lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1155/14

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-1155/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi 3-15-1155

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2016.a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1155

Haldusasi

R.L. kaebus Politsei - ja Piirivalveameti 02.04.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusele 4.2-1/4957-1

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja R.L., esindaja Kaili Siilak Vastustaja Politsei - ja Piirivalveamet, esindaja Sandra Raudsepp

RESOLUTSIOON

Jätta R.L. kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Politsei - ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri poolt on R.L.le väljastanud relvaluba nr RL743358 kehtivusega kuni 27.04.2017.a, mille alusel on tal õigus omada ja kanda jahipidamise otstarbel vintraudset püssi IŽ-18-MH, kal 308Win, nr 021802848.
2.PPA 02.04.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusega 4.2-1/4957-1 tunnistati R.L.le väljastatud relvaluba relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 7, § 43 lg 3 p 2 ja § 43 lg 31 alusel kehtetuks (tl 9). Otsuse põhjenduse kohaselt on 11.02.2015.a RelvS § 891 lg 1 alusel koostatud ja 27.02.2015.a jõustunud otsusest väärteoasjas nr 2510,14,001833 nähtuvalt R.L. 10.09.2014.a hoidnud tema nimele registreeritud tulirelva väljaspool elukohta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.R.L. esitas 04.05.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.04.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse 4.2-1/4957-1 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 20.05.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
4.Kaebuses leitakse, et kaevatav otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel: 1) kaevatav otsus vormistati ilma tema seisukohtadest huvitumata; 2) paljasõnaline väide, et kaebajal on kehtiv väärteokaristus haldusakti kirjaliku põhjendamise nõuet ei täida; 3) kaebaja ei käinud enda relvaga ümber hooletult, vaid jättis relva lühiajaliselt oma isa relvakappi. Selline tegevus ei ohustanud kellegi elu ega tervist; 4) kuna haldusaktist ei nähtu kaalutluspõhiseid argumente on haldusorgan jätnud diskretsiooni kasutamata. Kaebuses palutakse tunnistada RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 pga 7 on põhiseadusega vastuolusolevaks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteomenetluse korras karistatud isikut ja toimepandud teo raskusastet.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Jahipidamine ei ole mingi põhiõigus ega ei eelda ka alati relva kandmist ja kasutamist. Kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine kannab eesmärki ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele ning isik ei kaota relva omamise/kasutamise õigust igavesti, siis on vaidlusaluste normidega kehtestatud piirang relvaloa kehtetuks tunnistamise näol eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja ka mõõdukas abinõu. Antud juhul on kaebajat karistatud väärteomenetluse korras otseselt relvade käitlemise nõuete rikkumise eest ja seetõttu on igati põhjendatud imperatiivne sätestamine, et olemasolev relvaluba tunnistatakse kehtetuks. Seega on riive kaebaja põhiseaduslikele õigustele proportsionaalne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1 Kaevatav otsus vastab haldusaktile esitatavatele menetlus- ja vorminõuetele, sh on otsus piisavalt motiveeritud. Kaebaja etteheide, et otsus tehti tema seisukohtadest huvitumata, pole õige. Puudub ju vaidlus, et kaebaja oli informeeritud temale väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamise menetlusest ning et talle anti konkreetne võimalus tulla oma seisukohti esitama algul vastuvõtule ja hiljem kui selgus, et kaebaja ilmumine pole tema väidetava eemalviibimise tõttu võimalik, ka kirjalikult (tl 3p, 8 ja 43). Asjaolu, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud, ei anna alust rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest. 6.2 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on 11.02.2015.a karistatud väärteomenetluse korras RelvS § 891 lg 1 alusel tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Nimetatud andmed nähtuvad PPA Lääne prefektuuri 11.02.2015.a otsusest väärteoasjas nr 2510,14,001833 (tl 6). Otsusest nähtuvalt on kaebaja hoidnud tema nimele registreeritud tulirelva väljaspool elukohta. Vastavalt RelvS § 36 lg 1 p-le 7 ja § 43 lg 3 p-le 2 tunnistab PPA relvaloa kehtetuks kui loa omaja on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Seega esines alus kaebajale väljastatud relvaloa nr RL743358 kehtetuks tunnistamiseks. 6.3 Kohus nõustub pooltega, et eeltoodud RelvS regulatsioon ei võimaldanud PPA-l kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust. Siiski on kohus seisukohal, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne ja seega õiguspärane. Esiteks on relvaloa kehtetuks tunnistamine põhimõtteliselt õige riigi reaktsioon isikute suhtes, kes kõrgendatud ohu allikaid tulirelvi ja laskemoona - lohakalt (st RelvS nõuetele mittevastavalt) hoiavad ning seeläbi üldist turvalisust ohustavad. Seadusandja võib kehtestada selliseid regulatsioone, kus menetlejal ei ole kaalutlusõigust ja relvaluba tuleb kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada (vt RKPJKo 3-4-1-1010, p 65). Teiseks on see otsus õige ka käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades. Kaebaja ennast õigustav väide, et ta pole käinud relvaga ümber hooletult, kui hoiustas oma relva teise isiku relvakapis (tl 4p) näitab, et kaebaja pole mõistnud oma teo ohtlikkust ega relva ja laskemoona hoidmise nõuete

eesmärki, milleks on muuhulgas välistada neile kõrvaliste isikute juurdepääs ja seeläbi ennetada ohtu teiste inimeste elule ja tervisele (RelvS § 45 lg 2).

7.Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv ja esindajakulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium