V. B. kaebus AS Ühisteenused 26.03.2016 viivistasu otsuse nr 0053029992 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.B. Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta V.B. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 05.12.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
AS Ühisteenused (vastustaja) koostas 26.03.2016 viivistasu otsuse nr 0053029992, mille kohaselt oli sõiduauto BMW, registrimärgiga xxx xxx, pargitud kl 14:44 Lai tn 32 parkimistasu maksmata.
3-16-886
2.Sõiduki vastutav kasutaja V.B. (kaebaja) esitas 19.04.2016 Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsuse peale.
3.Tallinna Transpordiamet jättis 20.04.2016 käskkirjaga nr 119596 vaide rahuldamata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kl 14:50. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja teada andnud, tekib parkimistasu tasumise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, st praegusel juhul kl 15:05. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kontrollimisel kl 14:44 puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ja mobiilsideoperaator ei kinnitanud sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal, st parkimistasu oli maksmata. Mootorsõiduki juhi hoolsuskohustus hõlmab kohustust veenduda, et mobiilsideoperaatorile saadetud sõnumisse sisestatud andmed ja mobiilsideoperaatori poolt edastatud kinnituses sisalduvad andmed on korrektsed. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 5 lg 1 p 6 kohaselt tõendab parkimistasu tasumist ja parkimise õigsust mobiilside- või parkimisoperaatori kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta kindlas parkimistsoonis. Ilma vastava kinnituseta ei ole mootorsõiduki juht parkimise õigust omandanud ega parkimistasu maksnud. Praegusel juhul alustati parkimistasu tasumist alles kl 14:50, kuid viivistasu otsus on koostatud kl 14:44. Seega ei täitnud mootorsõiduki juht hoolsuskohustust ega alustanud parkimistasu tasumist õigeaegselt ja viivistasu otsuse koostamine oli põhjendatud.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.03.2016 viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebajale etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud. Kaebajale ei tutvustatud kellaaja mõõtmise seadet. Kasutatud seade ei vastanud mõõteseaduse (MõõteS) nõuetele kehtestatud täpsusklassi ja veapiiri osas ja seega ei ole nende poolt fikseeritud kellaaeg usaldatav. Parkimiskontrolörid ei veendunud enne aja fikseerimist mõõteseadme korrasolekus. Samuti oli ebaõige mõõtmisel kasutatud mõõterežiim. Kaebaja ei pea usutavaks, et kontrolörid fikseerisid õige kellaaja, kuna kellaaja muutmine seadmes võtab aega alla 1 minuti. Tõenäoliselt oli parkimiskontrolöride seadmes vale kellaaeg. Parkimiskontrolöride kell, millega nad fikseerivad rikkumise, peab olema nõuetekohaselt kalibreeritud. Samuti tuleb kohaldada MõõteS §-s 5 sätestatud mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuet. Kaebajale ei ole teada, mis täpsusklassiga kellaaja mõõtmisseadmega fikseeriti kellaaeg ja kas kellaaeg on õige. Tallinna Transpordiamet ei esitanud kaebajale taatlustunnistust. Kaebaja parkis sõiduki nõuetekohaselt, fikseerides kellaaja parkimiskellal ja tasus 15 minuti möödumisel parkimistasu. Kaebaja on seaduskuulekas ja tal puuduvad rikkumised. Kaebajal puudub taadeldud ja kalibreeritud kell, millega ta mõõdab aega. Kaebaja kasutuses olev kell ei pruugi olla täpne ja võis olla 1-2 minutit ees.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise ajal 26.03.2016 kl 14:44 oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel oli tähistatud parkimise algusasjana kl 14:50. Parkimiskella ajanäit 14:50 ei võimaldanud sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal kl 14:44 parkimise eest tasumata parkida. Asjaolu, et kaebaja kell võis tema selgituse kohaselt olla ebatäpne ja sellest tingituna ebatäpne ka parkimiskella näit, ei vabastanud teda kohustusest fikseerida parkimise algusaeg tegelikule kellaajale vastavalt ega anna alust seetõttu viivistasu otsuse tühistamiseks. Parkimiskontrolör kontrollis 26.03.2016 mobiilside vahendusel sõiduki eest parkimise tasumist kl 14:44:36. Mobiilside operaatori poolt fikseeritud parkimistasu kontrollimise kellaaeg 14:44:36 vastab tegelikule kellaajale, kuna mobiilside operaator Telia Eesti AS kasutab ajaservereid, mis on sünkroniseeritud sertifitseeritud ajaserverite vastu. Seega ei olnud sõiduki
2(4)
3-16-886 kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise hetkel tasutud sõiduki parkimise eest ning parkimise kellanäit ei võimaldanud parkimise eest tasumata parkida.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Liiklusseaduse (LS) § 186 lg 5 järgi võib teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal korraldatakse LS §-des 187-190 sätestatu kohaselt. LS § 187 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi.
7.Määrusest nr 30 (§ 4 lg 2) ei nähtu, et Tallinna Linnavolikogu oleks kehtestanud pikema tähtaja parkimistasu maksmiseks kui 15 minutit pärast parkimise alustamist. Selles osas ei ole ka poolte vahel vaidlust. Seega kui eeldada kaebaja väite tõelevastavust, et ta alustas parkimist kl 14:50, nagu näitas sõiduki armatuurlauale seatud parkimiskell, siis tulnuks parkimistasu maksta hiljemalt kl 15:05. Vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja väitnud vaides, et tasus parkimistasu kl 15:07, seega igal juhul LS § 187 lg-s 4 sätestatut rikkudes ning viivistasu otsuse tühistamiseks puudub alus olenemata kaebuse muudest põhjendustest.
8.Eeltoodule vaatamata käsitleb kohus ka kaebaja väiteid parkimiskontrolöride kellade taatlemise osas. Kaebaja leiab, et parkimiskontrolöride fikseeritud kellaaeg ei ole usaldatav.
9.Viivistasu otsusest nähtub, et see koostati kl 14:44. Nimetatud kellaaega kinnitab ka viivistasu otsuse tegemise ajal kaebaja sõidukist tehtud fotodel olev kellaaeg (tl 31-31p). Vastustaja selgitas, et kontrollis parkimistasu maksmist mobiilside operaatori kaudu. Ka Telia Eesti AS kinnitab omalt poolt parkimise eest tasu maksmise kontrollimist kl 14:44:36. Kohtul puudub alus kahelda Telia Eesti AS kinnituses (tl 22), et ettevõte kasutab ajaservereid, mis on sünkroniseeritud sertifitseeritud ajaserveritega. Seega tugines parkimiskontrolör parkimisõiguse kontrollimisel mobiilsideoperaatori kellaajale, mis vastab tegelikule universaalajale. Kontrolör ise seda aega muuta ei saa. Selles mõttes ei teosta kontrolör iseseisvat toimingut MõõteS tähenduses, st ta ei määra ise kellaaega, ei vii ise läbi mõõtmist.
10.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et MõõteS §-s 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse osas on viidatud sätte lg 2 kohaselt vajalik mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine kindlaks määratud juhtudel: 1) tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Vastustaja poolt parkimistasu maksmise aja kontrollimine viidatud sättes nimetatud juhtude alla ei kuulu. Samuti ei ole muude õigusaktidega sätestatud, et parkimisjärelevalvet teostav isik peab parkimisaja kontrollimisel lähtuma tema käsutuses olevast mõõtevahendist ja sellel seadistatud näidust. Järelikult on kaebaja etteheited MõõteS-le mittevastavate seadmete kasutamise osas asjakohatud.
11.Olukorras, kus sõiduki parkimistasu maksmise kontrollimise aega kinnitavad nii sõidukist tehtud fotod kui ka Telia Eesti AS kinnitus, puudub kohtul alus nende andmete õigsuses kahelda. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt neid tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ega väiteid. Vastupidi, kaebaja on ise möönnud, et tema kell võis olla ebatäpne. See ei anna aga 3(4)
3-16-886 alust vaidlusaluse viivistasu otsuse tühistamiseks, sest selline asjaolu oli kaebaja, mitte vastustaja kontrolli all.
12.Seega kui lähtuda kaebaja väitest, et ta tasus parkimistasu kl 15:07 (kaebaja ei ole esitanud selle väite kinnituseks kohtule ühtegi tõendit), siis on põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja parkis kl 14:44 ilma parkimistasu maksmata, sest LS § 187 lg-s 4 sätestatud 15-minutiline puhveraeg ei olnud veel hakanud kulgema. Nimetatud puhveraeg hakkas kulgema parkimiskellale märgitud kellaajast, s.o kl 14:50. Kuna kaebaja parkis parkimistasu maksmata, siis oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
13.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ega esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).