Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

H.M. esitas 23.12.2015.a hagiavalduse C.M.i vastu abielu lahutamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 18.05.2015.a. Abielulised suhted on kestnud lühikest aega, abikaasadel ei ole ühiseid lapsi ning puudub ühisvara. Pooltel esinevad erimeelsused ning iseloomude sobimatus. Samuti esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude oma abikaasa vastu, kuna abikaasa on oma käitumisega tekitanud hagejale stressi, ängistust, ärevust, abitustunnet, pinget, muret, kurbust, meeleolu langust, häbi, süütunnet ja alandust. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 17.03.2016.a määrusega rahuldas Tartu Maakohus menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas H.M.i riigilõivu tasumisest täielikult abielu lahutamise nõudes, mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis kohus taotleja menetluskulude tasumisest vabastamata. 22.03.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse abielu lahutamise nõudes menetlusse. 23.03.2016.a määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama tõendid ja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. 11.04.2016.a esitas hageja määruskaebuse. 12.04.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus määruskaebuse rahuldamata. 28.04.2016.a hageja loobus määruskaebusest. 13.04.2016.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles keeldus abielu lahutamisest ning palus asja arutamist kohtuistungil. 15.09.2016.a kell 14.00 toimus asjas kohtuistung, kuid kostja ei ilmunud kohtuistungile, teatades, et ta sai teada istungist hilinemisega, sest viibis haiglas. 26.09.2016.a esitas kostja avalduse, et nõustub abielu lahutamisega. Avaldus oli allkirjastamata. 17.10.2016.a toimus asjas kohtuistung, kostja ei ilmunud kohtuistungile, teatades, et tal puuduvad materiaalsed võimalused kohtusse ilmuda. 18.10.2016.a esitas kostja avalduse, milles nõustub abielu lahutusega, mis on vabatahtlik ning surveta. Avaldus on allkirjastatud kostja enda poolt käsikirjaliselt.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul on kostja oma 18.10.2016.a kohtule saabunud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning lahutab H.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja C.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel xx.xx.xxxx.a Tallinna notar Heleriin Kulla poolt registreeritud abielu, abielukanne nr xxxx-xx-xxxx/x. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.