2-15-123861/18 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 27.septembri 2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-123861 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. 2(5)

Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 ja lg 2, kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus täiendab Viru Maakohtu 27. septembri 2015 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-14-62071 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 08. oktoobri 2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-62071 osa. Hagi asjaolud Kostjale kuulub elamus XXX. Kostja on Korteriühistu Kangelaste 42 liige. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid esitab hageja igakuiselt kostjale arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus KÜ põhikirja p. 3.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Kooskõlas korteriühistuseadusega ja KÜ põhikirjaga on korteriomanik kohustatud lisaks majanduskuludele tasuma sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia, üldelektrienergia jms. eest. Hageja esitas kostjale, arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega, igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Kostja ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Hageja on arvestanud viivist määras 0,03 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates ning põhivõlgnevusele on lisandunud sissenõutavaks muutunud viivis. Seisuga 31. jaanuar 2016 on kostja põhivõlg hageja ees 309,51 eurot ning arvestatud viivis 2,67 eurot. Hageja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab kostja vastu veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitatud tõendid: registriosa väljavõte (tlk 23-24), võla ja viiviste arvestus 01.05.201331.01.2016 (tlk 25-26), raamatupidamisväljavõte maksevõlast perioodil 01.05.2013 – 31.01.2016 (tlk 27-28), põhikiri (tlk 30-37), hageja viivise arvestuse selgitus (tl 76-77), AS Narva Soojusvõrk arve (tlk 84), AS Eesti Gaas arve (tlk 87), Narva Vesi AS arve (tlk 88), 2015 .a majandamiskava (tlk 85), üldkoosoleku protokoll (tlk 89-90, 91-93). Kostja seisukoht

1.Samuti kostja ei ole tellinud teenust, mille tasumist hageja arvetes nõudis. Hageja viivise nõue ja arvestus on alusetud kuna hagejale tekkinud kahju on tõendamata. Kostja tõendid: maksekorralduste koopiad (tl 52-68). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja vastu tuleb hagi rahuldada täielikult. Hagi esemeks on korteriomandiga XXX seotud majandamiskulude võlgnevuse 309,51 eurot ja kaasnevate viiviste väljamõistmine korteriomanikult. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooldamiseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepingud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu. Hageja vastusest kostja vastusele tuleneb, et kõik lepingud vee, kanalisatsiooni, kütte jms teenuste osutamiseks korteriomanikele on kaasomanike nimel sõlminud teenuste pakkujaga hageja. Kulude loetelu aasta ja kuu kaupa ning kulude tariifid kehtestatakse hageja üldkoosoleku otsusega kinnitatavas majandustegevuse aastakavas. Seega tulenevad hageja majandamiskulude eest tasumisele kuuluvad tasud korteriühistu põhikirjast, juhatuse otsustest ja konkreetse teenuseosutaja poolt kehtestatud tasumääradest. KÜS § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud /--/. Hageja põhikirja p 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt teenustasu jooksvate majandamiskulude eest ja sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, arvesti näitudest ja üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tariifidest. Kostja on Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmete järgi korteriomandi asukohaga Kangelaste 42 korter nr 51 Narvas omanik ja ühtlasi hageja liige. Selles osas vaidlus puudub. Hageja põhimääruse p 5 kohaselt osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine on hageja liikmete üldkoosoleku pädevuses. Põhimääruse p 6 kohaselt on hageja juhatuse ülesanne üldkoosoleku otsuste täideviimine. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (KÜS § 13 lg 2). Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 alusel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseaduslik otsus kohtus vaidlustada. Samuti on vaidlustatav juhatuse otsus TsÜS § 38 kohaselt. Kohus ei tuvastanud käesolevas vaidlusasjas hageja juhtorganite otsuste kehtivust, millest võiks lõpptulemusena sõltuda hageja esitatud arvete seaduslikkus. Kostja vastuväide hagile seisnes põhiliselt selles, et nõue on tõendamata ja ebaselge. Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu arved ja hageja juhtorganite otsused täitmiseks kohustuslikud KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt. Kostja pole hageja juhtorganite otsuseid kahtluse alla seadnud ega ka selgitanud, mis osas 4(5)