Eesti Energia AS hagi Terko Jakobson vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9513,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Energia AS; registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11381, Harjumaa. Hageja esindaja: Kaili Muru-Mölder; e-post [email protected] Kostja: Terko Jakobson; isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Energia AS hagi Terko Jakobsoni vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Terko Jakobsonilt (Jakobson) (ik XXXXXXXXXXX) Eesti Energia AS kasuks välja:
2.1.5246 (viis tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 32 senti (sealhulgas põhivõlg 4010,45 eurot, intress 87,25 eurot, leppetrahv 400 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 748,62 eurot);
2.2.viivis alates 14. oktoobrist 2015. a põhinõudelt 3333,51 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3333,51 eurot tasumiseni, ent mitte rohkem kui 3333,51 eurot;
2.3.viivis alates 14. oktoobrist 2015. a põhinõudelt 676,94 eurot määras 0,06 % päevas kuni põhinõude 676,94 eurot tasumiseni, ent mitte rohkem kui 676,94 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt lepingu nr XXX alusel välja põhivõla suuremas summas kui 3333,51 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas ulatuses.
6.Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Terko Jakobsonilt (Jakobson) Eesti Energia AS kasuks välja menetluskulud 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
PÕHJENDAV OSA
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja 23. märtsil 2016. a ja 22. aprillil 2016. a tsiviilasjas nr 2-16-4685 kohtule esitatud avaldustes märkinud oma e-posti aadressiks XXX. Kohus on 14. juulil 2016. a edastanud hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostja e-postile XXX. Kohus on märkinud, et loeb dokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel dokumentide saatmisest. Kostjale on hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus seega kätte toimetatud 20. juulil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis hagile vastamiseks tähtaja, ei ole hagile vastust esitanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 13. detsembril 2011 võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku alusel välja põhivõlg 676,94 eurot; intress 87,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 480,33 eurot
ning alates 14. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,06% päevas, ent mitte rohkem kui põhivõlg.
5.Kohus leiab, et hageja 13. detsembril 2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku alusel esitatud nõuded on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafik tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuse võla tasumiseks. Kostja oli kohustatud tasuma võla ja intressi alates 13. detsembrist 2011 igakuiselt 12 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja võib seega võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 397 lõigete 1 ja 2 järgi nõuda põhivõla 676,94 eurot ja intressi 87,25 eurot tasumist. Hageja võib lisaks VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi nõuda viivist võla tasumise kokkuleppes ja maksegraafikus märgitud intressimääraga võrdses määras, so 0,06% päevas. Hageja võib seega nõuda kostjalt 13. oktoobri 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 480,33 eurot ja alates 14. oktoobrist 2015 viivist põhinõudelt 676,94 eurot määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXX, mille kohaselt on kostja kohustatud maksma võrguettevõtjale võrguteenuste ja muude võrgulepingust tulenevate tasude eest arvete alusel. Kostja jättis arved tasumata. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 4527,57 eurot, leppetrahv 400 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 1540,55 eurot ning alates 14. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,1% päevas, ent mitte rohkem kui põhivõlg.
7.Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud leppetrahvi nõue on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Lepingu nr XXX tüüptingimuste p 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise tingimuste olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral. Tüüptingimuste p 5.3.1 järgi loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks seda, kui ostja ei ole maksnud võrgulepinguga ettenähtud tasu, tasu üldteenuse osutamise eest ja/või elektrienergia avatud tarne katkemise korral osutatud avatud tarne eest. Võlgnevuse tõttu kostja tarbimiskohas katkestati 2. aprillil 2012. a võrguühendus. Kontrollimise käigus 11. aprillil 2012, 29. mail 2013, 15. juulil 2013, 21. augustil 2013, 25. veebruaril 2014, 9. mail 2014, 31. juulil 2014, 25. septembril 2014, 2. jaanuaril 2015, 9. aprillil 2015 ja 7. oktoobril 2015 avastati, et võrguühendus on taastatud. Tüüptingimuste p 11.12 järgi ei või ostja taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 80 eurot ühenduse kohta. Arvestades eeltoodut on hagejal seega lepingu nr XXX tüüptingimuste 11.12 alusel õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 400 eurot.
8.Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud põhivõla ja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
10.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,1% päevas hageja üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses hageja tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi
olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).
11.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
12.Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
13.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kolme ja poole korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,1% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.
14.Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras alljärgnevalt: Maksetähtaeg
15.Kostja tasus hagiavaldusest nähtuvalt 26. mail 2014. a 2610,73 eurot. Arvestades, et hageja viivise nõue on põhjendatud ainult seaduses sätestatud ulatuses, oli 26. mail 2014. a hageja viivise nõue muutunud sissenõutavaks 270,46 euro ulatuses ja hageja põhinõue 3002,67 euro ulatuses. Kostja poolt 26. mail 2014. a tasutud 2610,73 eurot tuleb seega arvestada hageja viivise nõude katteks 270,46 euro ulatuses ning hageja põhinõude katteks 2340,27 euro ulatuses. Hageja põhinõue on eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud summas 3333,51 eurot. Hageja viivise nõue on õiguslikult põhjendatud summas 268,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses.
17.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskuludena riigilõivu summas 550 eurot. Hageja on märkinud, et ta ei ole seoses kohtumenetlusega peale riigilõivu muid menetluskulusid kandnud.
18.Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 330 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.