjoni tagastamiseks. Hageja palub tagastada 11.08.2016 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (I kd, lk 175) ja 29.08.2016 menetluse taastamise taotluse esitamiselt tasutud kautsjon (I kd, lk 186) põhjendusel, et määruskaebus on jäetud rahuldamata. Kohus märgib, et riigilõivu tagastamise alused sätestab TsMS § 150 lg 1. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul TsMS § 150 lg-s 1 nimetatud asjaolusid riigilõivu tagastamiseks ning üksnes asjaolu, et määruskaebus jäi rahuldamata, ei ole riigilõivu tagastamise alus. Kautsjoni tagastamist reguleerib TsMS § 149 lg 4, mille kohaselt kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus on 16.09.2016 määrusega menetlustähtaja ennistanud, tuleb hagejale tagastada kautsjon summas 75 eurot hageja arveldusarvele .
19.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 910,99 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on kohut 14.10.2016 menetlusdokumendis (II kd, lk 49-50) teavitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad, seega ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.