Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-107892 225 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

2-16-107892 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 24.01.2015 hagejaga laenulepingu nr SR384631 450 euro saamiseks. Laenuperioodiks oli 360 päeva. Kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt 19.01.2016, mida kostja ei teinud. 18.03.2015 ja 29.04.2015 esitas hageja kostjale võlateatise/meeldetuletuskirja. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid.

põhivõlga,

intressi,

sissenõutavaks

muutunud

viivist

ja

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud VÕS §-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 395,50 eurot viivist alates 20.01.2016 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 19.09.2016 kokku 21,24 eurot 244 viivitatud päeva eest. Viivise summa ja arvestuskäik on kohtu hinnangul korrektne. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 20.09.2016 kuni 21.10.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2,77 eurot (8,0%/365p/100 x 32p x 395,50€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 24,01 eurot (21,24+2,77). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 395,50 eurot. Vastavalt lisateenuste hinnakirjale on esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu 12 eurot. Hageja on saatnud kaks meeldetuletuskirja, summas 24 eurot. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsiooni § 113 1 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui ta võib nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 24 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 624,26 eurot, millest 395,50 eurot moodustab põhivõlg, 24,01 eurot viivis, 180,75 eurot intress ja sissenõudekulud 24 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-16-107892 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 80 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 225 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.