2-16-7298/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 15.10.2015 sõlmisid Swedbank AS ja XXXXOÜ (registrikood XXXX) laenulepingu nr XXXX, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 7000,00 eurot, intressimääraga 10,00% aastas (punkt 2.8) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.10.2016 (punkt 2.5). Graafiku koostamise tingimusena leppisid pooled kokku annuiteetmaksegraafikus. Laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks iga kuu 15. kuupäev (punkt 2.7). Kostja I kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu 15. kuupäeval) kostja I arvelduskontol olemas (Lepingu 1 punktid 2.7, 2.10, 6.1 ja 7.3). Lepingu punkti 10.1. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (lepingu punkti 2.14. kohaselt 0,150% päevas). Lepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus kostja I tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingu järgse intressimäära alusel (so 10,00% aastas). Hageja võtab intressi maksete tähtpäevadel, milleks on iga kuu 15. kuupäev (lepingu punkt 2.10), tasumisele kuuluva intressi kostja I arvelduskontolt maha. Kostja I kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. 16.02.2016 saatis hageja kostjale I teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Seisuga 16.02.2016 oli kostja I võlgnevus kokku 1 868,55 eurot. Hageja andis kostjale I täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 04.03.2016. Hageja andis teada, et käsitab seda kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt üles

öelduks. Samasuguse sisuga teate (käendusnõude esitamine) saatis Hageja 16.02.2016 ka kostjale II. Vaatamata hageja poolt antud täiendavale tähtajale (04.03.2016) kostja I ja kostja II võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles 07.03.2016, Kostja I lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 7 265,94 eurot, mis koosneb põhiosast summas 6 431,30 eurot, intressist summas 150,36 eurot ja viivistest summas 684,28 eurot. 15.10.2015 sõlmisid hageja ja XXXX käenduslepingu nr XXXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust 1 tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsumma on 7 000,00 eurot. Hageja saatis 08.03.2016 kostjatele I ja II teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta, milles palus kõik (mitte rohkem kui vastutuse maksimumsummas) lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostjad ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue kostja I ja kostja II vastu on kokku 7 265,94 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 431,30, intressist summas 150,36 eurot ja viivisest summas 684,28 eurot. Kostja II vastutab võlgnevuse eest summas 7 000,00 eurot. Hageja palub mõista XXXXOÜ-lt Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus summas 7 265,94 eurot, millest 7 000,00 eurot solidaarselt Sergei Bolgov ́iga. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 475 eurot.