Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-7433 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kostjad võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS SEB Pank (edaspidi hageja) esitas kohtule 11.05.2016 hagiavalduse Txxxxx Txxxxxxxx (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes (laen, intress, viivis, täiendav viivis, leppetrahv, menetluskulud). Tartu Maakohus võttis hagi 20.05.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostjale toimetati hagiavalduse ja materjalid kätte avalikult 09.09.20.16 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid kostja ja hageja laenulepingu nr L070004109 ja selle lisad. Lepingu kohaselt võimaldas hageja kostjate laenusumma 35 813 eurot kinnisasja soetamiseks ja renoveerimiseks muutuva intressimääraga baasintress +0,900% aastas ning kostja kohustus laenu ja intressi osamaksed tasuma iga kuu annuiteetmaksetena 15. kuupäevaks hageja poolt teatatud summades, viimase osamaksega 15.01.2037. Probleemid laenumaksete ja intresside tasumisega algasid 21. juunist 2012, mil kostjal tekkisid võlgnevused hageja ees. Kostja rikkusid lepingu p 15.1.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 12.05.2014 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 04.06.2014. Laenulepingu

2-16-7433 tagamiseks seati ühishüpoteek ostetavale kinnistule ja Tartus asuvale korteriomandile. Kinnistu müüdi avalikul enampakkumisel ja sellest saadud 7250,22 eurost kattis hageja lepingu põhiosa. Lepingust tulenev nõue on 25 219,13 eurot (19 817,32 laenu põhiosa, 437,20 intressid, 4536,77 viivised, 127,84 leppetrahv). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingujärgse põhisumma võlgnevuse 19 817,32 eurot ning intressi 437,20 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata lepingu põhisummalt viivist perioodil 23.01.2012 kuni 11.05.2016. Lepingu p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 9% aastas. Kui muutub VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär ja /või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. P 14.1 sätestab, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 94 lg 1), siis on lepingu punktis 15.5 sätestatud viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Kui viivisemäära reguleerivad seadusesätted muutuvad, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu viivisearvestuse arvestuse (tl 28-31) kohaselt on hageja viivist, summas 4536,77 eurot, arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 12.05.2016 kuni 21.10.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 709,35 eurot (perioodil 12.05.2016-30.06.2016 – 8,05%/365p/100x50px19 817,32€ ja perioodil 01.07.2016-21.10.2016 – 8,0%/365p/100x113px19 817,32€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 5246,12 eurot (4536,77+709,35). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 19 817,32 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 127,84 euro väljamõistmist kostjatelt, mis on leppetrahv tagatise mittekindlustamise eest. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 18.1 kohaselt kohustub laenusaaja kindlustama laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara, teistsuguse

2-16-7433 kokkuleppe puudumisel 10 päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivuse kuni laenulepingu lõppemiseni. Lepingu punkt 15.6 sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud laenulepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% (viie protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja 2012-2015.a kehtinud hinnakirja kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 31,96 eurot kuus iga kuu eest, mil tagatisvaral puudus kohustuslik kindlustus. Hageja poolt esitatud trahvinõudearvestuse tabelist (tl 33) nähtuvalt on hageja arvestanud leppetrahvi korrektselt. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 127,84. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 25 628,48 eurot, millest 19 817,32 eurot moodustab põhivõlg, 437,20 eurot intress, leppetrahvi 127,84 ja 5246,12 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 21.10.2016 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.